Tsiviilasi nr.2-09-31336/21
Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja teatavaks tegemine 19.jaanuar 2010, kohtukantselei kaudu tsiviilasi aktsiaseltsi DnB Nord Liising hagi KA’i vastu 41 108.48 krooni väljamõistmises, viivitusintresside nõudes ja menetluskulude hüvitamises tsiviilasja hind - 41 108.48 krooni hageja aktsiaselts DnB NORD Liising, reg. XXX, asub XXX, menetluses osales volitatud esindaja, Helen T kostja KA (end. P ), i.k. XXX, elab XXX, menetluses osales isiklikult viimane kohtuistung 11.jaanuar 2010 Kentmanni kohtumaja asjaolud Osaühing N (müüja), KA (liisinguvõtja) ja aktsiaselts Dnb NORD Liising (liisinguandja) sõlmisid 28.detsembril 2007 liisingulepingu , millega liisinguandja soetas müüjalt sõiduki Mercedes-Benz
tehasetähisega WDB2110161A271701, ehitusaasta 2003 (tl. 31). 28.detsembril 2007 on sõiduk antud liisinguvõtja kasutusse. Liisinguvõtja kohustus tasuma liisingumakseid kokkulepitud maksegraafiku järgi kuni 15.detsembrini 2012. Aktsiaselts DnB NORD Liising ja KA on 4.veebruaril 2009 sõlminud liisingulepingu lisa, milles on kokku leppinud liisingueseme tagastamise ja sellega seonduvad õigused ja kohustused (tl. 46). AS Dnb NORD Liising esitas 13.mail 2009 võlateatise liisingulepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks kogusummas 41 108.47 krooni. hageja nõue ja olulisemad väited
AS Dnb NORD Liising esitas 2.juulil 2009 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mis on Pärnu Maakohtu kohtunikuabi 27.oktoobri 2009 määrusega KA’i suhtes üle antud Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 11.novembril 2009 Harju Maakohtule hagi kostjalt 41 108.48 krooni väljamõistmises, viivitusintresside tasumise kohustuse tuvastamises ja menetluskulude hüvitamises. Hageja nõuab kostjalt • liisingueseme jääkmaksumuse hüvitamata osa tasumist summas 29 279.48 krooni, • liisingueseme müügiga põhjustatud kulu hüvitamist 11 829.00 krooni ulatuses, • rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivitusintressi tasumist seadusjärgse viivitusintressi määras. Hagi esitamise seisuga on hageja arvestanud kostjale viivitusintressid summas 1 504.26 krooni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja väidab, et • liisinguleping lõpetati kostja algatusel 4.veebruari 2009 kokkuleppega. Hageja loobus kostja suhtes tähtaegses lepingus ettenähtud intresside nõudest. • liisingueseme võõrandamisest on AS-lt Saksa Auto laekunud 156 990.47 krooni, mis oli turul parim võimalik hind. Lepingu lõpetamisel võttis kostja endale kohustuse osaleda aktiivselt müügiprotsessis ning aidata leida sõidukile ostja. Kostja võetud kohustust ei täitnud; võõrandamisprotsessiga seotud vastutus ja kulud jättis kostja täies ulatuses hageja kanda. • kostja ei suunanud hageja juurde isikuid, kes väidetavalt soovinuks osta sõidukit kostja nimetatud hinnaga. Kostja kinnitas hagejale, et oli tulutult püüdnud leida sõidukile ostjat. • müügiprotsessis tehtud kulutused olid tingimata vajalikud, nende toiminguteta oli müügiprotsessi algatamine võimatu. Kostja võinuks sõidukile ostja leidmisel neid kulutusi minimiseerida või vältida. kostja seisukoht ja olulisemad väited Kostja hagi ei tunnista. Kostja väidab, et • on liisingulepingust tulenevad maksed kuni lepingu lõpetamiseni tasunud ega ole hagejale võlgu. • ei pea hüvitama hagejale vara võõrandamisest saadu ja jääkväärtuse vahet. Liisingueseme väärtus hagejale tagastamise hetkel oli 250 000 krooni. Kostjasse ei puutu, mis hinnaga hageja vara võõrandas. Kostjal puudus võimalus mõjutada hageja otsust müüa sõiduk alla turuväärtuse. • hageja on vara müünud põhjendamatult suurte kuludega. Hageja on teinud kulutusi, mis ei ole seostatavad kostja tegevusega. Liisinguese ei olnud müügikõlbmatu; kulutuste tegemisega ei tõstetud vara müügihinda. • viivise nõue on alusetu, kuna võlgnevus puudub. kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused, kohaldamisele kuuluvad õigusaktid Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p. 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest.
