hageja lepinguline esindaja: Marina S (OÜ Dorida )
-
kostja: VK (isikukood xxx)
-
kostja seadusjärgne esindaja: LK (elukoht )
-
kostja
esindaja:
vandeadvokaat
Andres
Lusmägi (Andres Lusmägi Advokaadibüroo; asukoht Keemia 23-1, Tallinn 10616; e-post: [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud
2-08-13784 piiratud vastutuse kohta ning määrata, et kostja VK vastutab käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni 2. (teises) punktis nimetatud kohustuse täitmise eest üksnes EK (isikukood xxx, surnud 25. septembril 2007.a) pärandvara arvel. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja VK kanda.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse
peale
on
õigus
esitada
apellatsioonkaebus
Tallinna
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 12. jaanuaril 2010.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.14 aprillil 2008.a esitas V K Harju Maakohtule hagi, milles palus LK’lt enda kasuks välja mõista 150 000 krooni. 2. mail 2008.a esitatud avaldusega (pealkirjastatud hagivalduse täpsustusena) on hageja nõuet muutnud, paludes 150 000 krooni välja mõista solidaarselt LK’lt ja VK’lt. 19. mai 2008.a määrusega keeldus kohus hagi LK suhtes TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel menetlusse võtmast. Määrus jõustus edasikaebamata.
11.märtsi 2009.a avaldusega on hageja nõuet vähendanud, paludes kostjalt VK hageja kasuks välja mõista 37 500 krooni.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid hageja, LK ja tema abikaasa EK 20. juunil 2006.a korteriomandi müügilepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingud (edaspidi koos nimetatud korteriomandi müügileping). Sõlmitud lepingu alusel omandasid LK ja EK (abikaasadena) hagejalt Tallinnas aadressil Xxx asuva korteriomandi hinnaga 900 000 krooni. Eelnimetatud lepingudokumendi punkti 3.1 kohaselt kohustusid ostjad 600 000 krooni tasuma hageja soovil ja nõusolekul R.K’le. 300 000 krooni müügihinnast kohustusid LK ja EK lepingu punkti 3.3 kohaselt tasuma
2-08-13784 hagejale hiljemalt 9. septembril 2006.a. Nimetatud summast on LK tasunud 23. jaanuaril 2008.a 150 000 krooni, ülejäänud 150 000 käesoleva ajani tasumata. Ostja EK suri . Kostja on EK pärandi vastu võtnud. Nimetatud asjaolu tõendab 20. märtsil 2008.a väljastatud pärimisõiguse tunnistus. 28. märtsil 2008.a on kostja kantud ka kinnistusraamatusse eelnimetatud korteriomandi 1⁄4 suuruse mõttelise osa kaasomanikuna. Enne 1. jaanuari 2009.a kehtinud pärimisseaduse (PärS) § 130 lg-le 1 tuginedes leiab hageja, et kostja peab vastutama pärandaja võlgade eest pärandvara kulul.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja hagi ei tunnista. Kostja märgib, et EK pärandi vastuvõtmisel viidi läbi pärandvara inventuur, mille käigus koostati pärandvara nimekiri. Nimetatud dokumendist, samuti kohtule esitatud pärimisõiguse tunnistusest ja omandiõiguse tunnistusest nähtub, et kostja poolt päritud vara koosseisus ei olnud hagiavalduses märgitud laenukohustust. PärS § 135 lg 1 kohaselt vabaneb pärija pärandit vastu võttes pärandaja võlgade tasumise kohustusest oma vara arvel, kui ta on nõudnud pärandi inventuuri. Kostja on pärandit vastu võttes nõudnud inventuuri, mille tulemustest ei nähtunud, et pärandajal oleks esinenud võlakohustus. Seetõttu on kostja seisukohal, et ta vabaneb pärandaja võlgade tasumise kohustusest ning hagi tuleks jätta rahuldamata.
MENETLUSE KÄIK
4.16. detsembril 2009.a toimunud kohtuistungil jäi hageja esindaja varasemalt esitatud väidete ja nõuete juurde ning palus hagi rahuldada. Kostja esindajad vaidlesid hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata. Kostja esindaja A.Lusmägi esitas kohtule taotluse hagi osalise või täieliku rahuldamise korral kohtuotsuses TsMS § 445 lg 4 kohase reservatsiooni tegemiseks pärija piiratud vastutuse kohta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
6.Pooltel puudub vaidlus selles, et 20. juunil 2006.a sõlmitud korteriomandi müügilepinguga ostsid LK ja EK hagejalt Tallinnas aadressil Xxx asuva korteriomandi hinnaga 900 000 krooni. Lepingu alusel tuli müügihinnast 600 000 krooni tasuda müüja (s.t hageja) soovil R.K’le ja 300 000 krooni hagejale hiljemalt 11. septembril 2006.a. Samuti puudub vaidlus selles, et EK suri ning et kostja on seadusjärgse pärijana EK pärandi vastu võtnud. Nimetatud asjaolud on tõendatud ka asja materjalide hulgas olevate korteriomandi müügilepinguga (vt toimik, lk 5-14); EK surmatunnistusega (vt toimik, lk 15) ning pärimisõiguse tunnistusega (vt toimik, lk 97-101).
7.Pooltel on õiguslik vaidlus selle üle, kas EK väidetavad täitmata kohustused on pärandi vastuvõtmisega pärijale üle läinud ning kas kostja vastutab selliste kohustuste täitmise eest.
