Võlaõigus › Võõrandamislepingud

põhinõudelt (197 768 krooni) kuni põhinõude täitmiseni NSS OÜ kasuks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (14.09.2009.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik NSS OÜ (hageja) esitas 05.09.2008 kohtule hagi Danske Bank A/S Eesti filiaali (kostja) vastu põhivõlgnevuse 197 768 krooni, viivise 5 713.40 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 27.03.2008 pooled laohoone tarne- ja ehituslepingu, mille kohaselt müüja kohustus tarnima ja paigaldama PVC-materjalist laohoone kinnistule asukohaga XXX, Narva. 07.05.2008 sõlmisid hageja (müüjana), POÜ (liisinguvõtjana) ja kostja (ostjana) ostu-müügilepingu nr 280507 PA hoone paigaldamiseks kinnistule (leping), millega asendasid hageja ja POÜ vahel 27.03.2008 sõlmitud laohoone tarne- ja ehituslepingu. Vastavalt lepingu p 4.1 oli hoone paigaldamistööde lõpetamise tähtaeg 23.05.2008. Hageja lõpetas hoone ehitus- ja paigaldustööd 12.05.2008. P OÜ esitas 14.05.2008 suuliselt pretensioonid seoses otsaukse ava mõõtudega ja mõnede väiksemate hoone kasutamist mittetakistavate puudustega. Hageja parandas puudused 20.05.2008. Kostja esitas 19.05.2008 hagejale tema poolt allkirjastatud hoone vastuvõtu-üleandmise akti ning kostja on hoone vastu võtnud. Alternatiivselt leiab hageja, et kostjat saab lugeda hoone vastuvõtnuks hea usu põhimõtte ja VÕS § 111 lg 3 tulenevalt (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-80-08, p 8). 23.05.2008 lepiti kokku, et hageja paigaldab hoone otsaukse kohale liistu, hoone otsaseintele tuulepostide jaoks uued taskud ning paigaldab hoone otsaukse kohale „Puukeskuse“ logo. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 22.05.2008. Kostja müügihinna tasumise kohustust täitnud ei ole (20% hoone müügihinnast, st 197 768 krooni). Hageja vaidleb kostja hinna alandamise avaldusele vastu. Kostja on lepingu täitnud nõuetekohaselt. Hageja vaidleb vastu kahju hüvitamise nõude tasaarvestusele. Lepingu rikkumine hageja poolt on tõendamata ning kahju hüvitamise nõue on seetõttu alusetu. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg summas 197 768 krooni, sissenõutavaks muutunud viivis 5 713.40 krooni ja viivis TsMS § 367 alusel 53.9 krooni päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vaidleb vastu, et hoone on 19.05.2008 vastu võetud. Vara vastuvõtu-üleandmise akti näol on tegemist volikirjaga, millega kostja volitas POÜ hoonet hagejalt vastu võtma. Sellel puuduvad nii müüja kui ka liisinguvõtja allkirjad. Hoone võeti vastu 03.07.2008 ning POÜ liisinguvõtjana tegi hinna alandamise VÕS § 365 lg 1 sätestatud õigustele tuginedes. Kostja kohustus tasuda 20% ostuhinnast on lõppenud müügihinna alandamise avalduse tegemisega hagejale. Kuna hoone võeti vastu 03.07.2008 ning samas alandati ka hinda,

siis hageja esitatud viivise nõue on alusetu, kuna kostja ei ole viivitusse sattunud. Hinna alandamine on põhjendatud, kuna hoone ei vasta lepingutingimustele. Hoone ei vasta projektile. Projektis ettenähtud tõstandväravad peavad olema paigaldatud välisseintega ühes tasapinnas, kuid üks tõstandvärav on nihutatud sisse umbes 1 m ulatuses. Teiseks on hoone välisseinte katte VINYPLAN 6771 kinnitus teraskarkassile ebapiisav. OÜ Ehinnapakkumise kohaselt on mittevastavuse hinnad kokku 182 861.05 krooni. Kostja on seisukohal, et 27.03.2008 ja 07.05.2008 lepingud täiendavad teineteist. Hoone ehitamine toimus hageja ja POÜ vahel 27.03.2008 sõlmitud laohoone tarne- ja ehituslepingu alusel ning laohoone tarnimine ja müük toimus 07.05.2008 lepingu alusel. Laohoone ehitustingimused ja parameetrid on kokku lepitud 27.03.2008 lepinguga. 27.03.2008 leping kehtib osas, mida ei ole 07.05.2008 lepinguga muudetud. 31.08.2009 esitas kostja alternatiivse vastuväite. Kostja tasaarvestab kahju hüvitamise nõude summas 182 861.05 krooni hageja nõudega. Hageja poolt ehitatud ja müüdud hoone ei vasta projektile ega ehitustingimustele. Seega on hageja lepingut rikkunud. Kostja peab tegema täiendavaid kulutusi, mis on vaadeldavad kostja kahjuna. Kostja tugineb VÕS § 100, § 101 lg 1 p 3, § 127 lg 1 ja 4, § 128 lg 2. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Puudub vaidlus järgnevate asjaolude kohta: 1) hageja ja POÜ vahel on 27.03.2008 sõlmitud laohoone tarne- ja ehitusleping, mille kohaselt hageja pidi ehitama laohoone asukohaga XXX, Narva linn (t lk 7-14); 2) laohoone finantseeris kostja ning 07.05.2008 on hageja, kostja ja POÜ vahel sõlmitud ostu-müügileping nr 280507PA (t lk 15); 3) kostja on laohoone vastu võtnud ning 03.07.2008 on POÜ teinud hagejale tasaarvestuse avalduse (t lk 18-19); 4) POÜ asus laohoonet kasutama; 5) kostjal on tasumata hagejale 20 % laohoone müügihinnast, s.o 197 768 krooni. Esmalt tuleb kohtul anda hinnang hinna alandamise kehtivusele. VÕS § 112 lg 2 kohaselt hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Puudub vaidlus, et hageja on POÜ poolt tehtud hinna alandamise avalduse kätte saanud. Avalduse kättesaamist kinnitab ka tunnistaja TR(t lk 223). Kostja ja POÜ vahelise suhte aluseks on liisinguleping. Kostja ja hageja vahelise suhte aluseks on müügileping, millega liisinguandja omandab liisinguvõtja poolt soovitava liisingueseme. VÕS § 365 lg 1 kohaselt liisinguvõtja võib esitada otse müüja vastu liisinguandja kui ostja nõude, mis tekib sellest, et müüja rikub liisinguandjaga sõlmitud müügilepingut. Sellist nõuet esitades on liisinguvõtjal kõik ostja õigused ja kohustused, välja arvatud eseme eest maksmise kohustus ja õigus nõuda eseme omandi üleandmist. Kohustuse mittekohase täitmise korral on üheks õiguskaitsevahendiks hinna alandamine. Hinna alandamise avaldus on selge ja sellest ilmneb POÜ hinna alandamise tahe. Seega on formaalne eeldus hinna alandamiseks täidetud. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele ning VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi ei vasta asi lepingutingimustele muu hulgas siis, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 218 lg 1 esimese lause kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse

eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 112 lg 1 kohaselt kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. VÕS § 105 esimese lause kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, on võlausaldajal sõltumata sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, lepingust taganeda või leping üles öelda, samuti alandada hinda. Menetluse käigus tugineb kostja kahele laohoone puudusele: küljeuks ei vasta projektile ning laohoone välisseinte katte VINYPLAN 6771 kinnitus teraskarkassile on ebapiisav. Nimetatud asjaolusid tõendab kostja Aktsiaseltsi Vant 09.04.2009 eksperthinnanguga (t lk 157-165). Kohtu hinnangul on laohoone mittevastavus lepingutingimustele tõendamata. Kohtu hinnangul saab asja lepingutingimustele vastavuse hindamisel tugineda POÜ ja hageja vahel 27.03.2008 sõlmitud lepingule, mille p 1.1 kohaselt püstitatakse laohoone vastavalt tehnilisele kirjeldusele ja projektile, mis on lepingu lisaks (t lk 8). Sellisele järeldusele on jõudnud kohus seetõttu, et 07.05.2008 sõlmitud leping ei sisalda laohoone püstitamisega seotud kokkuleppeid ning need on kajastatud 27.03.2008 lepingus. Kostja on samuti asja lepingutingimustele vastavuse hindamisel tuginenud 27.03.2008 lepingule, leides, et see täiendab 07.05.2008 lepingut. Puudub vaidlus, et projekt oli hageja poolt. Nimetatud asjaolu kinnitab tunnistaja TR’i ütlused. Kostja poolt teostatud ekspertiis on tuginenud projektile, mis ei ole hageja poolt koostatud ega hageja tellimusel tehtud (t lk 162-165). Seega on tõendamata, et kokkuleppe kohaselt pidi küljeuks (tõstandvärav) olema paigaldatud välisseinaga ühes tasapinnas. Asjaolu, et kostja tugineb Narva Linnavalitsuses saadud projektile (t lk 162-165) ei tõenda, et laohoone pidi sellele projektile vastama. Tunnistaja TRvastutas halli ehitamise ja üleandmise eest ning leppis enamus lepingutingimusi POÜ-ga kokku lepingueelsete läbirääkimiste käigus. Nimetatud asjaolu ei ole vastaspool vaidlustanud. Tunnistaja TR’i ütluste kohaselt olid hageja poolt laohoone üldjoonised, mis on tehtud L Oy poolt. Tunnistaja TRon