O.G. hagi J.S. vastu 57 513,90 krooni nõudes Hagihind: 57 513,90 krooni Hageja: O.G. (IK xxx; elukoht: xxx xxx Hageja esindaja: Sergei Gromtsev, volikirja alusel [email protected] Kostja: J.S. (IK xxx; elukoht: xxx xxx
Kohtuistungi toimumise aeg
17. detsember 2009. a
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista J.S.`lt O.G. kasuks 37 213 (kolmkümmend seitse tuhat kakssada kolmteist) krooni 90 senti.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1.Hageja menetluskulud kannab 65% ulatuses kostja.
2.Kostja menetluskulud jäävad 100% ulatuses kostja enda kanda.
EDASIKAEBE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
1.O.G. esitas 26.06.2008. a kohtule hagi J.S. vastu 57 513,90 krooni nõudes.
2.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on hageja ja kostja õed. 2006. aastal otsustas kostja soetada korteri xxx ning palus selleks hagejalt materiaalset abi. Perekondlikul nõupidamisel, milles osalesid ka poolte vanemad, saavutasid hageja ja kostja kokkuleppe, et hageja osutab kostjale materiaalset abi (võimaldab vajalikud rahalised vahendid) korteri soetamiseks ja sisustamiseks ning kostja kohustub tagastama hageja nõudmisel sama rahasumma (*laenuleping). Korteri xxx müüja oli G.S. ning hageja maksis korteri müüja pangakontole esimese rahalise sissemakse 20 000 krooni 09. augustil 2006. a selgitusega raha korteri eest xxx Kohtla-Järve. 09.08.2006. a (*hagiavalduses ekslikult märgitud 09.09.2006. a) sõlmisid kostja ja G.S. korteriomandi müügilepingu. Ajavahemikul 2006. aasta augustist kuni 2008. aasta veebruarini kandis hageja kostja pangakontole alljärgnevad rahasummad: 16.08.2006 – 7 000 krooni 22.08.2006 – 1 100 krooni 25.09.2006 – 1 700 krooni 27.10.2006 – 1 200 krooni 23.11.2006 - 500 krooni 27.11.2006 – 1 300 krooni 26.01.2007 – 1 300 krooni 26.02.2007 – 1 150 krooni 26.03.2007 – 1 300 krooni 26.04.2007 – 1 350 krooni 25.05.2007 – 2 300 krooni 18.06.2007 – 1 300 krooni 23.07.2007 – 1 455 krooni 26.07.2007 – 1 350 krooni 27.08.2007 – 1 350 krooni
on
25.09.2007 – 1 400 krooni 19.10.2007 - 800 krooni 26.10.2007 – 1 350 krooni 26.11.2007 – 1 400 krooni 26.12.2007 – 1 400 krooni 27.01-2008 – 1 450 krooni 26.02.2008 – 1 450 krooni Kokku 34 905 krooni läksid kostja kulutuste katteks laenulepingu sõlmimisel, hindamisakti vormistamisel ja Hansapanga laenulepingu igakuiste laenumaksete tasumisel. Peale selle, 07.02.2008. a võimaldas hageja kostjale rahalisi vahendeid summas 1 298,80 krooni vannituppa veemõõturite ja spiraaltoru soetamiseks, 170 krooni fonoluku paigaldamiseks, 130 krooni korteri- ja keldrivõtmete valmistamiseks, kokku 1 598,80 krooni. Hageja kandis üle korteriühistu Ahtme mnt 51, millise ühistu liige on kostja, rahalisi vahendeid 1 010,10 krooni remondifondi. 18.09.2007 – 144,30 krooni 18.10.2007 - 144,30 krooni 18.11.2007 - 144,30 krooni 18.12.2007 - 144,30 krooni 18.01.2008 - 144,30 krooni 18.02.2008 - 144,30 krooni 18.03.2008 - 144,30 krooni Kokku võimaldas hageja kostjale rahalisi vahendeid 57 513,90 krooni.
3.17.04.2008. a esitas hageja kostjale nõude raha tagastamiseks. Kostja hageja seaduslikule nõudele ei reageerinud ega raha ei tagastanud, mistõttu hageja on oma õiguste kaitseks sunnitud kohtusse pöörduma.
