Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja vastamiseks. Kostja on hagimaterjalid isiklikult vastu võtnud. Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. Kostjat on hoiatatud, et mittevastamisel võib kohus teha tema kahjuks tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel istungit pidamata hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja taotleb TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud juhul tagaseljaotsuse tegemist, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi ei ole hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 403 lg 1 kohaselt käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse ka lepingule, millega üks isik (krediidivahendaja) kohustub oma majandus- või kutsetegevuses vahendama tarbijale tasu eest krediiti või osutama krediidilepingu sõlmimise võimalusele (krediidivahendusleping). Hageja on esitanud kohtule seisukoha, mille kohaselt ei ole käesoleva tsiviilasja puhul tegemist tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, kuivõrd hageja nõue kostja vastu leppetrahvi väljamõistmiseks tarbijakrediidilepingust, vaid üürilepingust. Hageja märgib, et AS Cja kostja vahel oli sõlmitud sõiduki üürileping ning et antud juhul on hageja vaidlusaluses õigussuhtes üürileandja positsioonil. Hageja on seisukohal, et hageja ja kostja vahel ei kehtinud mitte tarbijakrediidileping (nt liisinguleping), vaid üürileping, milles sisalduva leppetrahvi maksmise kokkuleppe tühisus ei tulene Riigikohtu lahendist nr 3-2-1120-08 ega muust õigusallikast. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Kohus leiab, et sõiduki üürilepingu puhul on tegemist tarbijakrediidiga VÕS § 402 mõistes, kuna tarbijakrediidilepingut iseloomustavad eeldused on täidetud. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuigi vaidlusaluse lepingu pealkirjaks on Sõiduki üürileping, on tegelikult tegemist tarbijakrediidilepinguga. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab esitatud hagi täies ulatuses rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas Danske Bank AS-i Eesti filiaal (konto nr 333416110002), AS-is SEB Pank (konto nr 10220034799018) või Swedbank AS-is (konto nr 221013921094), kõigil viitenumber 3100057358.

Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.