Võlaõigus

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Asjaolud ja kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning kohtuasja materjalidega, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt poolte nõusolekule. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmisid Bondora AS ja R. K. 05.05.2021 laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu. Lepingu ja selle Euroopa standardinfo teabelehe punkti 2 kohaselt on krediidi kogukulu 14 288,89 eurot ning esialgne krediidi kulukuse määr 45,83%. Kostja kohustus lepingutest tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule. Hagiavalduse kohaselt ei täitnud kostja lepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, saatis hageja 11.11.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (tähtajaga 10.12.2022), milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja lepingu 11.12.2022 üles. Hagiavaldusest nähtuvalt sai kostja lepingu alusel laenu summas 6698 eurot, mille väljamaksmisel arvestati maha lepingutasu summas 398 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 10.06.2021 - 11.05.2026. Arvestades kostja tasumisi on põhivõla nõue kostja vastu kokku summas 4878,47 eurot. Lepingus arvestatakse intressi vastavalt kokkulepitud intressimäärale 29,66% aastas. Kostja kohustus lepingu ülesütlemise seisuga, so 11.12.2022, tasuma intressi kokku summas 3197,57 eurot, kuid kostjalt on laekunud intressi summa katteks 2112,61 eurot. Tulenevalt eeltoodust moodustub intressinõue kokku summas 1084,96 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 4878,47 eurot lepingu ülesütlemise järgnevast päevast alates, so 12.12.2022, kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani, so 18.06.2024, laenuintressi aastase määraga võrdses määras 29,66% aastas. Hagiavaldusest nähtuvalt moodustub hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue kokku summas 2198,32 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 4878,47 eurolt kuni sellekohase tasumiseni alates 19.06.2024 lepingu laenuintressi aastase määraga võrdses määras 29,66% aastas, kuid mitte rohkem kui 504,92 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulusid summas 50 eurot. Kohus on andnud hagejale tähtaja esitada kohtule kostja korrektne ja loetav arvelduskonto väljavõte 2