kinnitanud, et vaidlusalune laohoone ehitati vastavalt t lk 201 olevale L Oy projektile (t lk 222-223). Tunnistaja TRkinnitab, et POÜ soov oli saada lai küljeuks ning lepiti kokku, et see tehakse nii lai kui võimalik. Selleks tuli ukseraami tuua 1 meetri võrra sissepoole ning projektis oli see kajastatud (t lk 223, t lk 201). Kohtu hinnangul on tõendatud, et ehitatud laohoone küljeuks vastab lepingutingimustele. Tunnistaja TR’i ütluste kohaselt ei ole hagejale küljeukse mittevastavuse osas pretensioone esitatud (t lk 222). Sellisele puudusele ei ole POÜ tuginenud ka hinna alandamise avalduses. VÕS § 219 lg 1 kohaselt kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama ning tulenevalt VÕS § 220 lg 2 tuli POÜ-l ja/või kostjal lepingule mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldada. Seda nõuet POÜ ega kostja täitnud ei ole. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et ukse laius ja raami paigaldus 1 meetrit sissepoole on asjaolu, mida oleks pidanud koheselt laohoone vaatlusel märkama. Teiseks mittevastavuseks on menetluse käigus kostja poolt välja toodud laohoone välisseinte katte VINYPLAN 6771 ebapiisav kinnitus. Ka nimetatud puudusele ei ole 03.07.2008 hinna alandamise avalduses VÕS § 220 lg 2 nõuetele vastavalt tuginetud. Tunnistaja TRon selgitanud, milliseid pretensioone POÜ esindajad on talle esitanud ning miks otsaukse kohale paigaldati logo „Puukeskus“ (t lk 222). Kohtul puudub alus kahelda nende ütluste usaldusväärsuses. Aktsiaseltsi Vant eksperthinnang on tehtud 09.04.2009, mistõttu ei tõenda nimetatud dokument

seda, et laohoone ülendamise ajal oli välisseinte katte kinnitus ebapiisav. Samuti ei selgu ekspertiisiaktist, kas selline mittevastavus oli olemas asja üleandmisel või see võib tekkida aja möödudes. Tunnistaja TR’i ütluste kohaselt saab sellist halli alati pärast pingutada ning see on tavaline. Selleks ei ole vaja katet ümber vahetada (t lk 224). VÕS § 220 lg 3 sätestab, et kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kohus leiab, et kui kostja ja/või POÜ oleks täitnud nõuetekohaselt VÕS § 219 lg 1 ja VÕS § 220 lg 2 sätestatud nõudeid, oleks nimetatud puudus avastatud ning sellest hagejat nõuetekohaselt teavitatud. Arvestades poolte suhtlust (t lk 223) leiab kohus, et mõistlikuks ajaks saab pidada üks nädal. Märkimisväärne on asjaolu, et ekspertiisi on kostja tellinud alles kohtumenetluse käigus ning see on koostatud 09.04.2009. Nõuetele vastavalt on lepingutingimustele mittevastavust kirjeldatud kostja poolt 13.04.2009 (t lk 154) ning kohtu hinnangul on mõistlik aeg VÕS § 220 lg 1 mõtte kohaselt möödas. Seega leiab kohus, et kostja ei saa tulenevalt VÕS § 220 lg 3 tugineda laohoone välisseinte katte ebapiisavale kinnitusele kui lepingutingimustele mittevastavusele. Sellest tulenevalt leiab kohus, et tasaarvestuse avalduse materiaalsed eeldused on täitmata, kuna kohus ei ole tuvastanud hagejapoolset lepingu rikkumisest, mis annaks POÜ-le õiguse alandada müügihinda VÕS § 112 alusel. Lisaks sellele peab kohus vajalikuks märkida, et kostja poolt on tõendamata ka mittekohase täitmise väärtus. VÕS § 112 lg 1 kohaselt ei ole POÜ-l ja/või kostjal õigus hinna alandamise teel saada hüvitist, mis vastab kulutuste suurusele, mis on vajalikud laohoone viimiseks kokkulepitud seisukorda (Riigikohtu seisukoht lahendist nr 3-2-1-71-07, p 15). Käesoleval juhul on hinda alandatud just selles ulatuses, mis OÜE hinnapakkumise kohaselt kuluks väidetavate puuduste kõrvaldamiseks (t lk 166). Kohus selgitas nimetatud asjaolu kostja esindajale (23.04.2009 elektronkiri, t lk 177). Järgnevalt tuleb kohtul anda hinnang kostjapoolsele tasaarvestuse avaldusele (t lk 206). VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Selle tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Tasaarvestuse formaalsed eeldused on täidetud ning tasaarvestuse avaldus on esitatud ning vastaspoolele kätte toimetatud. Kahju hüvitamise nõude aluseks on VÕS § 115 lg 1, mille kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Kahju hüvitamise ulatus on sätestatud VÕS § 127 lg 2 ja 3 ning lõike 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekitamisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kostja tugineb samadele puudustele, mida kohus on hinna alandamise kehtivuse tuvastamisel analüüsinud – küljeukse paigaldus 1 m sissepoole ning laohoone välisseinte katte VINYPLAN 6771 ebapiisav kinnitus. Kostja toob kahjuna välja OÜE hinnapakkumises toodud puuduste