4.Hageja tugineb õiguslikes põhjendustes võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg 1 (hea usu põhimõte), § 76 lg 1 (kohustuse nõuetekohane täitmine), § 100 (kohustuse rikkumise mõiste), § 101 lg 1 p 1 (õiguskaitsevahendid) ja § 396 lg 1 (laenulepingu mõiste).
II Kostja vastus
5.Kirjalikus vastuses hagile (tl 49-59) kostja hagi ei tunnistanud.
6.Kostja esitas alljärgnevad vastuväited ja põhjendused.
6.1.Hagi on alusetu, sest poolte vahel oli suuline kokkuleppe selles, et hageja O.G. saab kasutusse kostja J.S. korteri ja katab sellega kaasnevad elamiskulud ise.
6.2.Hageja väited ei ole tõesed, esimeseks põhjuseks on hageja kadedus kostja suuremate sissetulekute tõttu, teiseks keeldus kostja hagejal korterit allüürile andmast. Hageja on taganenud pooltevahelisest esialgsest kokkuleppest.
6.3.Perekondlikul nõupidamisel jõuti järeldusele selles, et hageja vajas elamispinda (*tal polnud kuskil elada ja käis lahutusprotsess abikaasaga), kostjal korteri ostu vajadust polnud, sest kostjal oli korter Jõhvis Jaama 35-4, hageja majanduslik olukord oli halb ja elamispinna üürimine oli tema jaoks kallis. Sellest tulenevalt osteti korter kostja nimele ja 08.08.2006. a sõlmisid mõlemad, nii hageja kui ka kostja laenulepingu AS-ga Hansapank korteriomandi ostmiseks. Hageja ja kostja leppisid enne müügilepingu sõlmimist kokku, et hageja hakkab korteris elama üürilepingu alusel. Alates 01.09.2006. a sai hageja korteriomandi valdajaks ning tasus kostjale igakuiselt üüri, sh kommunaalkulud.
6.4.29.11.2007. a sõlmis kostja laenulepingu refinantseerimiseks lepingus toodud korteriomandi ostu ning vabastanud hageja kaaslaenaja õigustest ja kohustustest, põhjusel et hageja soovis anda korteriomandi allüürile.
6.5.Korteri müüjaga G.S.`ga oli kostjal sõlmitud kokkuleppe, et korteriomandi müügihind on 200 000 krooni. Müügihind oli fikseeritud notariaalses müügilepingus, mistõttu kostjale jääb arusaamatuks hageja poolt müüjale 20 000 krooni tasumine esimese sissemaksena. Kui hageja sõlmis müüjaga omavahelise kokkuleppe, tuleb hagejal kokkuleppest tulenevad vaidlused müüjaga lahendada.
6.6.Hageja väidab, et lasi valmistada kolm paari korteri ja keldrivõtmed, kuigi korteri võtmed (3 paari) andis üle eelmine korteri omanik G.S..
6.7.Vale on hageja väide selle kohta, et kostja ei reageerinud hageja nõudele. Kostja esitas vastuse hageja kohtuvälisele nõudele.
6.8.Kostja on nõus kompenseerima hagejale 1 010,10 krooni remondifondi maksed, 1 298,80 krooni veemõõturite ja spiraaltoru eest, 170 krooni fonoluku paigaldamise eest, kokku 2 478,90 krooni. Hageja tasumata üürivõlg on 4 600 krooni. Seega on peale tasaarvestust hageja võlg kostjale 2 121,10 krooni.
6.9.Esialgse kokkuleppe järgi pidi hageja tasuma hindamisakti eest ja muud kulud seoses korteri ostuga.
III Hageja seisukoht kostja vastusele
7.Hageja esitas seisukoha kostja vastusele ning esitas alternatiivse õigusliku põhjenduse (tl 62-63).
7.1.Hagiavalduses nõuab hageja kostjalt raha 57 513,90 krooni laenulepingu mittetäitmise alusel. Kostja eitab laenulepingu sõlmimist. Asja materjalides on kirjalikud tõendid rahasummade ülekandmise kohta, sularahaarve, OÜ Consumat teostatud tööde vastuvõtmise akt, KÜ Ahtme mnt 51 arved. Kostja sai hagejalt raha kokku 57 513,90 krooni ning kasutas saadud raha enda huvides.
