Võlaõigus › Töövõtulepingud

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused ASKG esitas 12.09.2008.a hagi OÜ VG vastu 502 703,60 krooni ja viivise 69 373,29 krooni saamiseks. 19.12.2006.a sõlmisid pooled töövõtulepingu nr 52-06 (edaspidi leping), mille kohaselt kohustus hageja XXXmaaüksusel, XXX külas, Saku vallas, Harjumaal teostama puurkaevpumpla projekteerimise, puurkaevu puurimise, pumpla ja kogumismahutite ehitamise ning veetõste – ja veetöötlusseadmete paigaldamise ning kostja kohustus tasuma tööde eest 3 002 982 krooni. Hageja teostas kõik lepingujärgsed tööd 10.04.2007.a ja andis tööd kostjale üle. Sellest ajast hakkas kostja puurkaev-pumplat ekspluateerima. Kostja, kui kinnistu ja puurkaev-pumpla nüüdse omaniku kohustus oli saada Saku Vallavalitsuselt puurkaev-pumpla kasutusluba. Seoses vastava loa saamise takistustega Saku Vallavalituse poolt, palus kostja hageja abi loa saamiseks ning samuti mitte talle esitada lõppakti ja lõpparvet tööde teostamise eest. Hageja sai 15.04.2008.a puurkaev-pumpla kasutusloa. Hageja esitas 14.05.2008.a kostjale tähitud kirjaga tööde ja seadmete rahalise lõppakti koos kõikide dokumentide ja lõpparvega nr 12/05-08 summas 502 703,60 krooni. Kostja allkirjastatud akti ei tagastanud ega asunud arvet tasuma. Puurkaev-pumpla on kostja kasutuses alates 10.05.2007.a ja ta teenib selle ekspluateerimisest tulu. Kostja on hagejale jätnud tasumata 502 703,60 krooni. Lepingu p 8.4 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale maksetähtaegade rikkumise korral viiviseid 0,2% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja raamatupidamise õiendi kohaselt on viiviste suuruseks 69 373,29 krooni. Hageja tugineb võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 637, § 101 lg 1 p 1 ja 6 ja palub kostjalt välja mõista 572 076,89 krooni. Hageja esitas 11.11.2008.a ja 12.01.2009.a arvamuse kostja vastusele. Hageja ehitas kooskõlas projekti ja lepinguga tuletõrje veevõtukaevu, samuti projekti- ja lepinguväliselt juurdepääsutee tuletõrje veevõtukaevule. Viimase töö eest hageja kostjale lisatööde akti ja arvet ei esitanud. Vastavalt kostja soovile ehitas hageja täiendavalt välja projekti-ja lepinguväliselt tuletõrjehüdrante tuletõrjeveega tagava süsteemi, kuigi projekt ja leping seda ette ei näinud, mille kohta ei esitanud hageja kostjale lisatööde akti ja arvet. Vastavalt ehitise ülevaatuse 25.01.2008.a aktile nr 14/08 on Saku Vallavalitsuse 15.04.2008.a korraldusega väljastatud veevarustuspumplale kasutusluba. Ehitise ülevaatusel, enne kostjale kasutusloa väljandmist on kontrollitud tuletõrjeveevõtu vastavust kehtestatud nõuetele. Põhja- Eesti Päästeteenistuse 2008.a oktoobrikuu registreerimata, ehk mitteametlik kiri kostjale, ei puuduta hagejat ja antud kohtuvaidlust, kuna töö oli teostatud lepinguväliselt, rahalist nõuet selles osas hageja kostjale esitanud ei ole ja see ei sisaldu haginõudes. Kui Päästeteenistus oleks soovinud teostada korrektset tuletõrjehüdrantide tehnilise seisukorra kontrolli, siis sinna juurde oleks pidanud olema