Pooltel ei ole vaidlust liisingulepingu sõlmimise üle. Lepingu sõlmimisest on tekkinud kohustus, mis tuleb VÕS § 76 lg. 1 järgi nõuetekohaselt. VÕS § 101 lg. 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Vaidlust ei ole selles, et kostja on lepingut täitnud kuni 4.veebruari 2009 kokkuleppe sõlmimiseni. Liisingulepingu lisana vormistatud kokkuleppe alusel tagastas kostja sõiduki ennetähtaegselt. Pooled on vormistanud lepingu lisa, mis on hinnatav võlasuhte lõpetamise kokkuleppena VÕS § 207 tähenduses. Kokkuleppes sisalduvad võlasuhte lõpetamisega seotud poolte õigused ja kohustused. Hageja on lepingu kokkuleppel lõpetamisega loobunud intresside nõudeõigusest. Hageja ei ole kostjaga sõlmitud liisingulepingut üles öelnud; seega ei kuulu kostja osundatud VÕS § 367 käesolevas vaidluses kohaldamisele. Pooled vaidlevad liisingueseme müügiga seotud asjaolude üle. 4.veebruari 2009 kokkuleppe p. 3 järgi kuulus liisinguese liisinguandja poolt võõrandamisele; p. 5 järgi kohustus liisinguvõtja ka omal algatusel leidma liisinguesemele ostja ning reklaamima liisingueseme müüki. Samas sisaldub liisinguvõtja kohustus järgida liisingueseme reklaamimisel liisinguandja müügipakkumisi ning mitte pakkuma sõidukit müügiks madalama hinnaga. Kohtule esitatud tõendite kohaselt kostja seda kokkulepet täitnud ei ole. Vaidlust ei ole selles, et liisingueseme müügiga on peale kokkuleppe sõlmimist tegelenud üksnes hageja, kasutades AS Saksa Auto teenuseid. Kohus ei nõustu kostja väitega selles, et hageja on liisingueseme võõrandanud ebamõistlikult madala hinnaga. Hagejale laekus müügist 156 990.47 krooni. Hageja väidab, et võõrandas sõiduki hariliku väärtusega. Kostja väidab, et sõiduki harilik väärtus oli vara tagastamisel oluliselt suurem. Kostja tõendab oma väidet sõiduki maksumuse kohta 5.detsembri 2008 sõidukikindlustuse kindlustuspakkumusega (tl. 59), mille järgi oli pakkumuse esitamise ajal sõiduki kindlustusväärtuseks 250 000 krooni. Pakkumus on alla kirjutamata; pakkumusest ei nähtu, millel põhinevad selle aluseks olevad andmed; samuti kas ja millal on kindlustusandja sõiduki üle vaadanud. Kindlustuspakkumus on tehtud 5.detsembril 2008, s.o. turu aktiivse languse perioodil. Sõiduk on tagastatud 4.veebruaril 2009 ja müüdud 23.märtsil 2009. Kohus peab vajalikuks märkida, et kindlustusväärtuse nimetamine kindlustuspakkumuses ja võõrandamistehingus hinna kujunemine on olemuslikult kaetud erinevate huvidega. Seetõttu ei ole hinnad ülekantavad. Kostja on esitanud sõiduki maksumuse tõendamiseks ka AS Agent Auto 26.jaanuari 2009 tõendi (tl. 71), milles sisaldub tõendi väljastaja pakkumus sõiduki ostuks 205 000 krooni eest. Kostja kinnitas kohtus, et ei esitanud pakkumust hagejale. Samas on kostja 4.veebruaril 2009 lepingu lõpetamise kokkuleppe p.-s 5 kinnitanud, et on juba nelja kalendrikuu kestel tulutult püüdnud leida sõidukile ostjat. Kostjal oli lepingu alusel võimalus (kohustus) müügiprotsessis osaleda. Kostja saanuks hagejale müügipakkumuse edastamisega korraldada sõiduki müüki soodsamatel tingimustel. Kostja seda võimalust ei kasutanud, mis kinnitab hageja väidet selles, et väidetava pakkumuse tegemine tõendis märgitud kuupäeval ei ole tõenäoline. Kohus leiab, et hageja on õigustatud kostjalt nõudma sõiduki ennetähtaegsest
tagastamisest ja edasimüügist saadud kahjumi hüvitamist. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et hageja vastutab sõiduki müügist saadud kahjumi eest (hageja äririsk). 4.veebruari 2009 liisingulepingu lisa p.-s 3 on pooled kokku leppinud, millised lepingust tulenevad maksed loetakse liisingueseme võõrandamisel kaetuks. Muu hulgas loetakse müügist saadu arvel kaetuks sõiduki jääkväärtus lepingu lõppemise seisuga ja lepingus ettenähtud osamaksed. Lepingu p.-s 4 on liisinguvõtja võtnud endale kohustuse tasuda liisinguandjale müügist laekuva raha vähesuse korral puudujääva osa. Kohus nõustub hagejaga selles, et tegemist on sõiduki müügiga turul saadaoleva võimaliku hinnaga. Müügist laekunud summa vastab sõiduki harilikule väärtusele selle tagastamise ajal. Hageja lepingu täitmise nõue on kooskõlas poolte kokkuleppe sisuga. Kostja vastuväide kahjumi jätmisest hageja kanda, ei põhine lepingul ega seadusel.