kõrvaldamise maksumus summas 182 861.05 krooni, ehk siis kulutused, mis on vajalikud laohoone viimiseks kokkulepitud seisukorda (t lk 166). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ei ole lepingut rikkunud. Seega ei ole kostjal kahju hüvitamise nõuet hageja vastu summas 182 861.05 krooni ning 31.08.2009 tasaarvestus ei ole kehtiv. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hageja nõue kostjalt tasumata ostuhinna väljamõistmiseks summas 197 768 krooni on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 07.05.2008 lepingu p 3.1 kohaselt 20 % hinnast tasutakse 3 päeva jooksul peale vara üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. Käesolevas asjas on vaidlus, millal saab lugeda laohoone üleantuks ning millal on tekkinud kostjal maksekohustus. VÕS § 209 lg 1 kohaselt kui asi tuleb ostjale üle anda määratud kohas, peab müüja asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis panema ja ostjale valmispanekust teatama. 07.05.2008 lepingu p 4.2 kohaselt vara üleandmine vormistatakse vara üleandmise-vastuvõtmise aktiga ning p 4.5 kohaselt loetakse laohoone müüja poolt üleantuks ja ostja poolt vastuvõetuks akti allkirjastamisel. Kostja vaidleb vastu, et vara anti üle 19.05.2008 (t lk 16). Tunnistaja TR’i ütluste kohaselt teavitas ta POÜ esindajat üleandmisest 12.05.2009, kuid kedagi kohale ei tulnud. T lk 16 asuv akt saadeti tunnistaja TR’i ütluste kohaselt talle panga poolt (t lk 223). Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et akti näol on sisuliselt tegemist volikirjaga (t lk 63). Hinnates tunnistaja TR’i ütlusi ja akti kogumis leiab kohus, et nimetatud aktiga saab lugeda laohoone hageja poolt üleantuks. Seda kinnitab ka asjaolu, et POÜ asus koheselt laohoonet kasutama, mida kinnitavad TR’i ütlused, et laohoone võeti koheselt kasutusele, isegi siis, kui hageja tegi veel seal vaegtöid (t lk 223). Puudused, mis POÜ hagejale laohoone kasutamisele võtmisel esitas (otsaukse ava kõrgus, määrdunud seinad, pragu küljeukse kohal, PVC materjali paigaldus otsaukse ava kohal, keevitusjäljed, t lk 222), ei takistanud laohoone sihtotstarbelist kasutamist. Tunnistaja TR’i ütluste kohaselt kõik POÜ esindaja poolt esitatud pretensioonid lahendati – otsaukse ava viidi õigesse mõõtu, PVC katte peale paigaldati logo, paigaldati liist - v.a keevitusjäljed taskute paigaldamisel, mida ei ole võimalik vältida (t lk 222). Kohtul pole alust kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. 03.10.2008 TR’i elektronkiri (t lk 167) ei muuda kohtu järeldust, kuna kõik teised faktilised asjaolud ning poolte käitumine viitavad, et pooled lugesid laohoone üleantuks 19.05.2008. Seega tuli kostjal tasuda viimane osa ostuhinnast hiljemalt 22.05.2008 ning nõue muutus sissenõutavaks 23.05.2008. Hageja nõuab tasumata summalt viivist kuni kohustuse täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seadusjärgseks viivisemääraks on:
juulist 2007 kuni 09.12.2008 – 11 % aastas;
Alates 10.12.2008 kuni 01.07.2009– 9.5 % aastas;
Alates 01.07.2009 – 8 % aastas. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seisuga 23.10.2008 on kostja olnud viivituses 154 päeva ning sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks on 9 136.88 krooni. Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-69-08 on ebaõige tulevikku suunatud viivise väljamõistmine kindla summana, n-ö päevamäärana, kuna esiteks muutub seadusjärgne viivisemäär VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg 1 koostoimes perioodiliselt ning teiseks võib kostja maksta võla ka osaliselt, mille järel tuleb ka viivist maksta väiksemalt summalt.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.