kutsutud tellija esindaja, tööde teostaja esindaja, kohaliku omavalitsuse esindaja ja kontrolli teostav spetsialist ning selle kohta peab olema alati koostatud neljapoolselt allkirjastatud akt. Kostja töötajaid instrueeriti 25.01.2008.a veevarustuspumpla kasutusvõimalustest, seadmete ekspluatatsioonist ja hooldusest. Kohal viibisid kostja esindajad PPja UR. Kostja märgib, et pumpla on käigus juba 2007.a. kevadest ja alles nüüd soovitakse koolitust. Kõik pinnase tagasitäitetööd on hageja poolt teostatud. Vastasel juhul ei oleks kostja mingit kasutusluba puurkaevule ja pumplale saanud. Projekt ja leping ei näinud ette mingeid täiendavaid teedeehitus-või üldhaljastustöid. Lepingu p 4.2 kohaselt oli kostjal pretensioonide esitamiseks aega 3 (kolm) tööpäeva pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide kättesaamist. 14.05.2008.a esitas hageja kostjale tähitud kirjaga tööde ja seadmete lõppakti koos kõikide dokumentidega ja lõpparve. Kostja mingeid pretensioone ei esitanud ja kooskõlas lepingu p.4.2 loeti töö vastuvõetuks. VÕS § 643 ja 644 kohaselt oli kostjal töö ülevaatamise ning töö lepingutingimustele mittevastamisest teatamise kohustus. Kuna töö vastas lepingu tingimustele, siis kostja mingeid pretensioone ei esitanud. Kostja on hagejale ja tema esindajale korduvalt väitnud, et tal pretensioone ei ole ja et tal on raskusi maksmisega, mis tuleneb olukokorrast kinnisvaraturul. Esialgselt leidis kostja, et hageja on lepingu objektiks olnud tööd teinud ebakvaliteetselt ning tööd on lõpetamata ja kostjale üle andmata. Teises vastuses hagile on kostja asunud uuele õiguslikule positsioonile ja tühistab oma 26.11.2008a. avaldusega hagejale poolte vahel 19.12.2006.a sõlmitud töövõtulepingu ning leiab, et kehtib poolte vahel 2006.a märtsikuus sõlmitud suuline töövõtuleping, mis on kostja poolt täidetud. Hageja tegi kostjale puurkaev-pumpla kohta esimese hinnapakkumise 21.03.2006.a, milles on fikseeritud, et pakkumine kehtib 120 päeva (s.o. kuni 21.07.2006.a) ja pakutud hinnad võivad peale ehitusprojektide valmimist muutuda. Kuna ehitusprojektid ja dokumentatsioon ei olnud valmis ja korras, materjali hinnad ja ehitustööde hinnad 2006.a iga kuuga tõusid, siis pooled ei sõlminud sellel ajal ka mingit pooli siduvat lepingut, rääkimata suulisest lepingust. Saku Vallavalitsuse esitatud nõude kohaselt 2006.a suvel tuli tuletõrjeveevõtt lahendada kaevuga, et tagada antud piirkonnas tulekahjude korral veevõtt ka elektrikatkestuste ajal. Hageja sai kõik nõutavad projektid, load ja dokumentasiooni 2006.a detsembrikuuks. Hageja tegi kostjale 12.12.2006.a täpsustava hinnapakkumise lõpphinnaga 3 002 982 krooni ning mille alusel 19.12.2006.a sõlmiti kostjaga kirjalik töövõtuleping (edaspidi leping) hinnaga 3 002 982 krooni. Enne kirjaliku lepingu sõlmimist teostas hageja kostjale ainsa tööna puurkaevu rajamise ajavahemikul 04.10 – 07.11.2006.a. hinnaga 189 900 krooni, millele lisandub käibemaks ja seda põhjusel, et kostja palus enne lepingu allkirjastamist töödega alustada ja ta teostas seda oma tööjõu ja talle kuuluvate materjalidega, mis ei toonud kaasa lepingu hinna kallinemist

(hinna mittemuutmine nähtub ka hinnapakkumiste võrdlusest) ning ta oli sellisest suuremahulise töö saamisest huvitatud. Hageja väitel teadis kostja juhatuse liige hr PP, et hageja esitab uue täpsustava hinnapakkumise ning seejärel sõlmitakse leping ning samuti seda, et 19.12.2006.a leping sõlmiti. Hageja teavitas isegi hr P. P lepingu kostjapoolsest mittetäitmisest oma kirjaga 04.06.2007.a. Lepingu allkirjastas kostja juhatuse liige hr UR ja see leping on pooltele täitmiseks kohustuslik. Hageja leiab, et ta ei teadnud ja ei pidanudki teadma kostja juhatuse liikme hr URväidetavatest kohustuste rikkumistest. Hageja lepingujärgseks kohustuseks oli puurkaev-pumpla arenduspiirkonnas veetrasside ja hüdrantide väljaehitamine.