7.2.VÕS § 3 p 3 järgi võib võlasuhe tekkida ka alusetust rikastumisest ning VÕS § 1027 alusel peab kostja andma välja temalt õigusliku aluseta saadu. Hageja leiab, et kostja rikastus alusetult tema arvelt ning on kohustatud kõik temalt õigusliku aluseta saadud tagastama.
IV Eelistung
8.Eelistungil 03.08.2009. a hageja esindaja selgitas, et poolte vahel oli sõlmitud vara tasuta kasutamise leping, mingit üürilepingut sõlmitud ei olnud. Hageja selgitas, et korteri ostmiseks võeti pangalaen, korter maksis 220 000 krooni, 20 000 krooni tasus hageja üle müüjale, korteri pidi hageja ostma endale. Kostja ütles, et hageja on käendaja, mitte laenu saaja. Hiljem pidi korter kirjutatama hageja nimele. Laenulepingu sõlmimisel pangaga vormistati korter kostja nimele. Hageja kandis igal kuul üle laenumakseid kostja arveldusarvele ning kostja arveldas pangaga. Hageja ja kostja vahel oli kokkuleppe, et aasta möödudes kirjutab kostja korteri hageja nimele. Hiljem kostja eitas sellist kokkulepet. Hiljem kostja teatas, et ei saa korterit hageja nimele kirjutada, kuna laen on kostja nimel. Hiljem sai hageja teada, et kostja võttis laenu juurde ning teatas, et vana laen on tagasi makstud (refinantseeritud). Hageja teostas laenu tagasimaksmist 2 aasta jooksul. Hageja ei maksnud laenu pangale tagasi otse, sest kostja ütles, et tema on laenusaaja ja peab laenu tagasi maksma. Ühel korral võttis pank laenusumma otse maha hageja pangakontolt. Laenulepingu järgi oli laenu suurus 200 007,70 krooni (12 791 EUR). Laenuleping sõlmiti 1 päev enne korteri ostmist, korteri müüjaga pidas läbirääkimisi hageja, müügihinnas lepiti kokku 220 000 krooni. Laenuasju ajas panga kostja ning hageja sellest midagi ei teadnud. Ajavahemikul kui hageja korterit kasutas (oktoober 2006 kuni märts 2008), maksis ta ära kõik maksed (hooldustasu, kommunaalteenused jms).
9.Kostja esindaja selgitas, et korteri müügihind 200 000 krooni on fikseeritud lepingus, läbirääkimisi müüjaga pidas kostja ning kostja ei olnud nõus korteri eest maksma rohkem kui 200 000 krooni.
V Kohtuistungid
10.Kohtuistungil 01.10.2009. a hageja selgitas, et pank talle laenu ei andnud ning kostja lubas aidata hagejal korteri osta, korteri hind oli 220 000 krooni, kuid pank ei andnud rohkem laenu kui 200 000 krooni, mistõttu hageja pidi veel võtma laenu 20 000 krooni ja selle müüjale üle kandma. Korter vormistati kostja nimele, poolte vahel oli selline kokkulepe.
11.Kostja selgitas, et tal oli juba kohustus panga ees olemas ning ta ei teadnud, kas pank annab veel laenu juurde. Pangas pakuti välja, et laenu saajaks vormistatakse hageja ning kostja jääb kaaslaenajaks. Korteri müüja tahtis korteri eest saada 220 000 krooni kuid kostja polnud sellise hinnaga nõus. Seepeale müüja nõustus 200 000 krooni eest müüma. Enne notari juurde minekut teatas hageja kostjale, et ta maksis müüjale 20 000 krooni. Kostja leiab, et müüja sõlmis kokkulepped nii hageja kui ka kostjaga. Notar küsis müüja käes, mis hinnaga korter müüakse ning müüja kinnitas et 200 000 krooniga. Kostja oleks olnud nõus korteri hageja nimele kirjutama juhul, kui hageja oleks kostja vabastanud kaaslaenaja kohustustest. Hageja jutust selgus, et ta ei taha midagi muuta, ta soovis vaid korterit. Siis otsustas kostja, et nii enam olukord jätkuda ei saa, ta võttis uue laenu ja korter jäi kostjale. Hiljem vormistas kostja laenu enda nimele ja vabastas hageja laenukohustusest. Alates 2008. veebruarist maksis laenu tagasi juba kostja. Kokkuleppe üürilepingu sõlmimise kohta sõlmiti pool aastat hiljem laenulepingu sõlmimisest (2007. aasta veebruaris). Üüri summa võrdus laenu tagasimaksmise kuumaksega. Hageja teostas viimase laenu tagasimakse 2008. aasta jaanuaris. Esimene
laenuleping (Swedbank) lõppes 28.11.2007. a, esialgne hüpoteek kustutati, kostjal on sõlmitud laenuleping SEB Pangaga. Korteri omanikuks pidi saama kostja, kuna 100% ulatuses laenu eest vastutav oli kostja, selline oli esialgne kokkulepe. Laen kanti üle kostja kontole. Kostja kontolt kandis pank raha üle korteri müüja kontole. Pank pidi võtma laenumakseid maha kostja kontolt ning kostjal oli hagejaga kokkuleppe, et laenu tagasimaksmise kuupäevaks kannab hageja laenusumma üle kostja kontole.
