Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Kohus edastas kostja vastuse hagejale. Käesoleva ajani ei ole pooled kompromissi saavutanud. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Kuivõrd kostja on kohtule esitatud vastuses tunnistanud hagi täies ulatuses ning avaldanud soovi kogu võlgnevus tasuda osade kaupa, loeb kohus, et kostja on hageja nõude omaks võtnud ning lahendab asja õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohtule esitatud tõenditest ning kostja vastusest nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Tulenevalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg-st 4 on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 13 880,86 krooni, viivise 1 861,47 krooni, kokku 15 742,33 krooni tasumist. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal oma kohustust täitnud. Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 15 742,33 krooni. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kuivõrd hageja ei ole teavitanud kohut, et ta nõustuks kostja poolt pakutud maksegraafikuga, samuti ei ole kohtule teada asjaolu, et kostja oleks võtnud ühendust hagejaga kompromissi sõlmimiseks või hakanud võlgnevust tasuma, ei pea kohus antud juhul põhjendatuks võimaldada kostjal võlgnevuse tasumist osade kaupa. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 13 880,86 krooni ja viivis 1 861,47 krooni, kokku 15 742,33 krooni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 1, mille kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja

menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud juhul on kostja hagi kohe õigeks võtnud, kuid kostja ei ole tõendanud/väitnud, et ta ei põhjustanud oma käitumisega hagi esitamist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. 08.01.2010 avalduses palub hageja kostjalt välja mõista riigilõiv summas 1 000 krooni ning õigusabikulud 4 000 krooni. Kohus on seisukohal, et arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud summas 3 000 krooni ning riigilõiv summas 1 000 krooni, kokku 4 000 krooni.

Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.