rajamine,

mitte

kogu

Kostja poolt kohtule esitatud leping tema ja WOÜ vahel käsitleb välistrasse, mitte hageja poolt pumplas teostatud töid. Hageja ehitas lepinguväliselt välja pumplas tuletõrjehüdrante veega tagava süsteemi ja kinnitab, et tema poolt teostatud töö on kvaliteetne ning tagab veesurve hüdrantides. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel ei ole hageja täitnud oma kohustust tagada vajalik veevarustus ja surve tuletõrjehüdrantides; hageja ei ole täitnud oma kohustust läbi viia kostja töötajate instruktaaži pumpla seadmete kasutamise osas. Kostja väitel on pooled sõlminud 2006.a märtsis Harjumaal Saku vallas XXX külas asuvale XXXmaaüksusele kaevu ja pumpla rajamiseks suulise töövõtulepingu. 26.11.2008.a saadetud teatega hagejale tühistas kostja 19.12.2006.a kirjaliku töövõtulepingu, millel hageja nõue rajaneb, kuna vaidlusalune leping on sõlmitud kostja ühe juhatuse liikme poolt kostjale ilmselgelt kahjustavatel tingimustel ning olukorras, kus hageja kostja huvide kahjustamisest teadis. 19.12.2006.a sõlmitud kirjaliku töövõtulepingu tühistamise järel kehtib 2006.a sõlmitud suuline töövõtuleping edasi ning kostja on suulisest lepingust tulenevad kohustused täitnud. Kostja tugineb tsiviilseadustiku (TsÜS) § 131 lg 1 ja äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1. 21.03.2006.a esitas hageja kostja juhatuse liikmele PPle e-posti teel hinnapakkumise Harjumaal Saku vallas XXX külas asuvale XXXmaaüksusele kaevu ja pumpla rajamiseks kogusummas 2 397 229 krooni. Hinnapakkumisega tutvumise järel andis kostja sellele suulise aktsepti ning hageja alustas 2006.a kevadel kaevu ja pumpla ehitustöödega. Hageja hinnapakkumine on käsitletav pakkumusena ning sellele aktsepti andmine kostja poolt nõustumusena. Olukorras, kus hageja alustas ehitustöödega, olid pooled jõudnud kokkuleppele kõikides olulistes lepingutingimustes ning leping loeti sõlmituks tuginedes VÕS § 9 lg 1 ja § 11 lg 1. Kuivõrd seadusandja ei ole ette näinud, et töövõtuleping tuleks sõlmida mingis kindlas vormis, leiab kostja, et 2006. a märtsis poolte vahel sõlmitud suuline töövõtuleping on kehtiv.

