NSS Baltic OÜ hagi Danske Bank A/S- i (Eesti filiaali kaudu) vastu rahalises nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.09.2009. a. otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
197 768 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Danske Bank A/S- i (Eesti filiaali kaudu) apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): NSS Baltic OÜ (registrikood 10981252, asukoht: Tallinn, aadress: Silikatsiidi 7, 11216 Tallinn), tehinguline esindaja advokaat Leho Pihkva Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) (registrikood 11488826, asukoht: Tallinn, aadress: Narva mnt 11, 15015 Tallinn), tehingulised esindajad advokaadid Andres Vinkel ja Siiri Malmberg
Kohtuistungi toimumise aeg
18.12.2009.a
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja advokaat Leho Pihkva, kostja esindajad Andres Vinkel ja Siiri Malmberg
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 14.09.2009. a. otsus jätta muutmata.
Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-08-57814
3.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu jätta kostja, Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.05.09.2008.a esitas hageja kohtule hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 197 768 krooni, viivise 5 713.40 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27.03.2008.a laohoone tarne- ja ehituslepingu, mille kohaselt müüja kohustus tarnima ja paigaldama PVC-materjalist laohoone kinnistule asukohaga Tiigi tn 7, Narva. 07.05.2008.a sõlmisid hageja (müüjana), Panmaks OÜ (liisinguvõtjana) ja kostja (ostjana) ostumüügilepingu nr 280507 PA hoone paigaldamiseks kinnistule, millega asendasid hageja ja Panmaks OÜ vahel 27.03.2008.a sõlmitud laohoone tarne- ja ehituslepingu. Vastavalt lepingu p-le 4.1 oli hoone paigaldamistööde lõpetamise tähtpäev 23.05.2008.a. Hageja lõpetas hoone ehitus- ja paigaldustööd 12.05.2008.a. Panamaks OÜ esitas 14.05.2008.a suuliselt pretensioonid seoses otsaukse ava mõõtudega ja mõnede väiksemate hoone kasutamist mittetakistavate puudustega. Hageja parandas puudused 20.05.2008.a. Kostja esitas 19.05.2008.a hagejale tema poolt allkirjastatud hoone vastuvõtu-üleandmise akti ning kostja võttis hoone vastu. Alternatiivselt leidis hageja, et kostjat saab lugeda hoone vastuvõtnuks hea usu põhimõtte ja VÕS § 111 lg 3 tulenevalt (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-80-08, p 8). 23.05.2008.a lepiti kokku, et hageja paigaldab hoone otsaukse kohale liistu, hoone otsaseintele tuulepostide jaoks uued taskud ning hoone otsaukse kohale „Puukeskuse“ logo. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 22.05.2008.a. Kostja müügihinna tasumise kohustust täitnud ei ole (20% hoone müügihinnast, st 197 768 krooni). Hageja vaidles vastu kahju hüvitamise nõude tasaarvestusele. Lepingu rikkumine hageja poolt oli tõendamata ning kahju hüvitamise nõue seetõttu alusetu. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlg summas 197 768 krooni, sissenõutavaks muutunud viivis 5 713.40 krooni ja viivis TsMS § 367 alusel 53.9 krooni päevas kuni põhinõude täitmiseni.
Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles vastu. Kostja ei nõustunud sellega, et hoone võeti 19.05.2008.a vastu. Vara vastuvõtu-üleandmise akti näol oli tegemist volikirjaga, millega kostja volitas Panmaks OÜ hoonet hagejalt vastu võtma. Sellel puudusid nii müüja kui ka liisinguvõtja allkirjad. Hoone võeti vastu 03.07.2008.a ning Panmaks OÜ liisinguvõtjana alandas hinda VÕS § 365 lg-s 1 sätestatud õigustele tuginedes. Kostja kohustus tasuda 20% ostuhinnast oli lõppenud müügihinna alandamise avalduse tegemisega hagejale. Kuna hoone võeti vastu 03.07.2008.a ning samas alandati ka hinda, siis hageja esitatud viivise nõue oli alusetu, kuna kostja ei olnud viivitusse sattunud. Hinna alandamine oli põhjendatud, kuna
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-08-57814 hoone ei vastanud lepingutingimustele. Hoone ei vastanud projektile. Projektis ettenähtud tõstandväravad pidid olema paigaldatud välisseintega ühes tasapinnas, kuid üks tõstandvärav oli nihutatud sisse umbes 1 meetri ulatuses. Teiseks oli hoone välisseinte katte VINYPLAN 6771 kinnitus teraskarkassile ebapiisav. Osaühingu Esfeko hinnapakkumise kohaselt oli mittevastavuse hind kokku 182 861.05 krooni. Kostja asus seisukohale, et 27.03.2008.a ja 07.05.2008.a lepingud täiendasid teineteist. Hoone ehitamine toimus hageja ja Panmaks OÜ vahel 27.03.2008.a sõlmitud laohoone tarne- ja ehituslepingu alusel ning laohoone tarnimine ja müük toimus 07.05.2008.a lepingu alusel. Laohoone ehitustingimused ja parameetrid olid kokku lepitud 27.03.2008.a lepinguga. 27.03.2008.a leping kehtis osas, mida ei ole 07.05.2008.a lepinguga muudetud. 31.08.2009.a. esitas kostja alternatiivse vastuväite. Kostja tasaarvestas kahju hüvitamise nõude summas 182 861.05 krooni hageja nõudega. Hageja poolt ehitatud ja müüdud hoone ei vastanud projektile ega ehitustingimustele. Seega oli hageja lepingut rikkunud. Kostja pidi tegema täiendavaid kulutusi, mis on vaadeldavad kostja kahjuna.
Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 14.09.2009.a otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 206 904 krooni ja 88 senti, ning alates 24.10.2008.a viivise VÕS § 113 lgs 1 sätestatud määras. Kohus leidis, et pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud leping, mille kohaselt tuli püstitada PVC- hall ning et hall on kostja poolt vastu võetud. Sellest tulenevalt leidis maakohus, et tuvastada tuleb, kas kostja alandas kehtivalt hinda või kas kostja teostas kehtivalt tasaarvestuse, sh kas esinesid tasaarvestuse aluseks olevad vastastikused nõuded, mille eelduseks on hagejapoolse lepingurikkumise ja sellest tulenevalt kahju hüvitamise nõude olemasolu. Kohus asus seisukohale, et formaalne eeldus hinna alandamiseks oli täidetud. Kohtu hinnangul oli laohoone mittevastavus lepingutingimustele tõendamata. Kohus asus seisukohale, et asja lepingutingimustele vastavuse hindamisel sai tugineda Panmaks OÜ ja hageja vahel 27.03.2008.a sõlmitud lepingule, mille p 1.1 kohaselt püstitatakse laohoone vastavalt tehnilisele kirjeldusele ja projektile, mis oli lepingu lisaks. Sellisele järeldusele jõudis kohus seetõttu, et 07.05.2008.a sõlmitud leping ei sisaldanud laohoone püstitamisega seotud kokkuleppeid ning need olid kajastatud 27.03.2008.a lepingus. Seega oli tõendamata, et kokkuleppe kohaselt pidi küljeuks (tõstandvärav) olema paigaldatud välisseinaga ühes tasapinnas. Kohtu hinnangul oli tõendatud, et ehitatud laohoone küljeuks vastas lepingutingimustele. Tunnistaja T. R.’i ütluste kohaselt ei ole hagejale küljeukse mittevastavuse osas pretensioone esitatud. Sellisele puudusele ei ole Panmaks OÜ tuginenud ka hinna alandamise avalduses. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et ukse laius ja raami paigaldus 1 meetrit sissepoole oli asjaolu, mida oleks pidanud koheselt laohoone vaatlusel märkama. Kui teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav, võis ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kohus leidis, et kui kostja ja/või Panmaks OÜ oleks täitnud nõuetekohaselt VÕS § 219 lg 1 ja VÕS § 220 lg 2 sätestatud nõudeid, oleks nimetatud puudus avastatud ning sellest hagejat nõuetekohaselt teavitatud. Arvestades poolte suhtlust, leidis kohus, et mõistlikuks ajaks sai pidada ühte nädalat. Nõuetele vastavalt oli lepingutingimustele mittevastavust kirjeldatud kostja poolt 13.04.2009.a ning kohtu hinnangul oli mõistlik aeg VÕS § 220 lg 1 mõtte kohaselt möödas. Seega leidis kohus, et kostja ei saanud tulenevalt VÕS § 220 lg 3 tugineda laohoone välisseinte katte ebapiisavale kinnitusele kui lepingutingimustele mittevastavusele. Kohus asus seisukohale, et tasaarvestuse avalduse materiaalsed eeldused olid täitmata, kuna kohus ei tuvastanud hagejapoolset lepingu rikkumisest, mis annaks Panmaks OÜ-le õiguse
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-08-57814 alandada müügihinda VÕS § 112 alusel. VÕS § 112 lg 1 kohaselt ei ole Panmaks OÜ-l ja/või kostjal õigus hinna alandamise teel saada hüvitist, mis vastab kulutuste suurusele, mis on vajalikud laohoone viimiseks kokkulepitud seisukorda. Käesoleval juhul oli hinda alandatud just selles ulatuses, mis OÜ Esfeko hinnapakkumise kohaselt kuluks väidetavate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus võttis seisukoha, et tasaarvestuse formaalsed eeldused olid täidetud ning tasaarvestuse avaldus oli esitatud ning vastaspoolele kätte toimetatud. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja ei olnud lepingut rikkunud. Seega ei olnud kostjal kahju hüvitamise nõuet hageja vastu summas 182 861.05 krooni ning 31.08.2009.a tasaarvestus ei olnud kehtiv. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et hageja nõue kostjalt tasumata ostuhinna väljamõistmiseks summas 197 768 krooni oli põhjendatud ja kuulus rahuldamisele.
Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 14.09.2009.a otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja on seisukohal, et kohus ei tuvastanud kokkuleppe sisu seoses halli küljeukse paiknemisega. Kostja tugines maakohtus asjaolule, et hageja ehitas kaarhalli külgukse kokkuleppe vastaselt 1 meetri võrra halli välisseina tasapinnast sissepoole. Kohus on jätnud tähelepanuta ja hindamata 27.03.2008.a lepingu lisaks oleva projekti üldjoonised, mistõttu on tuvastamata ka hageja ja OÜ Panamaks kokkuleppe sisu. Kohus ei saa jätta hindamata poolte kokkulepet kajastavat tõendit ja tugineda pelgalt tunnistaja ütlustele. Tunnistaja ütlusi ei saa käsitleda eriteadmistega isiku seisukohtadena ja seega ei ole kohus hinnanud nimetatud asjaolu kohta esitatud kõiki tõendeid igakülgselt ja objektiivselt. Kostja teatas oma 03.07.2008.a kirjas, et kasutatud ehitustehnilised lahendused ei vasta projektdokumentatsioonile ja seega on kostja täitnud hageja ees teatamiskohustuse. Kostja asus seisukohale, et kohus on jätnud hindamata olulised tõendid PVC katte mittenõuetekohase kinnitamise kohta. Maakohus ei ole arvestanud, et OÜ Panamaks viitas 03.07.2008.a avalduses välisseina kattega seonduvatele vigadele. Lisaks viitas OÜ Panamaks nimetatud puudusele ka oma 04.06.2008.a pretensioonkirjas. Hageja nimetatud kirja ei vaidlustanud. Samuti on tõendatud tunnistaja ütlustega, et OÜ-l Panamaks olid pretensioonid seoses PVC katte kinnitustega. Oluline on ka asjaolu, et ekspertiisiakt, millele kostja tugines, on koostatud alles kohtumenetluse käigus. Kostja on seisukohal, et tasaarvestus on kehtiv kuna kostja on hagejalt saanud kokkuleppele mittevastava PVC-halli, samas on kostjal õigus saada hagejalt selliste parameetritega hall, mille ta tegelikult tellis.
Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna maakohtu otsuse muutmiseks alust. TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ning ei hakka neid üle kordama. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Maakohus ei eksinud tõendite hindamisel, kui asus seisukohale, et pooled leppisid kokku selles, et PVC- halli küljeuks pidi kokkuleppe kohaselt olema meetri võrra välisseinast seespool. 27.03.2008.a jooniselt (t I kd lk 201) ei saa kohus tuvastada, et uks pidi olema
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-08-57814 välisseinaga ühes tasapinnas. 09.04.2009.a spetsialisti arvamuses (t I kd lk 158 jj) on aga viidatud silmaga nähtavalt teistsugustele joonistele, kui need, mida pooled lepingu sõlmimisel, lepingu eseme määratlemisel aluseks võtsid. Seega ei viidanud ükski tõend sellele, et küljeuks pidi olema välisseinaga ühes tasapinnas ning ei esine asjaolusid, mille tõttu ei oleks kohus saanud lähtuda tunnistaja R. ́i ütlustest. Tunnistaja ütluste arvestamise kasuks räägib veel ka see, et küljeukse vale paiknemine on asjaolu, mis on silmaga kergesti märgatav ning sellisest puudusest oleks kostja saanud hagejat selgesõnaliselt informeerida. 03.07.2008.a kiri, millega teatatakse soorituse vastuvõtmisest (t I kd lk 18- 19), sellist selgesõnalist viidet ei sisalda. Kuigi tunnistaja ütlustes sisaldus ka hinnang asjaoludele, st sellele, et 27.03.2008.a lepingu lisaks olevat joonist tuleb mõista selliselt, et küljeseina uks peab olema 1 meetri võrra seinast seespool, siis väitis tunnistaja selgesti ka seda, et pooled leppisid kokku selles, et hageja võlgneb kostjale PVC- halli, mille külguks ei ole välisseinaga ühes tasapinnas vaid 1 meetri võrra seespool.
8.Kuigi maakohus ei tuvastanud, mille poolest erinesid 27.03.2008.a lepingu lisaks olev joonis ja OÜ Narva Ehitusprojekti ́i joonis (see, millest spetsialisti arvamuse koostamisel lähtuti), ei pidanudki maakohus seda tuvastama. Kostja esitas maakohtule spetsialisti arvamuse, soovides sellega tõendada hinna alandamise ja kahju hüvitamise nõude eeldusi. Spetsialisti arvamuse koostamisel lähtuti OÜ Narva Ehitusprojekt ́i joonistest, mis juba visuaalsel vaatlusel üksteisest erinesid. Mõlemad joonised olid sedavõrd spetsiifilised, et kohtul endal ei ole võimalik jooniste sisulist lahknevust ega kattuvust tuvastada. Sellele, et spetsialisti arvamus sellel põhjusel tõendina ei sobi, viitas selgesõnaliselt ka hageja viimasel maakohtu istungil, kuid sellest hoolimata ei olnud kostjal asja sisulise arutamise lõpetamisele vastuväiteid. Seega tuli maakohtul esmalt hinnata, kas kostja poolt esitatud spetsialisti arvamus oli tõendina kasutatav. Maakohus leidis õigesti, et seda arvamust tõendina valede lähteandmete tõttu arvestada ei saa.