12.Kohtuistungil kuulas kohus üle tunnistajad G.S. (tl 128-129) ja M. S. (tl 130).
13.Kohus andis pooltele tähtaja 2 nädalat läbirääkimisteks ja kompromissi sõlmimiseks. Pooltel kompromissi sõlmida ei õnnestunud.
14.Kohtuistungil 17.12.2009. a hageja esindaja selgitas, et hageja oli nõus hagi hinda vähendama 18 000 kroonini ja ajatama maksmist 12 kuu peale. Hageja märkis, et praegusel hetkel ei ole ta korteri omandist huvitatud. Kuna kostja kompromissiga ei nõustunud jääb hageja nõude juurde ja taotleb hagi rahuldamist. Poolte vahel ei olnud kunagi üürilepingut sõlmitud.
15.Kostja märkis, et kostja nõustus esialgu 16 000 krooniga ning lõpuks oli nõus 10 000 krooniga, kuna korter jäi kostjale. Korter on kostja poolt antud üürile. Üüri suurus vastab pangalaenu tagasimakse ühe kuu summaga (1 150 krooni), laenulepingu lõpptähtaeg saabub kuskil 17-18 aasta pärast. Kui hageja korteris elas pidi ta ka kõik elamisega seotud kulud kandma, mitte mingit tasuta vara kasutamise lepingut sõlmitud ei olnud. Enne 2006. aasta oktoobrit maksis hageja kostjale tagasi laenu (hageja oli kostjale võlgu, võttis laenu 7 000 või 9 000 krooni). Kui hageja ei soovi korterit ega laenukohustust enda nimele, et saa hageja nõuda ka kostjalt raha selle aja eest, kui hageja korterit elamiseks kasutas. Kostja taotles, et kohus jätaks hagi rahuldamata ja kostja menetluskulud hageja kanda.
16.Kohus kuulas üle tunnistajad V. S.`i ja V. V. (tl 148, 150).
VI Kohtu põhjendused
17.Esmalt hindab kohus kirjalike tõendeid, millised kohtule on esitatud.
17.1.08.08.2006. a laenuleping nr 06-128030-EL (tl 96-101).
08.08.2006. a sõlmisid O.G., keda lepingus on nimetatud Laenusaajaks, J.S., keda lepingus on nimetatud Kaaslaenajaks ning Hansapank laenulepingu nr 06-128030-EL, mille järgi laenulimiit oli 12 791 eurot (EUR), sihtotstarve korteriomandi xxx ostmiseks, laenu periood 27.09.2006. a kuni 27.07.2026. a, intressimäär aastas 6 kuu Euribor + 1,250%, krediidi kulukuse määr aastas 4,900%, laenu tagasimaksete ja intressi maksmise päev annuiteetmaksetena iga kuu 27. kuupäevaks, tagatis hüpoteek korteriomandile xxx, lepingutasu 1 000 krooni, riskitasu 1 170 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et laenusumma kanti üle Kaaslaenaja J.S. pangakontole (laenulepingu punktid 4.1 ja 4.2) ning laenumaksete tasumine pangale toimus Kaaslaenaja
kontolt püsikorralduse alusel maksetähtpäevadel. Lepingu järgi olid laenu tagastamisel panga ees vastutavad Laenusaaja ja Kaaslaenaja solidaarselt (lepingu punktid 5.1, 6.4, 10.5, 12.112.10, 13.1-13.2, 14.1 ). Seega on väär hageja seisukoht, et hagejale on arusaamatu, millisest kohustusest pidi hageja kostjat vabastama, kuna lepingu järgi oli laenusaajaks hageja, mitte kostja.