Kuna pooled ei leppinud 2006.a märtsi suulises töövõtulepingus kokku eelarvega seonduvaid täiendavaid tingimusi, on kostja seisukohal, et tuleb juhinduda VÕS § 639 lg-s 1 teisest lausest ning asuda seisukohale, et 21.03.2006.a hageja hinnapakkumise näol on tegemist eelarvega, mis oli hageja jaoks siduv. 2006.a detsembris esitas hageja kostja juhatuse liikmele PP kirjaliku töövõtulepingu projekti samade tööde tegemiseks, mis sisaldusid 21.03.2006.a hinnapakkumises, kuid ehitustööde maksumuseks oli märgitud 3 002 982 krooni, ehk 605 753 krooni enam, kui varasemas hinnapakkumises. PP keeldus nimetatud lepingu sõlmimisest, kuna olemasoleva töövõtulepingu kohaselt makstava tasu suuruse oluline muutmine oleks olnud kostjale kahjulik. Kostja väitel palus hageja lepinguprojekti allkirjastada kostja juhatuse liikmel UR, kes allkirjastas hageja esitatud lepinguprojekti 19.12.2006.a.Kirjalikust lepingust nähtuvalt on hageja asendanud lepingus kostja eest lepingule alla kirjutanud isiku nime, kuid lepingu p 12.2 jätnud asendamata kostja kontaktisiku PP nime. Kostja väitel on juhatuse liige UR kostja esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kostja tugineb ÄS § 187 lg 1 ja § 306 lg 2. Senistest tingimustest oluliselt kahjulikuma kirjaliku lepingu sõlmimine ei ole otstarbekas ning on ilmselgelt vastuolus kostja huvidega. Kostja on seisukohal, et UR pidanuks nõudma hagejaga sõlmitud ja kehtiva suulise lepingu hagejapoolset täitmist ning puudus mistahes vajadus uue lepingu sõlmimiseks ja eriti veel tingimustel, mis olid kostja jaoks senistest ilmselgelt kahjulikumad. Kostja leiab, et täiendavalt tuleneb kostja ja selle juhatuse liikme URvahel sõlmitud juhatuse liikme lepingust, et juhatuse liige võib teha osaühingu igapäevase majandustegevuse raamest väljuvaid tehinguid ainult ühingu osanike otsuse alusel. Sellisteks tehinguteks on juhatuse liikme lepingu p 3.4.2. alusel ka tehingud maksumusega üle 50 000 krooni. On ilmne, et kirjalik leping hagejaga, millega kostja juhatuse liige UR võttis osaühingule täiendava kohustuse tasuda hagejale 605 753 krooni enam kui nägi ette kehtiv suuline leping, on juhatuse liikme lepingus ettenähtud keeldu rikkuv. Hageja pidi olema teadlik sellest, et kirjaliku töövõtulepingu sõlmimine on kostja huvidega vastuolus. Hageja pidi aru saama, et poolte vahel on sõlmitud suuline töövõtuleping 21.03.2006. a hinnapakkumises toodud tingimustel ning leping on pooltele siduv, sest hageja asus suulist lepingut ka täitma. Kostja osundab TsÜS § 131 lg 3, mille kohaselt võib esindatav tehingu vastavalt TsÜS § 131 lg-le 1 tühistada kuue (6) kuu jooksul, arvates ajast, mil ta sai teada asjaoludest, mis annavad õiguse tehing tühistada. Tehingut ei või tühistada pärast kolme aasta möödumist tehingu tegemisest. Kostja sai vaidlusaluse kirjaliku töövõtulepingu sõlmimisest teada alles pärast seda, kui kohus võttis 17.09.2008. a määrusega hagiavalduse menetlusse ja saatis kostjale hagimaterjalid. TsÜS § 90 lg 2 kohaselt tuleb tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna kostja ei ole 19.12.2006.a sõlmitud kirjaliku töövõtulepingu alusel aga midagi saanud, ei saa kostja hagejale midagi tagastada ega ka hüvitada.

