2-09-31660/8 - Pankrotiõigus - Muud pankrotiasjad - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-09-225 2008. a käibega on võetud märkimisväärsetes summades laenu) ning ehitusturu ja sellest tingituna ka ehituskaupade müügi turu märkimisväärse languse arvesse võtmata jätmisest. On üldteada, et 2008. a alguses toimus majanduses märkimisväärne muutus, s.h ehitati oluliselt vähem ning langesid ka oluliselt ehitusteenuste ja ehituslaupade hinnad -VEOÜ juhatuse liikmed pidid sellest teadlikud olema. Samuti peab ajutine pankrotihaldur vajalikuks mainida, et VEOÜ arveldusarvete väljatrükkidest nähtub, et igakuiselt on tehtud märkimisväärseid kulutusi majutusteenustele, toitlustusteenustele jne, mis ei ole äriühingu majandustegevusega tõenäoliselt otseselt seotud. Samuti on äriühingu juhatuse liikmetele 2007. a kuni 2008. a keskpaigani makstud märkimisväärseid juhatuse liikme tasusid summas 32 800 krooni (brutosummana). Viidatud kulutuste on tekitatud äriühingule igakuiselt olulises ulatuses täiendavaid kulusid. Ajutise pankrotihalduri hinnangul oleks 2008. majandusaasta negatiivne omakapital (miinus 2 636 252 krooni) olema piisav ohumärk sellest, et äriühingut on halvasti majandatud. Kui 2007. a tehti kaupadele, toorainele, materjalile ja teenustele kulutusi summas 3 051 494 krooni ning saavutati müügitulu 6 242 554 krooni ja kasum 29 397 krooni, siis 2008. a olid kulutused kaupadele, toorainele, materjalile ja teenustele 8 281 009 krooni ning müügitulu üksnes 9 452 367 krooni. Seega oleks kulutusi kokkuhoidmata olnud ebareaalne kasumi saavutamine. Võttes arvesse 2007. a majandusaasta näitajaid (eelkõige, et puhaskasum oli üksnes 29 397 krooni) ja turuseisu 2008. a alguses, oleks kindlasti pidanud äriplaani üle vaatama ja tegema vastavad korrektiivid. 2009. a alguseks väljakujunenud olukorras (negatiivne omakapital) ei saanud VEOÜ juhatuse liikmed ajutise pankrotihalduri hinnangul küll kuidagi loota, et 2008. a kahjum (miinus 2 636 353 krooni) oleks normaalsetes turutingimustes muutunud positiivseks umbes aastaga - äriühing ei ole suutnud teenida aastas kasumit rohkem kui 29 397 krooni. Ajutine pankrotihaldur leiab, et arvestades võlgniku vara tegelikku suurust ning kohustuste mahtu, on ilmselge, et VEOÜ vara arvelt ei ole võimalik rahuldada kõikide võlausaldajate nõudeid. Kuivõrd võlgnikul puudub tänaseks majandustegevus ning reaalse äritulu saamise võimalus, ei pea ajutine pankrotihaldur võimalikuks ka võlgniku tervendamist. Ajutise pankrotihalduri poolt kogutud ja talle esitatud materjalide pinnalt ajutise pankrotihalduri hinnangul VEOÜ vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas märkimisväärseid võimalusi ei ole. 21.10.2009 (s.o pärast pankrotimenetluse algatamist 16.10.2009) tegi AS V VEOÜ arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX ülekande summas 42 946.50 krooni, mille osas on nimetatud äriühing teinud ajutisele pankrotihaldurile ka järelpärimise. Võlgniku arveldusarve väljatrükist nähtuvalt tegi AS Swedbank 21.10.2009 Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele ülekande summas 42 931.50 krooni, selgitusega „Korraldus 13-2.7/29935 3 L august 2009. a võlasumma“. Kuivõrd PankrS § 110 lg l punkti 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis on tehtud pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni, on tehing tagasivõidetav. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku juhatus toime pannud juhtimisvigasid: võlgniku juhatus ei ole esitanud võlgniku pankrotiavaldust; võlgniku juhatus ei ole kokku kutsunud osanike koosolekut seoses võlgniku vara vähenemisega; võlgniku juhatus ei ole täitnud nõuetekohaselt raamatupidamise korraldamise kohustust; samuti ei ole võlgniku juhatuse liikmed täitnud hoolsuskohustust, kuna nad ei ole tegutsenud äriühingu jaoks parima kasuga, samuti ei ole vajalikul määral analüüsinud äriühingu varasemate perioodide finantsnäitajaid ja ettevõtluskeskkonda.

V Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Abieluasjas ja põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste esindajate seletused ja ajutise pankrotihalduri aruande ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlausaldaja AS PL esitas avalduse VEOÜ pankroti välja kuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on poolte 23.04.2007 sõlmitud üürileping nr 2004, mille kohaselt üüris võlgnik alates 01.12.2007 võlausaldajalt kudumisvabriku I korruse ruume kogupinnaga 3 300 m2, üüriga 73 750 krooni kuus. Võlgnik kohustus tasuma üüri iga kuu 15. kuupäevaks. Lisaks üürile kohustus võlgnik tasuma täiendavalt elektrienergia eest vastavalt tegelikele kuludele iga järgneva kuu 15. kuupäevaks. Alates 02.01.2009 vähenes üüritav pind ja võlgnik üüris 1 089 m2 üüriga kokku 34 695.55 krooni kuus. Alates 2008. a algusest on võlgnik olnud pidevalt viivituses üürimaksete ja elektrienergia eest tasumisega. Võlausaldaja ütles, seoses üürimaksete mittetasumisega rohkem kui 30 kalendripäeva, üürilepingu üles 22.05.2009 väljastatud ülesütlemisteatega alates 25.05.2009. Võlgnikul on tasumata üürimaksed alates 2008. a. Kokku võlgneb võlgnik võlausaldajale üüri ja kasutatud elektrienergia eest

2-09-225 403 372.30 krooni. Vastavalt üürilepingu punktile 5.3. kohustus üürnik tasuma üüri ja muude üürilepingu kohaselt tasumisele kuuluvate summade maksmisega viivitamisel üürileandjale viivist 0,2 % päevas iga viivitatud päeva eest. Seisuga 25.05.2009 oli võlgniku poolt tasumata summadelt arvestatava viivise kogusummaks 196 678.48 krooni. Seega võlgneb võlgnik võlausaldajale kokku 600 050.78 krooni. Võlgniku seaduslik esindaja on 11.01.2010 toimunud kohtuistungil tunnistanud võlausaldaja nõuet võlgniku vastu summas 600 050.78 krooni. Kohus leiab, et kuna võlausaldaja on esitanud kohtule tõendid nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta ning võlgnik on 11.01.2010 toimunud kohtuistungil omaks võtnud võlausaldaja nõude aluseks olevad asjaolud ja on tunnistanud võlausaldaja poolt esitatud nõude suurust ning ajutise pankrotihalduri istungitel antud selgituste ja tema aruande kohaselt on võlausaldaja nõude suuruseks pankrotiavalduses näidatud summa, siis on võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olev nõue selge. Võlgniku maksejõuetust on võlausaldaja põhistanud PankrS § 10 lg 2 p 1 toodud asjaoluga. Võlausaldaja on 05.06.2009 esitanud võlgnikule pankrotihoiatuse, milles on hoiatanud võlgnikku kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlgniku seaduslik esindaja ei ole kohtuistungil pankrotihoiatuse kättesaamisele vastu vaielnud. Lisaks nimetatule põhistab võlausaldaja võlgniku maksejõuetust asjaoluga, et võlgnik on maksete tasumisega viivitanud juba polteist aastat, maksed on katkenud alates septembrist 2008. a ning võlasumma ületab 200 000 krooni, samuti ilmneb Krediidiinfo maksehäireregistrist, et võlgnikul on alates 21.01.2009 võlgnevus JWEAS-le ja maksuvõlg summas 185 645 krooni, millelt on arvestatud intresse 3 676 krooni. Võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige on 11.01.2010 toimunud kohtuistungil tunnistanud võlgniku maksejõuetust. Ajutise pankrotihalduri aruande ja selle lisa kohaselt on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgnikul on seisuga 16.10.2009 vara kokku 2 006 040 krooni ja kohustusi 8 094 856 krooni. Vastavalt võlgniku 2008.a majandusaasta aruandele (II kd, tl 37, 38) on võlgniku omakapital seisuga 01.01.2008 29 397 krooni, seisuga 31.12.2008 on võlgniku omakapital – 2 566 956 krooni, võlgniku 2008.a kahjum on olnud – 2 636 353 krooni. Võlgniku omakapital seisuga 16.10.2009 on – 6 088 816 krooni, võlgniku 2009.a majandustegevuse tulemuseks on olnud kahjum – 3 521 859 krooni (II kd, tl 7-8). Võlgnikul puuduvad alates 25.05.2009 büroo- ja laopinnad, alates 2009. a augustist on lõpetatud töölepingud kõikide koosseisuliste töötajatega. Võlgnikul puudub hiljemalt alates 2009. a suvest majandustegevus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad mitmekordselt võlgniku vara, võlgnik on kahel järjestikkusel majandusaastal (2008.a ja 2009.a) tegutsenud kahjumlikult, võlgniku omakapital ei vasta seisuga 01.01.2008 ÄS § 136 sätestatud nõuetele, võlgniku majandustegevus on lõppenud hiljemalt 2009. a suvest ning võlgniku seaduslik esindaja tunnistab võlgniku maksejõuetust, siis on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja kuna võlgniku varast piisab pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutise pankrotihalduri hinnangul VEOÜ vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas märkimisväärseid võimalusi ei ole. 21.10.2009, s.o pärast pankrotimenetluse algatamist 16.10.2009, tegi AS V VEOÜ arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX ülekande summas 42 946.50 krooni. Võlgniku arveldusarve väljatrükist nähtuvalt tegi AS Swedbank 21.10.2009 Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele ülekande summas 42 931.50 krooni. Kuivõrd PankrS § 110 lg lpunkti 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis on tehtud pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni, on tehing tagasivõidetav. Kohus leiab, et kuna ajutise pankrotihalduri tööperiood ei ole olnud piisav kõigi vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimaluste väljasselgitamiseks, siis tuleb seda teha edaspidise pankrotimenetluse käigus.