Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Mare Kõlvart
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.01.2010.a., Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-88716
Tsiviilasi
AS S hagi IÜ vastu 2308,68 krooni nõudes
Tsiviilasja hind
1154,84 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja AS S (registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja esindaja Ene Solovjev (Julianus Inkasso OÜ ) Kostja IÜ (isikukood xxx, elukoht xx) Kostja esindaja vandeadvokaat Liane Raave (Advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid, Rävala pst 5, 10143 Tallinn)
esindajad
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista IÜlt 606 (kuussada kuus) krooni AS S kasuks.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue 22.12.2008.a. on Harju Maakohtule esitatud AS S avaldus IÜ vastu maksekäsu kiirmenetluses 2308.68 krooni nõudes.
Kohus on avalduse rahuldanud ning teinud määrusega makseettepaneku, mille on edastanud koos vastuväite blanketiga võlgnikule. Seoses võlgniku poolt vastuväite esitamisega anti Harju Maakohtu 12.10.2009.a. määrusega AS S nõue IÜ vastu üle kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 27.10.2009.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 12.09.2000.a. kliendilepingu ja 25.08.2004 liitumislepingu , millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid. Koos liitumislepinguga sõlmisid pooled modemi (Nokia LS256) üürilepingu, millega hageja üüris kostjale modemi. Kostja kinnitas, et nõustub lepingu lahutamatuks lisaks olevate hageja teenuste kasutamise eeskirja ja hinnakirjaga. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt, vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Hagi esitamise seisuga on kostjale esitatud arveid tasumata summas 1154,84 krooni.S Teenuste kasutamise Eeskirjade p. 8.1. järgi oli poolte vahel viiviseintressiks kokku lepitud 0,2% tasumata summalt päevas. Käesolevaga nõuab hageja kostjalt viivist summas 1153,84 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista 2308,68 krooni ning hageja poolt kantud menetluskulud. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Arvetest nr A-2105834, A-2199163 ja A-2299960 tulenevad nõuded aegusid 01.07.2005.a. Arvetest nr A-5027105, A-5115819, A-5186727 ja A-5295608 tulenevad nõuded aegusid 31.12.2007.a. Nõuete osas aegumise peatumise ja katkemise aluseid ei esine (hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu 22.12.2008.a. Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue. Kostja taotleb aegumise kohaldamist. Kostja palub jätta arvetest nr A-2105834, A-2199163 ja A2299960 ning A-5027105, A-5115819, A-5186727 ja A-5295608 tulenevate nõuete (s.h viivisnõuete) osas hagi aegumise tõttu rahuldamata. Lisaks on esitatud nõue ebaselge ja mitte üheselt mõistetav. A-5594283 kohaselt on kostja võlgnevus 31.01.2005.a. seisuga 875,29 krooni. Hagiavaldusele lisatud viimane arve arvele nr A5594283 eelnevast perioodist kannab kuupäeva 01.12.2004.a. ja on väljastatud summas 810,40 krooni. Hagiavaldusele lisatud arvete kohaselt on dekooderi rent 29 krooni kuus, kuid kostjale on arve nr NA-792 väljastatud summale 490 krooni. Hageja väide, et ta on korduvalt kostjale võlgnevust meelde tuletanud, on meelevaldne ja tõendamata. Kostja ei ole hagejalt ühtegi arvet ega meeldetuletust saanud. Viivise nõue ei ole õigustatud ega põhjendatud. sõlmitud seadme üürilepingu punktist 5.2 tulenevalt tasub kostja seadme eest arve alusel. Hageja ei ole aga kostjale arveid nr A-5594283 ja NA-792 esitanud. Arve mittesaamine ei ole arve tasumata jätmise õigustuseks, kuid Riigikohus on 14.03.2008.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-5-08 leidnud, et kuna kostja pidi tasuma lepingu punkti 3.1 järgi teenuste eest arve alusel, siis pidi hageja tõendama, et ta kostjale ka arved nimetatud ajavahemikul esitas. Hageja esitatud AS-i Eesti Elektronpost teatisest ei tulene, et arved just kostjale esitati. Juhul kui kohus leiab, et hagejal siiski on viivise nõue, taotleb kostja viivise vähendamist põhinõudeni. Kostja on seisukohal, et rikkumise põhjustas hageja enda tegevus/tegevusetus (jättes arved kostjale esitamata ja kostja viivisvõlgnevusest teavitamata), mistõttu kuulub viivise nõue vähendamisele.Dekooderi tagastamise kohustus tekkis kostjal üürilepingu ülesütlemisel.Hageja ei ole üürilepingut üles öelnud,mistõttu arvest NA-792 tulenev nõue ei ole õigustatud ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja seisukoht kostja vastusele
