Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Gaida Kivinurm, Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.01.2010, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-17688
Tsiviilasi
Jüri Reinsoni hagi MBJ Mets OÜ vastu põhivõla 32 667 krooni ja viivise 7 217,20 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
20 000 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 10.10.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MBJ Mets OÜ apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Jüri Reinson (ik.kood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Priit Tartu; Kostja MBJ Mets OÜ (reg.kood 11122410, asukoht Ülase 98 Pärnu-Jaagupi 87201 Halinga vald Pärnumaa), esindaja juhatuse liige Marko Mölder
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 10.10.2008 otsus Jüri Reinsoni hagis MBJ Mets OÜ vastu põhivõla 32 667 krooni ja viiviste 7 217,20 krooni väljamõistmiseks muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud Marko Mölderi kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib
menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti vastuväited ja seisukohad teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale metsamaterjali müügi eest 45 790 krooni, ja viivistena 4 935,70 krooni.
2.Esialgne hagi oli esitatud kostja Marko Mölderi vastu. Kohtu eelistungil 08.01.2008 selgus, et kostjaks on Marko Mölderile kuuluv osaühing MBJ Mets. 05.05.2008 esitas hageja kohtule taotluse kostja asendamiseks ja hagi muutmiseks, milles vähendas põhinõude suurust 32 667 kroonini ja suurendas viiviste nõuet 7 217,70 kroonile.
3.05.05.2008 asendas kohus kostja Marko Mölderi kostjaga MBJ Mets OÜ. 06.05.2008 saatis kohus kostjale kirjaliku vastuse nõude. Kohtumääruse koos vastuse nõudega on 07.06.2008 vastu võtnud Marko Mölderi abikaasa.
4.Kohus määras asjas kohtuistungi 30.09.2008 kell 10:00 ja saatis kohtukutse kostja juhatuse liikmele Marko Mölderile politsei kaudu 05.09.2008, kuna varasematele kohtu dokumentidele kostja postkontoris järgi ei ole käinud ja need on kohtule AS-i Eesti Post poolt tagastanud märkusega „hoiutähtaeg möödunud“. Kostja vastuväited
5.Kostja ei ole kohtule kirjalikku vastust hagile esitanud.
6.29.09.2008 on kostja esindaja Marko Mölder saatnud e-postiga kohtule taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks kuna ei viibi Eestis, märkides, et arvatav saabumise aeg on detsembris 2008. Maakohtu otsus
7.Kohtuistungil 30.09.2008 taotles hageja esindaja asja sisulist läbivaatamist ja palus jätta kostja taotluse istungi edasilükkamiseks rahuldamata.
8.Kohus leidis, et kostja taotlus istungi edasilükkmaiseks ei vasta seaduses ettenähtud nõuetele, kuna puudub digitaalallkiri taotlusel. Samas on kohtukutse kostjale kättetoimetatud 08.09.2008, seega oleks kostjal olnud võimalik endale esindaja leida. Kohtuistungilt puudumise põhjus ei ole välisriiki sõit. TsMS § 422 lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat.
9.TsMS § 414 lg 1 sätestab, et üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus asja sisuliselt lahendada, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates selle otsuse tegemiseks piisavalt selged. Kohus leidis, et asjaolud on piisavalt selged ja asjas on võimalik teha sisuline otsus ja hagi esitatud kujul rahuldada.
10.Otsuse põhjenduste kohaselt on kohus hagi 30.08.2007 rahuldanud tagaseljaotsusega, millele Marko Mölder on esitanud 17.09.2007 kaja. Oma kirjalikus vastuses hagiavaldusele 17.09.2007 on Marko Mölder kinnitanud, et kostja poolt vastavalt
kokkuleppele kuulub tasumisele põhivõlana 32 667 krooni, mitte hageja poolt märgitud 45 790 krooni.
11.Kostja väitel on sellest 32 667 kroonist hagejale tasutud 20 000 krooni, mida soovib tõendada panga kontoväljavõttega ja telefonikõnede eristustega. Kuivõrd hageja on väitnud, et Marko Mölder ei ole seda raha, mis on võetud MBJ Mets OÜ-le kuuluvalt Hansapanga kontolt (tl 24) temale metsamaterjali eest maksnud, tuleb jätta kostja poolt esitatud tõend tähelepanuta, sest konto väljavõttest on näha vaid seda, et 06.03.2006 on välja võetud kokku 20 000 krooni. Samas ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et on selle raha hagejale üle andnud.
12.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. VÕS § 94 kohaselt võib viivise suurus olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Viivitusintressi määraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinatseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
01.jaanuari ja 01. juulit, millele lisandub seitse % aastas.