17.2.09.08.2006. a korteriomandi asjaõiguslepingud (tl 78-88).
müügileping,
hüpoteegi
seadmise
leping,
09.08.2006. a sõlmiti lepingudokument, mis sisaldab kokkuleppeid korteriomandi müügi kohta, hüpoteegi seadmise kohta, asjaõiguslepinguid ja kinnistamisavaldusi ning milles G.S. oli Müüja, J.S. Ostja, AS Hansapank Hüpoteegipidaja. Lepingu järgi müüs G.S. J.S.`le korteriomandi Ahtme mnt 51-49 (kinnistusregistriosa 123107), korteriomand vabastatakse Müüja poolt hiljemalt 01.09.2006. a, Müüja müüb ja Ostja ostab müügi eseme hinnaga 200 000 krooni, millise summa kohustub Ostja tasuma Müüjale pangaülekande teel Müüja kontole 1101155345 Hansapanga 5 pangapäeva jooksul ning nimetatud kohustuse täitmiseks andis Ostja AS-le Hansapank maksekorralduse ostuhinna ülekandmiseks Müüja kontole (lepingu punktid 5.1 ja 5.2). Ostja seab Hüpoteegipidaja kasuks korteriomandile hüpoteegi summas 260 000 krooni igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele, hüpoteegiga on tagatud kõik nõuded J.S. ja O.G. vastu, mis tulenevad 08.08.2006. a laenulepingust 06-128030-EL ja selle võimalikest lisadest ja muudatustest (lepingu punktid 7 ja 8).
17.3.Kinnistusregistriosa nr 123107 (tl 91-92).
Kinnistusregistriossa II jakku kanti omanikuna J.S. 21.08.2006. a (kanne on kehtiv). IV jakku kanti hüpoteek 21.08.2006. a, hüpoteegi summa 260 000 krooni (kanne on kustutatud). Kinnistusregistriosa IV jakku on 29.11.2007. a kantud hüpoteek summas 260 000 krooni SEB Panga kasuks, 05.12.2007. a hüpoteek 60 000 krooni SEB Pank kasuks (kanded on kehtivad).
17.4.AS Hansapank 24.03.2008. a tõend (tl 95).
AS Hansapank tõendist nähtub, et laenuleping 06-128030-EL on lõppenud ning laen ennetähtaegselt tagastatud 30.11.2007. a.
17.5.Laenuleping nr L070059942 29.11.2007. a (tl 112-117). 29.11.2007. a sõlmisid AS SEB Pank ja J.S. laenulepingu laenusummale 15 350 EUR eluasemelaenu lepingu 06-12803-EL refinantseerimiseks laenu tagastamise tähtajaga kuni 01.12.2032. a. Eelnimetatud tõenditest nähtub, et pooled sõlmisid esmalt laenulepingu AS-ga Hansapank korteri ostmiseks, laenulepingu järgi oli Laenusaaja hageja, Kaaslaenaja kostja, mõlemad olid solidaarselt vastutavad panga ees, pank debiteeris laenu tagasimakseid Kaaslaenaja kontolt,
laenusumma eest ostis kostja G.S.`lt korteri, kusjuures ostuhinna 200 000 krooni tasumiseks müüjale andis kostja korralduse AS-le Hansapank, laenuleping on ennetähtaegselt täidetud ning laenusuhe AS Hansapank, O.G. ning J.S. vahel on lõppenud, kostja on eluasemelaenu refinantseerinud uue laenu võtmisega SEB Pangast.