ja teave kõigi kostja poolt teostatud tagasimaksete kohta (summa, kuupäev) ning teha VÕS § 4034 lg 7 järgsed ümberarvestused, so määrata tagasimaksed uuesti. Hageja esitas seisukoha kohtunõudele, milles tõi välja, et 18.06.2024 hagiavalduse lisana 3 esitatud konto väljavõte on formaadis, mil viisil on võimalik konto väljavõtteid esitada. Hageja lisas, et kõik andmed kajastuvad esitatud väljavõttes ja on loetavad ning antud formaadis konto väljavõtteid on hageja esitanud kohtutele ka teiste kohtumenetluste raames. Hageja märkis, et lepingu alusel sai kostja laenu summas 6698 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi hagejale perioodil 10.06.2021 07.09.2022 kokku summas 4274,44 eurot. Hageja esitas kohtule nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks leidma, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja on esitanud vastuse hagile, milles tõi välja, et 15.01.2024 kirjaga teatas kostja hagejale, et AS-i Bondora nõue R. K. suhtes ei ole põhjendatud ja on alusetu. Kostja märkis, et Bondora AS andis R. K.le laenu vastutustundetult ja ajal, mil kostjal puudus igasugune sissetulek. Kostja tõi välja, et AS-ile Bondora on vastavasisuline avaldus esitatud 20.12.2022 vastuväites. Vastuväites avaldas R. K., et R. K. ja Bondora AS-i vahel on sõlmitud laenulepingud 08.07.2019 (XXX), 02.09.2019 (XXX), 02.10.2019 (XXX), 27.12.2019 (XXX), 12.03.2020 (XXX), 18.05.2020 (XXX), 04.11.2020 (XXX) ja 05.05.2021 (XXX). Kokku on kostja saanud perioodil 08.07.2019 – 05.05.2021 laenu summas 11 234,94 eurot. Saadud laenudest on R. K. maksnud tagasi 11 855,06 eurot, sh 1971,62 eurot on tasutud T. T. kontolt. Kostja lisas, et viimati töötas R. K. ettevõttes XXX OÜ-s kuutasuga 700 eurot kuus. Viimase raha töötasuna sai R. K. 26.11.2018. Kostja märkis, et pärast seda puudus kostjal igasugune püsiv sissetulek. Kostja selgitas, et esimese laenu saamise ajal olid R. K.l võetud laenukohustused ka teistest krediidiasutustest, sh XXX AS-ist (osamakse suurus 231,58 eurot kuus) ja eluasemelaen (igakuise osamakse suurus 713,75 eurot kuus, mille tasumise kohustus on tal koos elukaaslasega). Lisaks eeltoodule lisandusid alates 11.08.2019 kiirlaenud XXX, XXX OÜ, XXX ja seda olukorras, kus kostjal puudus igakuine sissetulek. R. K. sissetulekuks on olnud laenude saamise ajal vaid võetud laenud. Perioodil 08.07.2019 – 05.05.2021 on R. K.l võetud laene kokku summas 23 696,30 eurot (lisaks eelnevatele laenudele). AS-ile Bondora tuli laenulepingute alusel osamakseid tasuda igakuiselt summas 483,45 eurot. Kuivõrd 14.09.2021 tagastas R. K. ennetähtaegselt 6000 eurot (05.05.2021 laenulepingu alusel), siis vähenes igakuise osamakse suurus 268,93 euro võrra. Kostja tõi välja, et kuigi R. K. sai laenu kokku 11 234,94 eurot ja on tagasi maksnud 11 855,06 eurot, võlgneb ta veel Bondora AS-i laenukeskkonna andmetel Bondora AS-ile 4921,45 eurot. Kostja hinnangul ei ole krediidiandja krediidi andmisel arvestanud kostja olemasolevate kohustustega ega kontrollinud tema igakuiseid sissetulekuid ja väljaminekuid. Kostja lisas, et kuivõrd krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis võib R. K. nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist. Kostja avaldas, et kuivõrd hageja nõuab kostjaga sõlmitud laenulepingute alusel tagastamata laenujääki ja intresse (krediiditasu) ja haldustasusid, siis käesoleva aja seisuga on R. K.l tekkinud kahju samas ulatuses, mis on krediidiandja nõue R. K. vastu. Eeltoodust tulenevalt palub R. K. tasaarvestada talle tekkinud kahju krediidiandja krediiditagastamise nõudega kattuvas ulatuses ja sellega on hageja nõue R. K. vastu lõppenud täies ulatuses. Kostja tõi välja, et kostja on tasaarvestamise avalduse esitanud AS-ile Bondora 10.10.2022. Kostja märkis, et kostja jääb nende seisukohtade juurde, mis on esitatud 20.12.2022 vastuväites ega hakka neid enam kordama. Kostja juhtis tähelepanu, et hageja 01.10.2024 menetlusdokumendis ei kajastu, et 14.09.2021 tagastas R. K. ennetähtaegselt 6000 eurot (05.05.2021 laenulepingu alusel). Kostja asus seisukohale, et hageja nõue on alusetu, ebaselge ja hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata täies ulatuses. Eelnevat ka põhjusel, et hageja nõuet ei eksisteeri. Kostja tõi välja, et kostja on tasunud rohkem kui ta pidanuks. Hageja on esitanud seisukoha kostja vastusele. Hageja tõi välja, et hagejale jääb arusaamatuks, millele tuginedes kostja märgib, et hageja andis kostjale laenu vastutustundetult, ilma ühelegi tõendile viitamata. Olukorras, kus hageja on tõendid esitanud, ei saa kostja piirduda üksnes 3

vastuväidete esitamisega vaid peaks esitama hageja tõendeid ümberlükkavad tõendid. Kostja oma vastuväiteid tõendanud ei ole. Seega kõik kostja väited on alusetud ja põhjendamatud. Kostjalt on toimunud laekumisi hagejale perioodil 10.06.2021 - 07.09.2022 kokku summas 4274,44 eurot. Juhul, kui kohus leiab, et hageja on rikkunud lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 2423,56 eurot (6698,00 - 4274,44). Hageja lisas, et juhul, kui kohus leiab, et esialgne võlausaldaja on rikkunud lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, palub hageja välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust. Kohus tegi pooltele ettepaneku lahendada käesolev tsiviilasi kompromissi sõlmimise teel ning teavitada kohut hiljemalt 30.01.2025 kompromissi sõlmimise võimalikkusest ja esitada eelviidatud tähtajaks kompromissleping. Kohus selgitas, et juhul kui pooled kompromissi ei saavuta, määrab kohus pooltele lõplike seisukohtade esitamise tähtajaks 30.01.2025 ning vastaspoole esitatule vastamise tähtajaks 13.02.2025. Hageja on esitanud kohtule lõpliku seisukoha, milles tõi välja, et hageja hinnangul on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lisaks tõi hageja välja, et juhuks kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud, palub hageja hagiavalduse rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel. Hageja esitas kohtule ümberarvestuse, milles palub välja mõista kostjalt nõude summas 2379,64 eurot (põhiosa 2329,18 ja intress 50,46). Lisaks palub hageja mõista välja kostjalt edasiulatuva viivise. Lõplikus seisukohas tegi hageja kostjale kompromissettepaneku. Kostja kohtule lõplikke seisukohti esitanud ei ole. Pooled kompromissi ei saavutanud. Kohus on teinud kostjale tõendamisettepaneku, milles on andnud kostjale tähtaja tõendite (maksekorralduste) esitamiseks, millest nähtuks võlgnevuse tasumine hagejale selles ulatuses nagu kostja väitis. Kostja kohtule võlgnevuse tasumist tõendavaid maksekorraldusi ei esitanud. 23.03.2026 kohtunõudega andis kohus hagejale tähtaja esitada kohtule korrektne nõude ümberarvestus ning täpsustada viivisemäära. 27.03.2026 esitas hageja kohtule korrektse nõude ümberarvestuse. Puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 05.05.2021 laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 6698 eurot ning mille väljamaksmisel arvestati maha lepingutasu summas 398 eurot. Hageja kandis 05.05.2021 kostja arveldusarvele 6300 eurot. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks TsMS § 231 lg 4 alusel. Kohus kontrollib, kas krediidiandja on järginud kostjale laenu väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 403 4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, 4

sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise kohta olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika, mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 17 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole 5

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohta on hageja märkinud, et hageja omandas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete, avalikest registritest saadud info ning arvelduskonto väljavõtte alusel. Hageja tõi välja, et kostjal maksehäireid ei esinenud. Hageja esitas kohtule kostja pangakonto väljavõtte formaadis, milles see ei olnud loetav. Kohus kohustas hagejat esitama kohtule korrektne ja loetav kostja pangakonto väljavõte. Hageja selgitas, et paraku 18.06.2024 hagiavalduse lisana 3 esitatud konto väljavõte on formaadis, mil viisil on võimalik konto väljavõtteid esitada. Hageja esitas kohtule nõude ümberarvestuse. Kostja on toonud vastuses hagile välja, et kostja hinnangul on krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja tõi välja, et alates esimese laenu saamisest puudub R. K.l igasugune püsiv sissetulek töötasu näol ning kostjal on kohustused ka teiste krediidiandjate ees. Kostja teenindas võetud laene uute laenudega. Kostja esitas kohtule enda pangakonto väljavõtte. Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 403 4 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Kostja on esitanud kohtule enda konto väljavõtted loetaval kujul, millelt nähtub, et kostjal olid kohustused ka teiste krediidiandjate ees ning kostjal puudus sissetulek töötasu näol. Kostjale maksti Eesti Töötukassa poolt toetust. Kohtu hinnangul ei saanud kostja olla isikuks, kes on võimeline võetud laene teenindama. Seega on laenuandja eiranud VÕS § 403 4 lg-s 2 ning KAVS § 50 lg-s 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Laenuandja on eiranud VÕS §-s 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud. Üksnes maksehäirete puudumine ei näita, et isik on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Seega on tarbijakrediidilepingud tühised intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Hageja on esitanud kohtule nõude ümberarvestuse juhuks kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud. Viimase ümberarvestuse esitas hageja kohtule 27.03.2026 seisuga. Hageja palub välja mõista kostjalt põhivõla jäägi summas 2311,99 eurot, seadusjärgse intressi summas 43,24 eurot, viivise summas 362,78 eurot ning viivised alates 28.03.2026 lepingujärgses viivisemääras 29,66% aastas kuni põhinõude summas 2311,99 eurot täitmiseni. Lisaks palub hageja mõista välja kostjalt tulevikus (10.04.2026) sissenõutavaks muutuv põhivõlgnevus summas 17,19 eurot ja seadusjärgne intress summas 0,03 eurot alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivised alates 11.04.2026 kuni põhinõude summas 17,19 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 29,66% aastas. Kostja vaidles hagis toodud nõuetele vastu. Kostja tõi välja, et kostja on tagastanud hagejale ennetähtaegselt 6000 eurot. Kostja lisas, et kostja sai laenu summas 11 234,94 eurot ning teostas tagasimakseid summas 11 855,06 eurot, mistõttu kostjal hageja ees võlgnevust ei eksisteeri. Seega 6