Hageja nõuab kostjalt tagastatud sõiduki müügiks ettevalmistamise ja müümisega tekkinud kulutuste hüvitamiseks 11 829 krooni. Kostja väidab, et müügikulu on ülemäärane; hageja saanuks sõiduki müügi korraldada väiksemate kuludega. Hageja tõendab kulutusi/kahju AS Saksa Auto arvetega 292601228 (tl. 48) ja 292600818 (tl. 49). Arve nr. 292601228 on esitatud sõiduki müügi vahendusteenuse osutamise eest. Teenuse hinnaks on arve järgi 9 266.95 krooni (k/m-ta), mis on 6% sõiduki müügihinnast. Kostja ei ole tõendanud, et müügiteenuse hind oleks keskmisest kõrgem. Teenuse kvaliteedile etteheited puuduvad. Madala aktiivsusega turul on sõiduk müüdud ca 1,5 kuuga. AS Saksa Auto arve nr. 292600818 on esitatud sõiduki müügieelse ülevaatuse ja sõiduki pesu, mootoriõli, kütuse ja remondi eest kogusummas 757.97 krooni (k/m-ta). Tegemist on kulutustega, mida tuleb pidada ostja huvides osutatava kvaliteetse müügiteenuse seisukohalt põhjendatuks. Kostja esitas kohtule AS Agent Auto 25.jaanuari 2009 tõendi (tl. 70), mille järgi pakkus nimetatu sõiduki müügiteenust tasuga 4 000 krooni, millele lisandus hoiustamistasu arvestusega 15 krooni ööpäevas. Osundatud tõendi järgi puudub võimalus müügiteenuse tegeliku suuruse hindamiseks, kuna müügiprotsessi kestvus AS Agent Auto pakutud hinnaga ei ole teada. Arvestades sõiduki maksumust ei ole müügiteenuse hinnavahe märkimisväärne. Lepingu lõpetamise kokkuleppe p.-s 4 on pooled ette näinud, et liisingueseme võõrandamisest saadud raha arvel kaetakse esmajärjekorras liisingueseme võõrandamisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud ja põhjendatud kulud. Hageja on kulutuste tegemise tõendanud; kohus hindab kulutused põhjendatuks.
Hageja nõuab kostjalt viivitusintressi seadusjärgse viivitusintressi määras (seadusjärgne intress + 7% aastas) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja viivitusintresside nõue on kooskõlas seadusega ja tuleb rahuldada. Kohus märgib seejuures, et viivitusintressi arvestamise aluseks on põhinõude summa viivitusse langemise ja edasise viivituse ajal. Hageja väidab, et kostja langes viivitusse 13.mail 2009, s.o. võlateatise esitamise ajast; kostja ei ole
teatise saamist ega viivitusintresside arvestust vaidlustanud. Viivitusintresside nõue jagab põhinõude saatust. menetluskulud Hageja on 2.juuli 2009 ja 11.novembri 2009 maksekorraldustega nr. 13717 ja 52491 tasunud hagi esitamise eest ettenähtud riigilõivu 7 500.00 (1 233.25 + 6 226.73) krooni. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 163 lg. 2; 434-436; 438-439; 441-442; 452-453; 455; 632 lg. 1 ja VÕS §-st 76; 101 lg. 1 p. 1 ja 6; 207 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada. Mõista KA’ilt aktsiaseltsi DnB NORD Liising kasuks 42 612.74 krooni, s.h. 41 108.48 krooni kohustuse täitmiseks ja 1 504.26 krooni 11.novembri 2009 seisuga kujunenud viivitusintressidena. Tuvastada KA’i kohustus tasuda aktsiaseltsile DnB NORD Liising kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi seadusjärgse viivitusintressi määras (VÕS § 94 + 7% aastas) täitmata põhivõla summast alates 12.novembrist 2009 kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Jätta menetluskulud KA’i kanda. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et füüsilisel isikul või mittetulunduslikul juriidilisel isikul on õigus taotleda menetlusabi. Menetlusabi taotlemise korral tuleb kaebus ja menetlusabi taotlus esitada seaduses sätestatud tähtaja kestel. Kohus võib menetlusabi taotluse põhjendatuse korral anda menetlusosalisele tähtaja kaebuse täiendavaks põhjendamiseks. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.