18.Hinnates poolte väiteid nendevaheliste kokkulepete kohta seoses korteri ostmisega, märgib kohus, et poolte väiteid hinnates oli poolte vahel sõlmitud kokkuleppe, et korteri omanikuks saab algselt kostja, korteri ostmiseks võetakse laen, mille maksab tagasi hageja ning hiljem kantakse omand üle hagejale, kusjuures vastutavaks laenulepingu järgi panga ees jääb hageja ainuisikulisest (s.t. vabastab kostja laenu tagasimaksmise kohustusest panga ees). Vaatamata sellele, et hageja on esialgses nõudekirjas (tl 52-53) esitanud nõude kostja vastu laenulepingu sätetele tuginedes (samuti on hageja hagis tuginenud laenusuhtele), on nõudekirjas hageja esindaja poolt märgitud, et kostja peab hagejale hüvitama kõik kahjud, mis tulenevad korteri ostmiseks sõlmitud laenulepingust, kuna poolte vahel ei õnnestunud jõuda kokkuleppele seoses korteri ostmisega ning kuna hageja pole midagi saanud tulevase kohustuse täitmisena (korteri võõrandamine O.G.`le) või üleandja saajalt saadu tagasi nõuda alusetu rikastumise sätete alusel. Hageja on kohtus kinnitanud, et „pank talle laenu ei andnud ning kostja lubas aidata hagejal korteri osta“, „korter vormistati kostja nimele, poolte vahel oli selline kokkulepe“ (tl 125), kostja ütlustest tuleneb, et „kostja oleks olnud nõus korteri hageja nimele kirjutama juhul, kui hageja oleks kostja vabastanud kaaslaenaja kohustustest“ (tl 126).
19.Hageja nõue.
19.1.Esimene korteri sissemakse 20 000 krooni.
Hageja esitas nõude kostjalt välja mõista 20 000 krooni, s.o. rahasumma mille hageja kandis üle korteri müüjale G. D.`le 09.08.2006. a, kuna müügihind oli 220 000 krooni, pank finantseeris korteri ostu 200 000 krooniga ning müüja ei olnud nõus korterit müüma väiksema hinna eest kui 220 000 krooni. Kostja nõuet ei tunnista ning leiab, et müügihind oli fikseeritud notariaalses müügilepingus, mistõttu kostjale jääb arusaamatuks hageja poolt müüjale 20 000 krooni tasumine esimese sissemaksena. Kui hageja sõlmis müüjaga omavahelise kokkuleppe, tuleb hagejal kokkuleppest tulenevad vaidlused müüjaga lahendada. Asja materjalidest nähtub, et 09.08.2006. a (s.o. samal päeval kui sõlmiti korteriomandi müügileping) on O.G. kandnud oma pangakontolt G.S.`le üle 20 000 krooni selgitusega Ahtme mnt 51-49 korteri eest (tl 5). Tunnistaja G.S. ütlustest nähtub, et tunnistaja pidas läbirääkimisi korteri müümiseks O.G.`ga, müügihinnas lepiti kokku 220 000 krooni, O. kandis enne notariaalse müügilepingu vormistamist tunnistajale üle 20 000 krooni. Vähema summa eest kui 220 000 krooni poleks ta korterit müünud. Paar päeva enne lepingu sõlmimist teatas O. talle, et korteri ostab J.S., 1-2 päeva enne lepingu sõlmimist kohtus tunnistaja nii hageja kui kostjaga ning nad teatasid tunnistajale, et pank ei anna O.le laenu. Tunnistaja ise Juliale ei öelnud, et korteri müügihind on 220 000 krooni, O. kinnitas tunnistajale, et Julia on müügihinnast teadlik. Müügihinnaga lepingus (200 000 krooni) oli tunnistaja nõus, kuna ta oli 20 000 krooni juba kätte saanud ning laenusummast 200 000 krooni kuulus veel tasumisele.
Kohus leiab, et hageja nõue 20 000 krooni väljamõistmiseks kostjalt ei ole põhjendatud. Tunnistaja ütlused müügihinna sõlmimise osas kokkuleppe saavutamise kohta olid vastuolulised. Tunnistaja kinnitas, et pidas müügiläbirääkimisi ainult hagejaga, enne lepingu sõlmimist ta kostjaga ei rääkinud, samuti seda, et ta ei ole kostjale öelnud, et müügihind oli 220 000 krooni, hiljem aga tunnistaja selgitas, et enne lepingu sõlmimist kohtusid kõik kolmekesi (tunnistaja, hageja, kostja) ning oli jutuajamine, et 20 000 krooni kannab talle üle hageja ja ülejäänud 200 000 krooni kannab üle pank, Julia oli sellega nõus. Müügilepingu punktist 4.2 tuleneb, et müüja (G.S.) ja ostja (J.S.) kinnitasid, et lepingus on ette nähtud kõik müügi tingimused ning lepingu osaks ei ole lepingus tõestamata varasemaid kokkuleppeid. Ostuhind ja selle eest tasumine on sõnaselgelt fikseeritud lepingu punktis 5, mille järgi ostuhind on 200 000 krooni. Eeltoodud põhjenduste alusel jätab kohus hageja nõude rahuldamata.