13.Eelneva alusel on hageja arvestanud viivist alates 01.04.2006 - 01.07.2006 0,026% päevas s.o 91 päeva x 32 662 krooni = 772, 90 krooni. Alates 01.07.2006 - 27.04.2007 0,028% päevas s.o 301 päeva x 32 662 krooni = 2 753 krooni. Alates 28.04.2007 - 01.07.2007 0,028% päevas s.o 64 päeva x 32 662 krooni = 585,40 krooni. Alates 01.07.2007 01.01.2008 0,03 % päevas s.o 184 päeva x 32 662 krooni = 1 803,20 krooni. Alates 01.01.2008 0,03 % päevas 133 päeva eest x 32 662 kr = 1 303,20 krooni. Viivis alates 01.04.2006 - 05.05.2008 on kokku 7 217,70 krooni.
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hagi kohaselt oli poolte vahel sõlmitud suuline ostumüügi leping ja hageja andis metsamaterjali kostjale üle ajavahemikus 06.03.200613.03.2006. Seega on hageja õigustatud nõudma viivist alates ostu-müügilepingule järgnevast kuust, kuivõrd kostja oli jätnud ostuhinna tasumata. Hageja on esitanud viivise arvestuse ja nõude kuni 05.05.2008. Apellatsioonkaebus
15.Kostja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osaliselt põhivõlgnevuse välja mõistmise osas, vähendada väljamõistetud põhivõlgnevuse suurust 12 667 kroonile ning jätta kohtukulud hageja kanda.
16.Kostja leidis, et esimese astme kohus on ebapiisavalt arvestanud 20 000 krooni tasumise tõendamist ega ole pööranud tähelepanu tunnistaja olemasolule, kes viibis raha üleandmise juures. Kostajale jääb selgusetuks, miks tema poolt raha maksmine ei leia tõendamist, kuid hageja eitus raha saamise kohta leiab kinnitust. Lõplik ostuhinna tasumine on viibinud seetõttu, et hageja ei ole nõus vormistama ostu-müügi lepingut kirjalikult, mis on kostjale raamatupidamiseks vajalik dokument.
17.Ekslik on kohtu väide, et kohtukutse on apellandile kätte toimetatud 08.09.2008. Tegelikult sai apellant kohtukutse politsei käest 26.09.2008. Seega on kohtuotsuse andmed ebakorrektsed.
18.Lisaks ei ole kostjat teavitatud, et kohtule esitatud taotlusel ja selle lisatud broneeringu kinnituse e-kirjal peab olema digitaalne allkiri. Vastus apellatsioonkaebusele
19.Hageja ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega, palus jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.
Ringkonnakohtu põhjendused
20.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja nõue kostja vastu kuulub rahuldamisele.
21.Menetlusliku selguse huvides tuleb pöörata tähelepanu asjaolule, et maakohus on kostja seisukohtade osas tuginenud otsust tehes neile vastuväidetele, mida esitas menetluses Marko Mölder, kes kohtuotuse tegemise ajal enam kostjaks ei olnud. Marko Mölder on kostja ainuosanik ja ainus juhatuse liige, kes ei ole pärast kostja vahetumist pidanud vajalikuks hagile OÜ MBJ Mets nimel uusi vastuväiteid esitada. Kolleegiumi hinnagul annab see aluse järelduseks, et kostja OÜ MBJ Mets on hagis esitatud väidete osas samal seisukohal ning on m.h nõustunud hageja poolt kostja asendamise taotluses esitatud väitega, et ostu-müügilepingu tegelikeks poolteks olid hageja ja OÜ MBJ Mets. Eeltoodu põhjal on maakohus õigesti käsitlenud kostja poolt hagile mittevastamist kostja soovina käsitleda Marko Mölderi vastuväiteid ka OÜ MBJ Mets seisukohtadena, mitte kostja poolt hagi õigeksvõtuna. Et kostja on hagi suhtes Marko Mölderiga samal seisukohal, kinnitab asjaolu, et kostja ei ole maakohtu poolt talle Marko Mölderi vastuväidete omistamist apellatsioonkaebuses ette heitnud ning on ka apellatsioonimenetluses esile toonud samad seisukohad, millele Marko Mölder tugines esimese astme kohtu menetluses.
22.Eeltoodu põhjal on maakohus õigesti lähtunud eeldusest, et poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et pooled sõlmisid 06.03.2006 suulise ostu-müügilepingu, mille alusel hageja müüs kostjale metsamaterjali vähemalt 32 667 krooni väärtuses. Ostu-müügilepingu regulatsioon on sätestatud VÕS §-des 208 jj. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja põhikohustuseks on aga maksta müüjale ostuhind. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule ning lepingu rikkumise korral on võlausaldajal õigus kasutada võlgniku suhtes kokkulepitud või seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid s.h nõuda lepingu täitmist (VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1).