Kostja esitas 26.01.2009.a ja 14.12.2009.a täiendavad vastuväited. Tegelikkuses toimib nii tuletõrje- kui tarbevee võtmine ühe kaevu ja pumpla kaudu ning mistahes täiendavat teed väidetavalt eksisteeriva tuletõrje veevõtu kaevu juurde ei vii ega saagi viia. Kostja on tuletõrjehüdrante tuletõrjeveega tagava süsteemi ehitustööde tegemiseks sõlminud 1.08.2006.a töövõtulepingu nr 05/06 WOÜ-ga. OÜB poolt koostatud Harjumaal Saku vallas XXX külas asuva XXXmaaüksuse pumpla tööprojekti p-st 1.7.12. nähtub üheselt, et tulekustutusvee saamine on lahendatud piirkonna veevarustussüsteemi tulekustutushüdrantide baasil. Kostja leiab, et olukorras, kus XXXelamurajoonis paiknevaid elamuid kasutab kasutusloa alusel umbes 20 peret, välistaks pumpla, mille kaudu toimib ka elamute veevarustus, kasutusloa kehtetuks tunnistamine ka nende elamute kasutamise, kuna ehitusseaduse (EhS) § 32 lg 1 kohaselt oleks kasutusloata ehitise kasutamine keelatud. Kostja on esitanud hagejale tuletõrjehüdrantide puudusi puudutava pretensiooni 10.10.2008.a vahetult peale seda, kui Põhja-Eesti Päästekeskus kostjat 03.10.2008.a kirjas vaidlusalustest puudustest teavitas. Kostja juhib tähelepanu sellele, et hageja on pahauskselt jätnud märkimata, et 21.03.2008.a hinnapakkumises sisaldusid ka puurkaevu projekteerimiseks ja vajalike kooskõlastuste saamiseks vajalike tööde tegemine (hageja hinnapakkumise lk 1 esimene lause ja p I, lk 2 p VII – projekteerimistööd). Kostja andis omapoolse nõustumise kogu hinnapakkumisele, sh ka projekteerimistöödele. Kostja on juba kohtule esitanud hageja tellimusel Biotek Projekt PÜ poolt koostatud XXXmaaüksuse veevarustuspumpla tööprojekti. Nimetatud projekti seletuskirja lk-lt 11 nähtub, et seletuskirja koostaja tehnoloog-hüdrotehnikainsener Mart Taklai on koostanud seletuskirja 05.05.2006.a. Samuti selgitab kostja, et juba 25.04.2006.a andis Saku Vallavalitsus välja korralduse nr 402, millega AS-le KGväljastati viimase taotlusel ehitusluba XXXkinnistu detailplaneeringujärgsel krundil nr 17 puurkaevu rajamiseks ja 12.09.2006.a andis Saku Vallavalitsus korralduse nr 881, millega AS-ile KG väljastati viimase taotlusel ehitusluba pumbamaja püstitamiseks XXXmaaüksuse kinnistul, katastritunnusega nr 71814:001:0425. Nimetatud asjaolude põhjal on selge, et hageja alustas projekteerimistöid, tellides veevarustuse rajamiseks vajaliku projektdokumentatsiooni enda alltöövõtjalt, enne 21.07.2006.a ehk hinnapakkumise kehtivuse ajal. Samuti tõendavad eelnimetatud Saku Vallavalitsuse korraldused, et hageja taotles suulise töövõtulepingu objektiks olevate tööde tegemiseks ehituslube juba 2006.a kevadel (puurkaevu osas) ja augustis või septembris 2006.a (pumbamaja ehitamiseks). Hageja ei eita ka ise asjaolu, et puurkaevu rajamise tööd tehti enne kirjaliku lepingu sõlmimist (perioodil 04.10.-07.11.2006. a). Hageja 21.03.2006.a hinnapakkumise kohaselt oli puurkaevu projekteerimise ja rajamise tööde maksumuseks 189 900 krooni, millele lisandub käibemaks. Hageja on esitanud ka väite, nagu oleks tema poolt 21.03.2006.a esitatud hinnapakkumine sisaldanud lauset: "Hind võib peale ehitusprojektide valmimist muutuda". Kostja väidab, et hageja poolt temale saadetud hinnapakkumises niisugust lauset ei olnud. Hinnapakkumise päisesse on tehtud märge, et see saadetakse PPe-maili aadressil: XXX. Kuna hinnapakkumine saadeti e-kirjaga, on selge, et seda ei saadetud koos R Kallkirjaga; mais 2006.a saatis hageja esindaja RK PPle e-kirja teel töövõtulepingu nr 12-06 projekti. Nimetatud lepinguprojekti p 1