19.2.Ülekanne kostjale 16.08.2006. a summas 7 000 krooni.
Konto väljavõttest (tl 5) nähtub, et hageja on 16.08.2006. a kostja pangakontole üle kandnud 7 000 krooni selgitusega raha. Hageja selgituste kohaselt kandis ta kostjale raha üle kulude katmiseks laenulepingu sõlmimisel (hindamisakti koostamine, lepingutasu jms). Kostja selgitused, mille kohaselt hageja maksis enne 2006. a oktoobrit kostjale tagasi laenu - hageja oli kostjale võlgu, võttis kostjalt suvel laenu 7 000 või 9 000 krooni, ei ole tõendatud ega usaldusväärsed. Riigikohus on oma 23.01.2006. a lahendis nr 3-2-1-146 leidnud, et „kui hageja tõendas raha võlgnikule ülekandmise, siis pidi kostja tõendama, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Seetõttu pidi kostja tõendama, et on olemas mingi alus rahasummade ülekandmiseks ning poolte tahe oli suunatud mingi olemasoleva kohustuse täitmisele“ (arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-146-05 ). Seega on hageja nõue kostjalt 16.08.2006. a ülekantud 7 000 krooni tagastamise osas põhjendatud ning nõue tuleb rahuldada.
19.3.Hageja nõue perioodil 22.08.2006. a kuni 26.902.2008. a kostjale üle kantud raha tagastamises.
Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et perioodil august 2006. a kuni veebruar 2008. a täitis laenulepingut Hansapangaga hageja, kandes laenusummad üle kostja kontole, millelt pank laenumaksed omakorda debiteeris. Hageja pangakonto väljavõttest (tl 5-17) nähtub, et hageja on kostja pangakontole üle kandnud kokku 27 905 krooni 21 maksena selgitusega ülekanne ja krediit: 22.08.2006. a – 1 100 krooni; 25.09.2006. a – 1 700 krooni; 27.10.2006. a – 1 200 krooni; 23.11.2006. a - 500 krooni; 27.11.2006. a – 1 300 krooni; 26.01.2007. a – 1 300 krooni; 26.02.2007. a – 1 150 krooni; 26.03.2007. a – 1 300 krooni; 26.04.2007. a – 1 350 krooni; 25.05.2007. a – 2 300 krooni; 18.06.2007. a – 1 300 krooni; 23.07.2007. a – 1 455 krooni; 26.07.2007. a – 1 350 krooni; 27.08.2007. a – 1 350 krooni; 25.09.2007. a – 1 400 krooni; 19.10.2007. a - 800
krooni; 26.10.2007. a – 1 350 krooni; 26.11.2007. a – 1 400 krooni; 26.12.2007. a – 1 400 krooni; 27.01-2008. a – 1 450 krooni ja 26.02.2008. a – 1 450 krooni. Poolte vahel esialgset kokkulepet, s.o. korteri omandi ülekandmine kostjalt hagejale ning hageja poolt kostja vabastamine laenukohustusest ei täidetud, korteri omanik on endiselt kostja, kes on laenu refinantseerinud teisest pangast (SEB Pank) võetud laenuga, mistõttu hagejal on õigus korteri laenuga ostmisel tasutud laenumaksed tagasi nõuda kostjalt alusetu rikastumise sätete alusel, vastavalt VÕS § 1028 lg 1, mis sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus märgib, et kostja on kohtuistungil 17.12.2009. a möönnud, et oli kompromissläbirääkimiste käigus hagejale nõus osa raha maksma, kuna korter jäi kostjale (tl 145).
