Tsiviilasi 2-09-45160
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. jaanuar 2010, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasi
Swedbank AS väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
93 524.88 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Swedbank AS, rk 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn; hageja esindaja Kairi Toomsalu; kostja Gennadi Helaja, kostja esindaja Fred Sooläte.
Kohtuistungi aeg Protokollija
12. jaanuar 2010 istungisekretär Tiia Lepp
hagi
Gennadi
Helaja
vastu
võla
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 440 lg 1 ja 3, 444 lg 1, 468 lg 1 p 1, kohus o t s u s t a s: Hagi rahuldada hagi õigeksvõtmise tõttu. Välja mõista Gennadi Helajalt (Helaja) 93 524.88 krooni põhivõla ja 7 034.68 krooni sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuete katteks, kokku 100 559 (ükssada tuhat viissada viiskümmend üheksa) krooni 56 senti AS Swedbank kasuks. Välja mõista Gennadi Helajalt (Helaja) AS Swedbank kasuks viivis alates 4. septembrist 2009 kuni põhivõla tasumiseni VÕS §-des 94 ja 113 lg 1 sätestatud määras, mis kohtuotsuse tegemise ajal on 8 % viivitatud summalt aastas. AS Swedbank menetluskulud jätta Gennadi Helaja kanda. Välja mõista Gennadi Helajalt (Helaja) AS Swedbank kasuks 10 000 (kümme tuhat) krooni riigilõivu katteks, milliselt summalt tuleb maksta viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest VÕS §-s 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale väikelaenulepingu nr 08-056590-VL alusel antud laenu põhiosa 60 262.49 krooni, intressi 4 328.30 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivise 2 173.08 krooni. Kostja võlgneb hagejale püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 07-097129 alusel antud krediidi põhiosa 33 262.39 krooni, intressi 482.27 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivise 51.03 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista 100 559.56 krooni ning alates 04.09.2009 viivise tasumata põhinõudelt seadusega sätestatud määras. Kostja ei ole hagile kirjalikult vastanud. Kohtuistungil 10.12.2009 soovis kostja kompromissi sõlmimist ning lubas võtta ühendust hageja esindajaga. Kohtuistungil 12.01.2010 võttis kostja hagi õigeks ja tunnistas kõiki enda vastu esitatud nõudeid. Hageja esindaja palus rahuldada kõik hagiavalduses märgitud nõuded. Kostja pole võlga tasuma hakanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS §-le 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tuginedes lepingutele, esitatud arvestustele võlgnevuse kohta, kostja õigeksvõtule ja seadusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 100 559.56 krooni ning viivise alates 4. septembrist 2009 seaduses sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
Hageja esindaja taotleb kostjalt hageja menetluskuluna riigilõivu väljamõistmist summas 10 000 krooni. Muid menetluskulusid hagejal ei ole. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab hageja taotlusel kostjalt välja viivise menetluskuludelt.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.