kohaselt määratletakse töö maht vastavalt 21.03.2006.a hinnapakkumisele. Lepinguprojektile oli lisatud 05.05.2006.a dateeritud "TÖÖDE TEOSTAMISE AJAKAVA" ja 21.03.2006.a. hinnapakkumine. Kostja rõhutab, et ka nimetatud töövõtulepingu projektis ei olnud viidet hinna võimalikule suurenemisele. Kostja juhib tähelepanu tööettevõtulepingu projekti ja selle lisa nr 1 numbrile 12-06: kannab hageja nõude aluseks olev kirjalik tööettevõtuleping numbrit 52-06, kuid kirjaliku tööettevõtulepingu lisa nr 1 pealkirjas on näha pa Rus: esialgne number "12-06" käsitsi tehtud pa Rusega asendatud numbriga 52-06. Kostja kinnitab, et hageja on PPle detsembris 2006.a esitanud küll täiendava hinnapakkumise, kuid kostja ei ole sellele andnud omapoolselt nõustumist, kuna kostjal puudus igasugune mõistlik põhjendus olemasoleva suulise töövõtulepinguga kokkulepitud hinna muutmiseks. Kostja vaidlustab hageja väite, nagu oleks ta teavitanud kostja juhatuse liiget PPt oma 04.06.2007.a kirjaga kostjapoolsest lepingu mittetäitmisest, kuna osundatud kirja ei ole PPsaanud. Kostja vaidlustab hageja väite ehitusprojektide, tuletõrjeveekaevu, veemahutite ja – reservuaaride hinna kallinemise kohta, kuna kostja ei teadnud ega pidanudki teadma nimetatud tööde ja seadmete võimalikust kallinemisest. Kostja osundab, et enamus lepingu objektiks olevate tööde tegemise käigus paigaldatud seadmetest on välismaise päritoluga ning kostjal oli täielik alus eeldada, et kui hageja teeb talle siduva eelarvega hinnapakkumise, siis kannab seadmete ja tööde võimaliku kallinemise riski ainuüksi hageja ise. Kostja on esitanud asjakohaste tõenditena Põhja-Eesti Päästekeskuse kirja koos tuletõrjehüdrantide tehnilise seisukorra kontrollimise aktidega, millest nähtub, et hüdrantides puudub nõuetekohane surve. Nimetatud asjaolu saab tuleneda üksnes hageja töös ilmnenud varjatud puudustest. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäid hageja esindajad hagi juurde. Kostja esindajad vaidlesid hagile vastu ja jäid kirjalike vastuväidete juurde. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja teostas kvaliteetselt XXXmaaüksusel, XXX külas, Saku vallas, Harjumaal puurkaev-pumpla projekteerimise, puurkaevu puurimise, pumpla ja kogumismahutite ehitamise ning veetõste – ja veetöötlusseadmete paigaldamise. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et vastavalt ehitise ülevaatuse 25.01.2008.a aktile nr 14/08 on Saku Vallavalitsuse 15.04.2008.a korraldusega väljastatud veevarustuspumplale kasutusluba (I kd lk 17-18). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et poolte vahel on 02.03.2007.a sõlmitud tööde ja seadmete rahaline vaheakt summas 1 028 252 krooni (I kd lk 188). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kohaldamisele kuuluvad töövõtulepingut reguleerivad sätted. Poolte vahel on vaidlus selles, kas 19.12.2006.a sõlmitud töövõtuleping on kehtiv. Poolte vahel on vaidlus selles, kas poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping 21.03.2006.a esitatud hinnapakkumise alusel, kas kostja on kohustatud tasuma hagejale tehtud tööde eest 502 703,60 krooni ja sellelt arvestatud viivist 69 373,29 krooni (I kd lk 65-68, 122125).

