Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS §-le 410 kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Hageja on vastava taotluse esitanud. Tulenevalt TsMS §-st 413 lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kohus jätab tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja esitab otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kostja seaduslik esindaja ei ilmunud 06.01.2010 toimunud istungile. Kostja seaduslikku esindajat on hoiatatud, et eel- ja kohtuistungile ilmumata jätmise korral võidakse hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Hageja ja kostja vahel 22.02.2007 sõlmitud arendaja kohustuste ja liitumiste korraldamise lepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 2 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu p 2.6 on dajal õigus punktis 1.2 – 1.4 nimetatud kohustuse mitteõigeaegsel täitmisel nõuda arendajalt viivist lepingus märgitud summadest iga ületatud päeva eest 0,25% eeldusel, et daja on tasunud tähtaegselt liitumistasud. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis 112 881 krooni. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjat tuleb kohustada täitma Osaühingu LB ja R L vahel 22.02.2007.a sõlmitud arendaja kohustuste ja liitumiste korraldamise lepingu punktides 1.2 -1.4 tulenevad kohustused: elamurajooni piires tee väljaehitamine; vee- ja kanalisatsioonitrassi väljaehitamine kuni kinnistu (Lagle tee 3, Ülejõe küla, Rae vald, Harjumaa) piirini selliselt, et kinnistu piiril on maakraan liitumiseks tsentraalse joogiveetrassiga ning kinnistu piiril on kaevuga varustatud tsentraalse kanalisatsiooniga liitumist võimaldav punkt; kuni kinnistu liitumispunktini elektriliini väljaehitamine ning kinnistu elektrienergiaga varustamine (25A) tehnilise võimalikkuse selliselt, et kinnistu piiril on elektrikilp koos kahe pistikuga.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 16 763 krooni järgmiselt: 6 250 krooni riigilõivu hagiavalduse esitamise eest, 413 krooni kohtutäituri tasu, õigusabikulud 10 000 krooni ning 100 krooni riigilõivu teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 4 järgi on asja läbivaatamise kulud menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 10 000 krooni. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 200 000 krooni puhul 70 000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 112 881 krooni. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud. Hageja on tasunud 26.06.2009 kohtutäituri tasu 413 krooni arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXX Sampo pangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank AS-is, viitenumbriga 3100057358, selgitusega „tsiviilasja nr 2-08-54231 kohtutäituritasu”. Kuna kostja seaduslikule esindajale ei antud kohtukutset üle kohtutäituri vahendusel, siis tuleb kohtutäituri tasu summas 413 krooni tagastada R Lle. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest tasutud riigilõiv 100 krooni, õigusabikulud 10 000 krooni ning hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 6 250 krooni, kokku 16 350 krooni. Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.