19.4.Hageja kantud muud kulutused. Hageja on hagis esitanud nõude kostja vastu kostjale kuuluvas korteris kulutuste kandmise hüvitamiseks: 1 298,80 krooni vannituppa veemõõturite ja spiraaltoru ostmine, 170 krooni fonoluku paigaldamine, 130 krooni korteri- ja keldrivõtmete valmistamine, kokku 1 598,80 krooni. Kostja esimeses vastuses hagile (tl 51) oli kostja nimetatud kulutuste hüvitamisega nõus. Hiljem kostja märkis, et ei ole hageja poolt kantud kulutuste hüvitamisega nõus. Kui hageja oleks kulutuste hüvitamist taotlenud koheselt, olnuks ta nõus, hiljem tagantjärgi ta aga nõus ei ole (tl 146). Kulutuste kandmine hageja poolt on tõendatud osaliselt. Asja materjalidest nähtub, et 07.02.2008. a on korteris Ahtme mnt 51-49 demonteeritud külma ja sooja vee mõõtur ning paigaldatud uued, tööd andis G.le üle OÜ Consumat (tl 19). 07.02.2008. a sularahaarve kohaselt on hageja ostnud OÜ-lt Consumat 2 veemõõturit tagasilöögiklapi, põlve, toru ja käterätikuivati (vannitoa spiraaltoru) kokku maksumusega 1 298,80 krooni (tl 18). Kulutuste kandmise kohta 130 krooni võtmete valmistamiseks ja 170 krooni fonoluku paigaldamiseks hageja tõendeid ei esitanud. Hageja nõue on tõendatud osaliselt summas 1 298,80 krooni VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 2 alusel, kuna saadu tagasinõudmine ei ole olemuse tõttu võimalik ja mõistlik, mistõttu hüvitada tuleb asjade harilik väärtus. Hageja on esitanud nõude kostja eest korteriühistu Ahtme mnt 51 remondifondi makstud 1 010,10 krooni nõudes (7 x 144,30 krooni). Raha maksmine on tõendatud hageja konto väljavõttega (tl 7-17) ja KÜ Ahtme mnt 51 arvetega, millest nähtub remondifondi maksete suurus (tl 20-21). Poolte selgitustest tuleneb, et hageja kohustus oli tasuda korteris elamise ajal korteriga seonduvad kulud (hooldustasu, kommunaalteenuste eest). Remondifondi maksed on tulevalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 15` lg 1 ja § 8 lg 2 seotud liikmelisusega korteriühistus ning ette nähtud ehitiste mõtteliste osade remondiks ja muudeks põhikirjas ettenähtud kulutuste katmiseks (vt ka korteriomandiseaduse (KOS) § 13).
Kostja esimeses vastuses hagile (tl 51) oli kostja nimetatud kulutuste (remondifondi maksed) hüvitamisega ka nõus.
19.5.Kostja muud vastuväited. Tasaarvestuse vastuväide. Kostja on kirjalikus vastuses märkinud (tl 51), et kostjal on nõue hageja vastu 4 600 krooni (üürivõlad), mida kostja tasaarvestab hageja nõudega (2 478,90 krooni). VÕS § 197 lg 1 kohaselt on tasaarvestuseks oluline see, et tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele rahasumma ja tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja on esitanud küll avalduse tasaarvestuse kohta, kuid mitte tõendeid selle kohta, et kostjal vastav nõudeõigus hageja suhtes olemas on. Üürileping. Kostja esitas kohtus väite selle kohta, et poolte vahel oli sõlmitud üürileping ning hageja poolt kostjale teostatud maksed (laenu tagasimaksed) olid sisuliselt üürimaksed (vt ka tl 55-56, 58). Tõendatud ei ole, et pooled oleksid sõlminud üürilepingu. Teadaolevalt on tehingus oluline poolte tahe ning üürileping on mitmepoolne leping (VÕS § 8, § 9; tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 67 jj). Poolte tahte puudumisele üürileping sõlmida viitab ka kostja ise, kohtuistungil 01.10.2009. a selgitas kostja, et kokkuleppe üürilepingu sõlmimise kohta sõlmiti pool aastat hiljem laenulepingu sõlmimisest (2007. aasta veebruaris), üüri summa võrdus laenu tagasimaksmise kuumaksega. Samal istungil seletas kostja, et kuna hageja ei soovinud laenu oma nimele võtta ning terve aasta jooksul olukorda muuta siis kostja ütles hagejale, et nende vahel on siis nagu üürisuhe (tl 126).
19.6.Tunnistajate M. S.a, V. S.`i ja V.i V.o ütlused. Tunnistajate ütlused asja õige lahendamise seisukohalt tähtsust ei oma.
20.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt, summas 37 213,90 krooni.
VII Menetluskulude jaotus
21.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise puhul kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
21.1.Hageja menetluskulud tuleb kostjalt välja mõista 65% ulatuses ning kostja menetluskulud jätta 100% ulatuses kostja enda kanda.
21.2.Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.