9.Apellant leiab, et maakohus tuvastas valesti, et ta rikkus VÕS §-s 220 sätestatud teavitamiskohustust. Ringkonnakohus sellise apellandi väitega ei nõustu. VÕS § 220 lg-te 1 ja 2 kohaselt lasub ostjal lepingu esemeks oleva asja puudustest mõistliku aja jooksul teavitamise ning vigade piisavalt täpse kirjeldamise kohustus. Samasisuline kohustus tuleneb tellijale ka VÕS § 644 lg-test 1 ja 2. Kuivõrd hageja väitis, et on rikutud puudustest mõistliku aja jooksul teavitamise ja vigade piisavalt täpse kirjeldamise kohustust, tuli kostjal vastupidist tõendada. Piisavalt täpseks kirjeldamiseks saab pidada seda, kui ostja või tellija esitab sellise kirjelduse, millest saab müüja või töövõtja sellise teabe, mille alusel saaks ta kõrvaldada need puudused, mida vastaspool talle ette heidab. 03.07.2008.a kiri (t I kd lk 18- 19) on sedavõrd abstraktne, et selles nimetatu pinnalt ei oleks hageja saanud vigasid kõrvaldada. Seetõttu on õige maakohtu seisukoht, et kostja rikkus ülalviidatud teavitamiskohustust.
10.Apellant heidab maakohtule ette, et kohus jättis PVC katte mittevastavuse hindamisel tähelepanuta olulised tõendid. Ringkonnakohus selle apellandi väitega ei nõustu. Kuigi maakohtu menetluses esitatud 03.07.2008.a pretensioonist (t I kd lk 18-19) nähtub, et kostja väitis pretensioonis, et ta juhtis fassaadi puudustele tähelepanu oma 04.06.2008.a pretensioonkirjas, ei saa 03.07.2008.a kirjaga tõendada, et hageja oleks kostjalt 04.06.2008.a kirja kätte saanud, ega seda, et viidatud kiri sisaldaks puuduste piisavat kirjeldust VÕS § 220 lg 2 ja § 644 lg 2 tähenduses. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu tunnistaja R. ́i ütlustest seda, mida apellant väidab. Tunnistaja R. kinnitas, et võimalikud puudused, mis seondusid sellega, et PVC- halli fassaad ei olnud piisavalt pingul, kõrvaldati ning peale täiendavaid meetmeid (logo paigaldamine, otsaseina fikseerimiseks keevismeetodil taskute paigaldamine) vastavaid puudusi enam ei olnud. Seega ei viita tsiviilasja raames ükski tõend sellele, et peale
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-08-57814 hagejapoolset puuduste kõrvaldamist jäi veel mingeid puudusi kõrvaldamata. Sellisele asjaolule ei viita ka kostja poolt esitatud spetsialisti arvamus. Kuigi arvamuses on öeldud lakooniliselt, et PVC katte kinnitus ei ole nõuetekohane, ei ole selline spetsialisti väide kontrollitav. Spetsialisti arvamusest ei nähtu, mille alusel spetsialist sellisele järeldusele jõudis, arvamusest ei nähtu, millised nõuded ta nõuetekohasuse hindamisel aluseks võttis, samuti ei nähtu see, mille tõttu leidis spetsialist, et konkreetne olukord erineb nõuetekohasest olukorrast. Eespool toodust tulenevalt ei ole tõendatud, et hallil olid puudused juhusliku hävimise riski kostjale ülemineku hetkel, või et puudused oleksid esinenud spetsialisti arvamuse koostamise ajal (09.04.2009.a).
11.Kuivõrd maakohus tuvastas õigesti, et lepingurikkumist, millele kostja tasunõude suhtes esitatud hinna alandamise vastuväite ja kahju hüvitamise nõude tasaarvestuse vastuväite esitamisel tugines, ei esine, ei saa kostja poolt esitatud tasaarvestuse avaldus tuua endaga kaasa tasaarvestuse tagajärge.
12.Eespool toodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuses esitatud väited maakohtu otsuse muutmiseks alust ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud maakohtu otsus muutmata.
Menetluskulude jaotus
13.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 tulenevalt jäävad maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ulvi Loonurm
Kaupo Paal
Malle Seppik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.