Haginõue tugines AS-i S poolt kostjale väljastatud arvetel, millede alusel perioodil 2001-2004 tekkinud võlgnevuse kohta esitas kostja aegumise vastuväite. Hageja vähendab oma nõuet ning palub kostjalt välja mõista vastavalt kostja poolt tasumata 01.01.2005,01.02.2005 ja 01.03.2005 a arvetele 548,00 krooni, millele lisanduvad viivised summas 547,00 krooni. Hageja viivisenõue on õigustatud. Kostjale esitatud arvetel oli näha , et hageja nõuab kostjalt tasumata arvete eest viiviseid. Ka pärast hageja poolt nõude vähendamist põhinõude aluseks jäävatelt arvetelt on näha , et hageja on arvestanud kostja võlalt viiviseid. Hageja on seisukohal, et kuna kostja ei ole avaldanud lepingute sõlmimisel ega ka hilisemalt soovi arvete väljastamiseks tähitud postiga või muul kostja arvates turvalisemal viisil, kui lihtpostiga, ning hagejal ei ole kohustust arveid väljastada muul viisil kui lihtpostiga, on alusetud ka kostja väited, nagu puuduks hagejal õigus nõuda viiviseid seetõttu, et hageja ei ole tõendanud arvete kostjale esitamist.Kostjal on ka olnud võimalus oma arvelduste seisu kontrollida AS-i S iseteeninduses või nõuda AS-ilt S arvete koopiate väljastamist juhul, kui kostja tõepoolest ei oleks saanud arveid kätte. Eeltoodu tõttu peab hageja õigustatuks viiviste nõuet arvete (01.01.2005.a. arve summas 29,00 krooni; 01.02.2005.a. arve summas 29,00 krooni ja 01.03.2005.a. arve summas 490,00 krooni) tasumata jätmisest kuni hagiavalduse esitamiseni summas 547,00 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 548,00 krooni ja viivised summas 547,00 krooni. Samuti palub hageja kostja kanda jätta hageja menetluskulud. Kohus,lahendas käesoleva tsiviilasja kirjalikus menetluses tuginedes TsMS § 403 lg.1 ja poolte nõusolekule. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ,leidis,et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte vahel on 12.09.2000 a sõlmitud kliendileping ,mille kohaselt tekkis kostjal õigus sõlmida lepinguid AS S toodete ja teenuste kasutamiseks. 25.08.2004 a. sõlmiti poolte vahel liitumisleping nr.L-227592 kaabelleviteenuste osutamiseks. Seadme üürilepingu nr.L-227592 alusel on kostjale 27.08.2004 a. antud üürile dekooder Nokia LS-256 väärtusega 495 krooni. Üürilepingu p.5.2 kohaselt on kostja kohustatud tasuma hagejale seadme üüri vastavalt esitatud arvetele. Kostja väitel ei ole ta ühtegi arvet saanud. Nõustuda ei saa hageja seisukohaga,et kuna kostja ei ole avaldanud soovi arvete väljastamiseks tähitud postiga ,siis ei olnud hagejal kohustust arveid muul viisil väljastada kui lihtpostiga.Lepingu p.5.2 tulenevalt on seadme eest üüri tasumine seotud Si poolt esitatud arvetega . Seega arve väljastamise tõendamiskoormis lasub hagejal. Kostjal on tasumata arved perioodi 2001-2005 eest. 2001-2004 a. tekkinud võlgnevuste osas esitas kostja aegumise vastuväite,mistõttu hageja vähendas nõuet ja palub välja mõista 01.01.2005 a ja 01.02 2005 a .esitatud arvete alusel dekooderi rendi 58 krooni ulatuses ning 01.03.2005 a. arve alusel tagastamata dekooderi maksumuse summas 490 krooni,kokku 548 krooni ja viivised summas 547 krooni. VÕS § 76 lg.1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohus leiab,et kostja poolt arvete väidetav mittesaamine ei õigusta tema kohustuste täitmata jätmist .Kostja ei vaidle vastu,et kasutab temale renditud dekooderit siiani tasuta.Hageja nõue dekooderi rendi saamiseks 58 krooni ulatuses on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Üürilepingu p.8 tulenevalt maksete tasumisega viivitamisel kohustub klient tasuma viivist.
Hageja on viivist arvestanud põhinõude ulatuses summas 547 krooni. Kohus leiab,et põhjendatud on viivise väljamõistmine kostjalt põhinõude summast 58 krooni.
summas 58 krooni,lähtudes
Üürilepingu p.6 kohaselt ,kui klient ei täida lepingutingimusi,võib S lepingu üles öelda ja nõuda seadme kohest tagastamist ,teatades sellest kliendile kirjalikult 7 kalendripäeva ette. Hageja väitel saatis ta 31.01.2005 a. kostjale kirja ,milles palus seadme tagastamist 14 päeva jooksul.Kostja eitab selle saamist. Kohtu hinnangul ei ole hageja lepingu ülesütlemist 31.01.05 tõendanud,samas tuleneb seadme tagastamise kohustus lepingu ülesütlemisest. Kohus leiab,et lepingu ülesütlemine sai kostjale teatavaks vähemalt 13.11.2009 a. kohtule esitatud hageja seisukohas kostja vastusele. Kostja ei ole üürileantud seadme kasutamise eest makseid maksnud ega ka tagastanud. VÕS § 76 lg .2 tulenevalt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest,võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohtu hinnangul on kostja käitunud pahatahtlikult ,hea usu ja mõistlikkuse põhimõtteid eirates.Kostja on aastaid kasutanud temale üürile antud seadet lepingust tulenevaid makseid maksmata,väites,et ei ole saanud arveid ja tuginedes nõuete aegumisele. Kostja ei ole pöördunud hageja poole vähemalt selgituse saamiseks ,mida oleks VÕS § 7 mõttes heas usus tegutsev isik samas olukorras teinud. Üürilepingu p.7 tuleneb,et seadme mittetagastamise korral on Sil õigus kliendilt sisse nõuda seadme väärtus . Kohus leiab,et hageja nõue dekooderi maksumuse väljamõistmiseks kostjalt summas 490 krooni, on mõistlik,õiglane ja põhjendatud. Viivise nõue dekooderi tagastamisega viivitamise eest ei ole piisavalt põhistatud ja tuleb jätta rahuldamata . Eeltoodu alusel leiab kohus,et kostjalt tuleb välja mõista põhivõlg summas 548 krooni ja viivised summas 58 krooni,kokku 606 krooni. TsMS § 162 lg.4 alusel jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Mare Kõlvart kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.