8.Alates 1. jaanuarist 2009.a kehtiva pärimisseaduse § 180 kohaselt kohaldatakse pärimisele pärandi avanemise ajal kehtinud seadust, kui viidatud seaduse rakendussätetest ei tulene teisiti. Vastavalt EK pärandi avanemise ajal (s.o 25.09.2007.a) kehtinud PärS §le 4 tuli pärijal pärimiseks pärand vastu võtta. Sama seaduse § 130 lg 1 järgi läksid pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest
2-08-13784 tulenevalt ei saanud ühelt isikult teisele üle minna. Kuivõrd kostja on asja materjalidest järelduvalt EK pärandi vastu võtnud, tuleb lugeda tema õigused ja kohustused, sh vaidlusalusest korteriomandi müügilepingust tulenevad, kostjale üleläinuks. Müügihinna tasumise kohustuse näol ei ole tegemist kohustusega, mis oma olemuselt või seadusest tulenevalt ei saanud kostjale kui pärijale üle minna.
9.Hageja väidete kohaselt oli 20. juunil 2006.a sõlmitud korteriomandi müügilepingust (lepingudokumendi p 3.3) tulenev müügihinna tasumise kohustus EK pärandi avanemise ajal 300 000 krooni ulatuses täitmata. Hilisemalt (s.o 23.01.2008.a) on LK tasunud hagejale müügihinnast veel 150 000 krooni. Seega on hageja väidetest lähtuvalt tal müügilepingust tulenevalt veel rahuldamata nõudeid 150 000 krooni ulatuses, millest 37 500 krooni palub hageja välja mõista kostjalt. Kohtu hinnangul puudub asja materjalide põhjal alus kahelda hageja ülaltoodud väidetes. Korteriomandi müügilepingu sõlmimine 20. juunil 2006.a ja sellest tulenevate kohustuste tekkimine ei ole vaidluse all. Kostja ei ole tõendanud, et lepingujärgne müügihinna tasumise kohustus oleks täitmata väikemas ulatuses kui 150 000 krooni.
10.Kohus ei ole asja menetluse käigus tuvastanud ka asjaolusid, mis välistaksid kostja vastutuse EK pärandvarasse kuuluvate kohustuste eest. Asjaolu, et vaidlusalust nõuet ei ole kajastatud pärandvara inventuuri läbiviimise käigus koostatud pärandvara nimekirjas (vt toimik, lk 110), ei vabasta kostjat veel iseenesest täitmise kohustusest. Käesoleva tsiviilasja materjalide põhjal otsustades on inventuuri teostanud LK esitanud mainitud nimekirjas ebaõigeid andmeid, mis võib põhimõtteliselt anda aluse eeskätt PärS § 140 rakendamiseks (eeldusel, et ebaõigete andmete esitamine või teabe varjamine on toimunud teadlikult).
11.Küll annab inventuuri teostamise fakt aluse kostja vastutuse piiramiseks PärS § 135 lg 1 alusel. Nimetatud sättest tuleneb, et kui pärija pärandit vastu võttes nõuab selle inventuuri, vabaneb ta pärandaja võlgade tasumise kohustusest oma vara arvel. Eeltoodut arvestades vastutab kostja EK kohustuste eest üksnes pärandvara arvel. Pärandvara koosseis on fikseeritud Tallinna notari Kaata Kartau poolt 20. märtsil 2008.a väljastatud pärimisõiguse tunnistuses (notari ametitoimingute raamatu registri number 1128).
12.Lähtudes ülaltoodust, kuulub hagi rahuldamisele. Kostja kui pärija piiratud vastutust arvestades tuleb samas rahuldada kostja taotlus TsMS § 445 lg 4 kohase reservatsiooni tegemiseks kohtuotsuses. Vastavalt viimatinimetatud sättele võib kohus kostjaks oleva pärija taotlusel teha otsuses pärija piiratud vastutuse reservatsiooniga.
13.Vastusena poolte väidetele märgib kohus veel järgmist. Pooled on menetluse käigus olnud erineval seisukohal küsimuses, kas kostja ja LK vastutavad EK kohustuste eest kui osavõlgnikud (võlaõigusseaduse (VÕS) § 63) või solidaarvõlgnikud (VÕS § 65). Tulenevalt PärS § 142 lg-s 2 sätestatust vastutavad kaaspärijad pärandi suhtes nõudeõigust omavate isikute ees solidaarselt. Seega on kostja ja LK näol eeldatavalt tegemist solidaarvõlgnikega. Samas ei oma see käesoleva tsiviilasja lahendamise seisukohast määravat tähtsust. Hageja poolt teise pärija LK vastu esitatud nõudest loobumine tsiviilasjas nr 2-07-56625 (hagi esemeks oli sama 20. juunil 2006.a sõlmitud korteriomandi müügilepingust tuleneva müügihinna tasumise kohustuse täitmine), ei välista VÕS § 66 lg-s 1 sätestatust lähtudes nõude esitamist teise (solidaarvõlgnikust) pärija vastu.
14.TsMS § 238 lg 1 esimeses lauses sätestatu kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Sama paragrahvi viienda lõike esimesest lausest
2-08-13784 tuleneb, et kui kohus on juba tõendi vastu võtnud või tõendeid kogunud, võib ta jätta asja lahendamisel paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud juhtudel tõendi arvestamata. Osundatud normidest juhindudes jätab kohus asja lahendamisel arvestamata kostja 4. juuli 2008.a menetluse peatamise taotlusele lisatud tsiviilasja 2-08-13738 menetlust puudtavad dokumendid (vt toimik, lk 41-54). Osundatud tsiviilasjas on hagi esemeks R.K võimalikud nõuded EK pärandvara suhtes, mis ei oma käesoleva tsiviilasja lahendamisel õiguslikku tähtsust.
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
ÄRAKIRI ÕIGE
KOHTUNIK
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.