VÕS § 635 lg 1 ning § 637 lg 3, 4 järgi kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepingu alusel saavutama teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või VÕS § 13 lg 3 kohaselt kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. VÕS § 638 kohaselt on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Tunnistaja URütlustega on leidnud kinnitust, et lepingut arutati neljakesi: tema, PP, HI ja RK. Tunnistaja UR võttis õigeks, et rahaasju tema ainuisikuliselt ei otsustanud, need olid juhatuse ühised otsused. Tunnistaja UR ütluste kohaselt kaubeldi lepingu hind alla võrreldes sellega, mida hageja soovis. Tunnistaja UR möönis, et suulist lepingut poolte vahel ei olnud, küll aga oli hageja alustanud töid enne lepingu sõlmimist. Tunnistaja URütlustega on tõendatud, et tema allkirjastas lepingu ja kirjutas omakäeliselt kuupäeva 19.12.2006. Tunnistaja URütluste kohaselt leping toimis, kuid hagejale jäi tasumata viimane summa. Tunnistaja UR möönis, et hageja saatis lõppakti ja arve, kuid sel ajal oli äriühingus juba raske majanduslik olukord, kuna kinnistute müük enam ei õnnestunud. Tunnistaja UR võttis õigeks, et nad arutasid juhatuse liikmetega omavahel, et kui saavad krundid maha müüdud, siis saavad hagejale ka viimase arve tasutud. Hageja seadusliku esindaja seletusega on tõendatud, et 19.12.2006.a lepingu sõlmimise arutamine toimus kostja tööruumides tunnistaja UR poolt nimetatud inimeste juuresolekul, seal määrati kindlaks lepingu hind. Hageja seaduslik esindaja vormistas lepingu, lähtudes kostja juhatuse liikmete poolt kooskõlastatud hinnast. Lepingu pidi allkirjastama P. P , kes helistas ja teatas, et U. R on Keilas ja tuleb lepingut ise allkirjastama. Hageja seadusliku esindaja seletusega on leidnud kinnitust, et töövõtuleping, mille ta on kostjaga 19.12.2006.a sõlminud, see on ainuke kirjalik leping. Maksmata on kostjal viimane makse. Enne lepingu allkirjastamist kostja poolt väidetud ettemaksed ei vasta tõele. Hageja seaduslik esindaja võttis õigeks, et varem tegid nad tööd lähtudes hinnapakkumistest, mis kehtisid 90 -120 päeva. Projekt sai kostjale üle antud vahetult enne lepingu sõlmimist. Kostja seadusliku esindaja vande all antud seletusega on tõendatud, et toimus nõupidamine, kus osalesid kostja seaduslikud esindajad U. R, HI ja hageja seaduslik esindaja R. K ja arutati lepingu hinna muutust ning kostja seaduslik esindaja käsitles hinna muutmist teabena. Kohus asub seisukohale, et kostja seaduslik esindaja P.P ei kummutanud usaldusväärselt tunnistaja URütlusi ega hageja seadusliku esindaja R. K seletust 19.12.2006.a sõlmitud lepingu kohta. Ainetud on kostja väited, et lepingute sõlmimise maht oli kõigil juhatuse liikmetel 50 000 krooni, kuna see puudutab äriühingu ja juhatuse liikmete vahelisi õigussuhteid ega ole siduv poolte vahel 19.12.2006.a sõlmitud lepinguga. Kohus leiab, et vande all antud tunnistaja U.Rütluste ja hageja seadusliku esindaja R. K seletuse usaldusväärsuses puudub alus kahelda. Seega lähtub kohus poolte vahel 19.12.2006.a

sõlmitud kehtivast töövõtulepingust nr 52-06 (edaspidi leping) hinnaga 3 002 982 krooni (I kd lk 11-16). Kostja väide, et nad ei ole saanud tööde lõppakti ja arvet, on ümber lükatud tunnistaja U.R ütlustega ja AS-i Eesti Post 14.05.2008.a kviitungiga , millest nähtub, et tähitud kirjaga on saadetud kostjale 14.05.2008.a tööde ja seadmete rahaline lõppakt ja arve (I kd lk 19-21). Põhja-Eesti Päästekeskuse ja poolte esindajate osavõtul 09.09.2009.a tuletõrjehüd Ri tehnilise seisukorra kontrollimise aktiga on tõendatud, et Saku vallas XXX külas XXXkinnistul asuvad tuletõrjehüd Rid on tehniliselt korras (II kd lk 43). Eelmärgitud akt kummutab kostja 10.10.2008.a pretensiooni hageja ebakvaliteetsest tööst ja Põhja-Eesti Päästekeskuse tuletõrjehüdrantide