Tsiv asi nr 2-07-17688
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ingrid Hallas, sekretär Kaidi Kanarbik
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.oktoobril 2008.a. Pärnu Rüütli tänava kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-17688
Tsiviilasi
J.R.`i ik.kood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx küla xxxxxxxx vald xxxxx Pärnumaa hagi MBJ Mets OÜ reg.kood 11122410, asukoht Ülase 9-8 Pärnu-Jaagupi 87201 Halinga vald Pärnumaa vastu 32 662 krooni põhivõla ja 7 217 kr 70 s viiviste nõudes.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja esindaja vandeadvokaat Priit Tartu AB Priit Tartu asukoht Esplanaadi 10-302 , 80010 Pärnu Kostja juhatuse liige Marko Mölder, kutse käes, ei ole ilmunud
Kohtuistungi toimumise aeg
30.septembril 2008.a.
Resolutsioon : Juhindudes VÕS § 208 lg 1, § 209 lg 4, § 113 lg 1 kohus otsustas: Rahuldada hagi.Välja mõista MBJ Mets OÜ-lt põhivõlg summas 32 662 kr ( kolmkümmend kaks tuhat kuussada kuuskümmend kaks krooni ) ja viivised summas 7 217 kr 70 s ( seitse tuhat kakssada seistseteist krooni 20 s) J.R.`i kasuks. Menetluskulud Jätta kostja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.
kättetoimetamisele järgnevast päevast esitada
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Kostja võlgneb hagejale metsamaterjali müügi eest 32 667 krooni, lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise summas 7 217 kr 70 s. Esialgne hagi oli esitatud kostja M.M.`i vastu.Kohtu eelistungil 08.01.2008 selgus, et kostjaks on M.M. kuuluv osaühing MBJ Mets. 05.05.2008 esitas hageja kohtule taotluse kostja asendamiseks ja hagi muutmiseks.
1 (2)
05.mail 2008.a. asendas kohus kostja M.M. kostjaga MBJ Mets OÜ kohtumäärusega. 06.05.2008 saatis kohus kostjale kirjaliku vastuse nõude.Kohtumääruse koos vastuse nõudega on 07.06.2008 vastu võtnud M.M.`i abikaasa. Kostja ei ole kohtule kirjalikku vastust hagile esitanud. Kohus määras asjas kohtuistungi 30.09.2008 kell 10.00 ja saatis kohtukutse kostja juhatuse liikmele M.M. Politsei kaudu 05.09.2008.a. kuna varasematele kohtu dokumentidele ei ole järgi mindud ja need on kohtule Eesti Post tagastanud märkusega „hoiutähtaeg möödunud“. 29.09.2008 on kostja esindaja M.M: saatnud e-postiga kohtule taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks kuna ei viibi Eestis, märkides, et arvatav saabumise aeg 2008.a. detsembris. Kohtu seisukoht Kohtuistungil 30.09.2008 taotles hageja esindaja asja sisulist läbivaatamist ja palus jätta taotluse rahuldamata. Kohus , tutvunud hageja esindaja taotlusega, leidis, et see ei vasta esitatava taotluse nõuetele, kuna puudub digitaalallkiri taotlusel. Samas on kohtukutse kostjale kättetoimetatud 08.09.2008, seega oleks kostjal olnud võimalik endale esindaja leida.Kohtuistungilt puudumise põhjus ei ole välisriiki sõit .TsMS § 422 lg 1 kohaselt mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. TsMS § 414 lg 1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus asja sisuliselt lahendada, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates selle otsuse tegemiseks piisavalt selged. Kohtu hinnangul on asjaolud piisavalt selged ja asjas on võimalik teha sisuline otsus ja hagi esitatud kujul rahuldada. Kohus on hagi 30.augustil 2007.a. rahuldanud tagaseljaotsusega, millele M.M. on esitanud 17.09.2007 kaja. Oma kirjalikus vastuses hagiavaldusele 17.09.2007 on M.M: kinnitanud, et kostja poolt vastavalt kokkuleppele kuulub tasumisele põhivõlana 32 667 krooni, mitte hageja poolt märgitud 45 790 kr.Kostja väitel on sellest 32 667 kroonist hagejale tasutud 20 000 krooni, mida soovib tõendada panga kontoväljavõttega ja telefonikõnede eristustega. Kuivõrd hageja on väitnud, et M.M. ei ole seda raha, mis on võetud MBJ Mets OÜ –le kuuluvalt Hansapanga kontolt ( tl 24) temale metsamaterjali eest maksnud, tuleb jätta kostja poolt esitatud tõend tähelepanuta, sest konto väljavõttest on näha vaid seda 06.03.2006 on välja võetud 2 x 10 000 krooni , kokku 20 000 krooni. Samas ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et on selle raha hagejale üle andnud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 alusel.VÕS § 94 kohaselt võib viivise suurus olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses.Viivitusintressi määraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinatseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1 .juulit, millele lisandub seitse % aastas. Eelneva alusel on hageja arvestanud viivist alates 01.04.2006-01.07.2006 0.026 % päevas s.o. 91 päeva x 32 662 kr= 772 kr 90 s. Alates 01.07.2006 kuni 27.04.2007 0.028 % päevas s.o. 301 päeva x 32 662 kr= 2753 kr 00 s. Alates 28.04.2007 kuni 01.07.07 0.028 % päevas s.o. 64 päeva x 32 662 kr = 585 kr 40 s. Alates 01.07.2007 kuni 01.01.2008 0.03 % päevas s.o. 184 päeva x 32 662 kr = 1803 kr 20 s. Alates 01.01.2008 0.03 % päevas 133 päeva eest x 32 662 kr = 1303 kr 20 s, viivis alates 01.04.2006 kuni 05.05.2008 kokku 7 217 kr 70 s. Hagi kohaselt oli poolte vahel sõlmitud suuline ostu-müügi leping ja hageja andis metsamaterjali kostjale üle ajavahemikus 6-13.märts 2006.a.
2 (2)
Võlaõigusseaduse ( VÕS) § 208 lg 1 kohaselt ( müügilepingu mõiste) – müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Seegaon hageja õigustatud nõudma viivist alates ostu-müügilepingule järgnevast kuust, kuivõrd kostja oli jätnud ostuhinna tasumata.Hageja on esitanud viivise arvestuse ja nõude kuni 05.05.2008. Kohus ei saa hagi piire ületada, seetõttu mõistab kohus viivise välja hageja poolt nõutud ajani, kuigi hagejal on õigus nõuda viivist kogu maksmisega viivitatud aja eest. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Ingrid Hallas Kohtunik
3 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.