on kostja hinnangul kostjal kahju hüvitamise nõue hageja vastu ning kostja saab kahju hüvitamise nõude tasaarvestada hageja nõudega. Ühtegi tõendit kostja võlgnevuse tasumise kohta ei esitanud. Kohus kohustas kostjat esitama kohtule asjakohased tõendid (maksekorraldused), millest nähtuks võlgnevuse tasumine hagejale ning kui suures ulatuses on kostja laenulepingust tuleneva nõude hageja ees täitnud. Kostja kohtunõudele ei vastanud ning tõendeid võlgnevuse tasumise kohta ei esitanud. Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt, kuivõrd kohus tuvastas, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 05.05.2021 lepingu kohaselt sai kostja laenu summas 6698 eurot, mille väljamaksmisel arvestati maha lepingutasu summas 398 eurot. Kohtule esitatud maksekorraldusest nähtuvalt kanti laen summas 6300 eurot kostja arveldusarvele 05.05.2021. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 10.06.2021-11.05.2026. Kostjalt on toimunud laekumisi hagejale perioodil 10.06.2021 kuni 07.09.2022 kokku summas 4274,44 eurot. Tuginedes ümberarvestusele ei ole leping kehtivalt üles öeldud 11.12.2022. Seega nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevust summas 2311,99 eurot ja 10.04.2026 sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevust summas 17,19 eurot alates maksetähtpäevale järgnevast päevast. Kuivõrd kohus tuvastas, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse summas 2311,99 eurot ja 10.04.2026 sissenõutavaks muutuva põhivõla summas 17,19 eurot alates maksetähtpäevale järgnevast päevast. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostjal on lepingus kokku lepitud intressi maksmise kohustus nõuetekohaselt (VÕS § 76 lg 1 ja lg 3) täitmata ning hagejal on õigus nõuda intressi maksmise kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). Hageja on ümberarvestuses arvestanud intressi seadusjärgses määras summas 43,24 eurot ja 11.04.2026 sissenõutavaks muutuva intressi summas 0,03 eurot. Kohus leiab, et hageja intressinõue summas 43,24 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv intressinõue summas 0,03 eurot on põhjendatud. Kohus mõistab nimetatud summad välja kostjalt. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab ümberarvestuses viivist summas 362,78 eurot lepingujärgses viivisemääras 29,66% aastas alates iga osamakse maksetähtajale järgnevast päevast kuni 27.03.2026 ümberarvestuse esitamiseni. Lisaks nõuab hageja kostjalt edasiulatuvat viivist määras 29,66% aastas põhinõudelt summas 2311,99 eurot alates 28.03.2026 kuni põhinõude täitmiseni ning viivist tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhiosalt summas 17,19 eurot määras 29,66% aastas alates 11.04.2026 kuni põhiosa tasumiseni. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Kohus 7

selgitab, et VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Hageja nõuab viivist määras 29,66% aastas. Kohus tuvastas, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise seadusjärgses määras alates iga osamakse sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast kuni 27.03.2026, kokku summas 125,46 eurot (so 6,58+16,32+15,27+14,12+13,04+11,90+10,69+9,52+8,27+6,91+5,53+3,92+2,44+0,95). Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 125,46 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivised alates 28.03.2026 kuni põhinõude summas 2311,99 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised alates 11.04.2026 kuni põhinõude summas 17,19 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Menetluskulude osas märgib kohus järgmist. Hageja palub mõista välja kostjalt riigilõiv summas 770 eurot ja õigusabikulud summas 1802,66 eurot, arvestusega 10 tundi ja 15 minutit tunnihinnaga 169 eurot. Kohus leiab, et riigilõivukulu summas 770 eurot on põhjendatud kulu. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja (jurist). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud tunnitasu summas 169 eurot ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on osaliselt põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Hagejal kulus hagiavalduse ettevalmistamisele, koostamisele, lisade kogumisele ning kohtule esitamisele 3 tundi maksumusega 507 eurot; 01.01.2024 dokumendi koostamisele ja kohtule esitamisele 2 tundi maksumusega 338 eurot; 28.10.2024 dokumendi koostamisele ja kohtule esitamisele 2 tundi ja 15 minutit maksumusega 450,66 eurot ja 23.01.2025 dokumendi koostamisele ja kohtule esitamisele 3 tundi maksumusega 507 eurot, kokku 1802,66 eurot. Kohus leiab, et mõistlik kulu hagiavalduse koostamisele ja esitamisele on 2 tundi maksumusega 200 eurot; 01.01.2024 dokumendi koostamisele ja esitamisele 1 tund maksumusega 100 eurot; 28.10.2024 dokumendi koostamisele ja kohtule esitamisele 1 tund maksumusega 100 eurot ning 23.01.2025 dokumendi koostamisele ja kohtule esitamisele 2 tundi maksumusega 200 eurot. Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 600 eurot ilma käibemaksuta (6 tundi × 100 eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1370 eurot, millest 770 eurot on riigilõiv ja 600 eurot on lepingulise esindaja kulu. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Kohus jättis hageja menetluskulud 30% ulatuses kostja kanda, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 411 eurot. 8

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas vastava taotluse. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulult alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

/Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

9

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.