2-08-55010/8 - Võlaõigus - Seltsingulepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 22.08.2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt tegid kostjad 2005.a hagejale ettepaneku seltsingulepingu sõlmimiseks. Lepingu eesmärgiks oli kasutada hageja rahalisi vahendeid kostjate ilusalongile liisitavate seadmete Ergoline Lounch, Ergoline Exellence 700 Turbo Power ja Evolution 600 Turbo soetamiseks ja kasutamiseks. Seltsinguleping sõlmiti 18.04.2005.a ning hageja andis seltsingulepingu täitmiseks kostjatele üle 18.04.2005.a 183 000 krooni ja 18.06.2005.a 51 500 krooni. Seltsingulepingu kohaselt kohustus OÜ AH , kelle osanik on N B , maksma hagejale ostetud seadmete kasutamisest saadud puhastulust 50 %. Tegelikult hagejale mingeid makseid ei tehtud. 04.06.2006.a otsustas hageja seltsingulepingu ühepoolselt lõpetada. 26.06.2006.a sai hageja 9000 krooni, samuti fikseeriti võlasumma jääk 234 500 krooni. Kostjad kohustusid võlguoleva summa tagastama 2007.a märtsiks kokku summas 264 500 krooni. Lisaks kohustusid kostjad tasuma hagejale igakuiselt 10 000 krooni kuni võla tasumiseni. Hagejale ei ole midagi tasutud. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjatelt välja mõista võla 234 500 krooni. Samuti palus hageja kostjatelt välja mõista alates 25.06.2006.a kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o 26 kuu eest, viivise 10 000 krooni kuus. Kokku palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 494 500 krooni. 16.12.2009.a toiminud istungil loobus hageja hagist N B vastu.

N B vaidles hagile vastu. 18.04.2005.a sõlmisid seltsingulepingu hageja ja OÜ AH . Seltsingulepingu kohaselt kohustusid lepingu pooled tasuma liisingumakseid võrdsetes osades, kuid tegelikult hageja liisingumaksete tasumises võrdselt ei osalenud. Samuti kohustusid liisinglepingu pooled kandma võrdsetes osades seadmete kasutamisega seotud otsesed kulud. Ka seda kohustust ei täitnud hageja nõuetekohaselt. Hageja poolne seltsingulepingu lõpetamine ei olnud õiguspärane, kuna hagejal puudus alus lepingu ühepoolseks lõpetamiseks. Samuti ei olnud N B õigustatud seltsingulepingu lõpetamise teadet vastu võtma, kuna ta ei ole kunagi olnud OÜ AH esindaja. Seltsinguleping ei ole lõppenud. OÜ AH on tasunud seltsingulepinguga seotud kulusid summas 1 004 166 krooni, kuid hageja osales seltsingulepingus ainult 235 000 krooniga. Vastavalt seltsingulepingule pidid tulud-kulud jagunema aga võrdselt. Hageja sundis N B t allkirjastama 04.06.2006.a võlakohustuse. Kostja andis ekslikult võlatunnistusele allkirja. Kohustus võeti raske tervisliku seisundi ajal. N B ei ole võlakohustuses märgitud raha saanud. Hagiavaldusele ei ole lisatud dokumenti, millest nähtuks, et kostjatel oleks kohustus tasuda igakuiselt hagejale 10 000 krooni viivitatud aja eest. Samuti on viivis ebamõistlikult suur. N B vaidles hagile vastu. Tema ei ole võlatunnistusele alla kirjutanud. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on hageja ning OÜ AH sõlminud 18.04.2005.a seltsingulepingu, mille objektiks oli seadmete Ergoline Lounch, Ergoline Exellence 700 Turbo Power ja Evolution 600 Turbo ühine soetamine ja kasutamine. Seega on ebaõige hageja väide, et leping sõlmiti hageja ja kostjate vahel. Lepingu järgi kohustus hageja tasuma OÜ AH 234 500 krooni. Vaidlus puudub, et selle summa ka hageja tasus. 04.06.2006.a on N B allkirjastanud võlatunnistuse, mille järgi kohustub ta tasuma hagejale 234 500 krooni ja täiendavalt 10 000 krooni igakuiselt 25.ndaks kuupäevaks. 10.11.2006.a on N B allkirjastanud võlatunnistuse, milles kohustus tasuma hagejale 264 500 krooni 2007. märtsiks. Lisaks kohustus ta tasuma 10 000 krooni igakuiselt järgnevalt: 20.11.2006.a 10 000 krooni, 20.12.2006.a 10 000 krooni, 20.01.2007.a 10 000 krooni ja 20.02.2007.a 10 000 krooni. Seega tuleneb võlatunnistustest, et N B võttis endale kohustuse tagastada hagejale hageja poolt OÜ-le AH tasutud raha. Samuti võttis N B endale kohustuse tasuda viiviseid. Kohus on seisukohal, et kahte võlatunnistust koosmõjus tõlgendades on N B võtnud kohustuse tasuda hagejale põhivõlana 234 500 krooni ning viivistena kokku 70 000 krooni. Hilisema, s.o 10.11.2006.a, võlatunnistuse kohaselt on konkreetselt kokku lepitud viivise maksmise graafik, ning selle kohaselt tuli viimane viivisemakse summas 10 000 krooni tasuda 20.02.2007.a. Sellest tulenevalt ei nõustu kohus hageja seisukohaga, et võlatunnistuse kohaselt pidi N B maksma viivist kuni hagiavalduse esitamiseni 10 000 krooni kuus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse

kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb N B hageja kasuks välja mõista põhivõlg 234 500 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel korral nõuda viivist. Seega tuleb N B lt hageja kasuks välja mõista viivis 70 000 krooni. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi N B vastu rahuldada osaliselt ning N B lt tuleb hageja kasuks kokku välja mõista 304 500 krooni. Kohus leiab, et N B väited selle kohta, et seltsingulepingu lõpetamine oli ebaseaduslik, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. N B on võlatunnistustega võtnud hageja ees iseseisva kohustuse ning selle kehtivus ei sõltu sellest, kas seltsinguleping on üles öeldud või mitte. Kuna N B võttis võlatunnistustega hageja ees iseseisva kohustuse, siis ei oma tähtust ka see, kas hageja täitis seltsingulepingut nõuetekohaselt või mitte. N B on esitanud väited, et ta allkirjastas võlatunnistuse hageja survel, raske tervisliku seisundi ajal ning eksimuse tõttu. Kohus märgib, et kui võlatunnistuse allkirjastamisel esinesid tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 92, § 96 või § 97 (kehtis kuni 30.04.2009.a) sätestatud tingimused, siis oli kostjal võimalus tehing tühistada. Kohtule ei ole teatatud, et tehing oleks tühistatud. N B vastu esitatud hagist hageja loobus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et N B vastu esitatud hagist loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus selles osas lõpetada. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega tuleb N B menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna hagi N B vastu rahuldatakse osaliselt, siis tuleb hageja ning N B menetluskulud jätta 38 % ulatuses hageja kanda ning 62 % ulatuses N B kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.