kontrollimise akti (I kd lk 34-38, 97-99). Kostja seaduslik esindaja kinnitas kohtuistungil, et tööde kvaliteedi üle puuduvad vaidlused. Meelevaldne on kostja 26.11.2008.a avaldus poolte vahel 19.12.2006.a sõlmitud lepingu tühistamiseks, kuna tunnistaja URütluste ja hageja seadusliku esindaja R. K seletusega on tõsikindlalt tuvastatud, et poolte vahel 19.12.2006.a sõlmiti kirjalik leping, mis on pooltele siduv (I kd lk 69-71). Asjakohane on hageja positsioon, et kostja ja Water Projekt vahel 01.08.2006.a sõlmitud leping hõlmab Saku vallas XXX külas asuva kinnistu välisveetrassi, kanalisatsioonitrassi jne ehitamist ega oma puutumust poolte vahel 19.12.2006.a sõlmitud lepinguga (I kd lk 72-78). Asjaolu, et hageja tellis Biotek Projekt OÜ-lt XXX küla XXXveevarustuspumpla tööprojekti, ei tee olematuks poolte vahel 19.12.2006.a sõlmitud lepingut (I kd lk 79-93, 114-117). Iseenesest on õige kostja viide, et 21.03.2006 koondpakkumine hinnaga 2 397 229 krooni ei sisaldanud sätet, et hind võib peale ehitusprojektide valmimist muutuda (I kd lk 68, 125, 159). Küll aga on argumenteeritud hageja positsioon, et hinnapakkumine kehtis 120 päeva ja selle tähtaeg lõppes 21.07.2006. Hageja 12.12.2006 täpsustava hinnapakkumisega on tuvastatud, et hind on suurenenud 3 002 982 kroonini (I kd lk 126-133). Hageja 04.06.2007 kirjast kostjale nähtub, et puurkaev-pumpla ehitus-montaažtööd on seisuga 30.04.2007 lõpetatud ja 15.05.2007 on tööde üleandmise-vastuvõtmise vaheaktid üle antud. Kuna kostja hagejale pretensioone ei esitanud, siis loetakse tööd vastuvõetuks (I kd lk 134). Põhistatud on hageja osundamine kostja väitele, et ta ei teadnud lepingu hinna muutmisest, mis on vastuolus kostja poolt 27.01.2009.a kohtule esitatud koondpakkumisega, millest nähtub, et hind muutus mahutite hinnast seonduvalt 3 002 982 kroonini (I kd lk 150-159). Saku Vallavalitsuse 25.04.2006 ja 12.09.2006 korraldustega nr 402 ja 881 on tõendatud, et hagejale anti ehitusluba XXXkinnistul puurkaevu rajamiseks ja pumbamaja püstitamiseks (I kd lk 165-166). Hageja võttis õigeks, et töid alustati enne kirjaliku lepingu sõlmimist. Paljasõnalised ja tõendamata on kostja väited, et hagejale tehti ettemakseid enne kirjaliku lepingu sõlmimist, kuna kostja esitas kohtumenetluses hageja 19.12.2006.a arve nr 17/12-06, mis puudutab XXXveepumpla projekteerimist hinnaga 93 574 krooni (II kd lk 59). VÕS § 639 lg 1 järgi võib kokku leppida töö eelarve, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv, kusjuures sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Kohus asub seisukohale, et tuginedes VÕS § 639 lg 1 on lepingu hind pooltele siduv. Seega tuleb kostjal tasuda hagejale tehtud tööde eest 502 703,60 krooni.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu p 8.4 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale tööde rahastamise ajakava tähtaegadest mitte kinnipidamisel viivist 0,2% tasumata summast iga viivitatud tööpäeva eest. Hageja on arvestanud tasumata summalt viivist 69 373,29 krooni (I kd lk 22). Kostja ei vaidlustanud viivise arvestust. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tehtud tööde eest 502 703,60 krooni ja ja viivist 69 373,29 krooni, kogusummas 572 076,89 krooni. TsÜS § 131 lg 1 kohaselt võib esindatav tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma. Kuna poolte vahel kehtib kirjalik 19.12.2006.a sõlmitud leping, siis ei tõusetu küsimust lepingu tühistamisest tuginedes TsÜS § 131 ja ainetud on kostja väited pooltevahelise suulise lepingu sõlmimise kohta ja viited VÕS § 9 lg 1 ja § 11 lg 1. Kohus jätab tähelepanuta kostja viited ÄS-i § 187 lg 1 ja § 306 lg 2, kuna need puudutavad kostja ja juhatuse liikmete vahelisi õigussuhteid. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 3 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.