23.Kuna vaidlust ei ole selle üle, et hageja on kostjale 32 667 krooni väärtuses metsamaterjali üle andnud, puudub erimeelsus selles, et hageja on ostu-müügilepingu omalt poolt täitnud. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja on ostuhinna tasunud või mitte. Lepingu täitmise tõendamise kohustus lasub täitmiseks kohustatud poolel, mis tähendab, et ostuhinna tasumise tõendamise kohustus lasub ostjal. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks kokkulepitud ostuhinna hagejale tasunud. Õige on maakohtu seisukoht, et üksens kohtule esitatud kõnedeeristusega (tl 23 ja 23 pöördel) ja konto väljavõttega (tl 24) ei saa kostja poolt kohustuse osalist täitmist tõendatuks lugeda. Nimetatud tõendid kinnitavad küll, et kostja juhatuse liikme abikaasa telefonilt on hagejale 06.03.2006 kahel korral helistatud ja et kõnede vahel on kostja kontolt võetud sularaha 20 000 krooni, kuid nimetatud tõendid ei kinnita, et sama rahasumma on kostja poolt ka hagejale üle antud. VÕS § 95 lg 1 sätestab sularahas arveldamise puhuks võlgnikule õiguse nõuda võlausaldajalt kohustuse täitmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitung) andmist ja keelduda kuni kviitungi saamiseni kohustuse täitmisest (VÕS § 95 lg 6). Nimetatud regulatsioon peab tagama võlgnikule kohustuse täitmise tõendamise võimaluse, kuid kostja on jätnud ekslikult selle võimaluse kasutamata.
24.Kostja väide, et ta soovis raha üleandmist maakohtus tõendada tunnistaja ütlustega, ei ole asjakohane, kuna kostja ei ole sellesisulist taotlust maakohtule esitanud. Varasem kostja Marko Molder on küll 08.01.2008 toimunud kohtuistungil märkinud, et tal on hagejale sularaha üleandmise kinnitamiseks olemas tunnistaja, kuid taotlust tunnistaja ülekuulamiseks ja tunnistaja andmeid ei ole Marko Mölder ega OÜ MBJ Mets kohtule
esitanud. TsMS § 230 lg 1 ja 2 kohaselt lasub tõendite esitamise kohustus menetlusosalistel ning tõendid või nende kogumise taotlus tuleb TsMS § 237 lg 1 kohaselt esitada kohtule kohtu poolt määratud tähtajaks. Kostja on saanud kätte hagimaterjalid 07.06.2008 (tl 48) ühes vastuse nõudega (tl 45), milles kohus on kohustanud kostjat esitama kohtule 14 päeva jooksul pärast vastuse nõude kättesaamist m.h kõik oma taotlused ja väited ning tõendid iga esitatud faktilise väite tõendmiseks. OÜ MBJ Mets ei ole pärast kostjaks saamist pidanud vajalikuks kohtule vastust esitada ega ühegi täiendava tõendi vastuvõtmist või kogumist kohtult taotlenud.
25.Kostja väide, et tal ei olnud võimalust osa võtta 30.09.2008 toimunud kohtuistungist, ei pea samuti paika. Toimikust nähtuvalt on kostja juhatuse liige Marko Mölder saanud kohtu poolt 08.09.2009 politseile kättetoimetamiseks üle antud kohtukutse kätte politsei vahendusel 26.09.2008 (tl 52 ja 53). Kostja poolt samal kuupäeval lennureisi broneerimine (tl 54) ja kohtuistungile ilmumise asemel välismaale sõitmine on olnud kostja valik. Maakohus on õigesti leidnud, et otsust reisile minna ei saa pidada kohtuistungile ilmumata jätmise mõjuvaks põhjuseks TsMS § 422 tähenduses. Maakohus on otsuse põhjendavas osas esitanud nii asjaolud kui ka õigusliku põhjenduse selle kohta, miks kohus ei pidanud võimalikuks asja arutamist edasi lükata. Asjaolu, et kostja sai kohtukutse kätte TsMS § 343 lg-s 1 ettenähtud kümne päeva asemel neli päeva enne kohtuistungi toimumist, ei ole kostja maakohtule menetlusnormide rikkumisena ette heitnud. Samuti ei ole kostja esitanud peale reisile minekut, mida ei saa kõnealusel juhul pidada ilmumata jätmise mõjuvaks põhjuseks, ühtegi muud põhjust, miks nelja päeva pikkune etteteatmise aeg takistas tal istungile ilmuda.
26.Kohtule elektrooniliselt esitatavate taotluste digitaalallkirjaga varustamise nõue tuleneb TsMS § 336 lg-st 1. Asjaolu, et kohus on aktsepteerinud taotlust ilma digitaalallkirjata, ei tähenda, et kohus oleks lugenud sellega taotluses toodud istungile ilmumata jätmise põhjuse TsMS 422 tähenduses mõjuvaks.
27.Juhindudes TsMS § 651 lg-st 1, mille kohaselt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, ei pea kolleegium võimalikuks kostjalt viiviste väljamõistmise põhjendatuse osas seisukohta võtta.
28.Eeltoodu põhjal tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
Iko Nõmm
Gaida Kivinurm
Mare Merimaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.