Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2 (10)

Hageja esitas 19.09.2008.a. Pärnu Maakohtusse hagiavalduse kostja vastu põhinõude 121 981,77 krooni, viivise 37 913 krooni ning veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise nõudes. Kostja on kohtumenetluse ajal seisuga 05.12.2008.a. tasunud hagejale kokku 25 071.17 krooni. Seega hageja 20.02.2009.a. avaldusega vähendas põhinõuet 25 071,17 krooni võrra. Hageja põhinõudeks jääb 96 910.60 krooni järgnevate arvete alusel: 1) 18.12.2007.a. arve nr 27120265 summas 95 352,80 krooni 2) 23.11.2007.a. arve nr 27110259 võlajääk 35,60 krooni 3) 03.01.2008.a. arve nr 27122211 summas 1522,20 krooni. Hageja leiab, et hagiavalduses nimetatud arved on kostja kätte saanud. Vaidlust ei ole selles, et kostja on õigeaegselt kätte saanud 23.11.2007.a. arve nr 27110259, 18.12.2007.a. arve nr 27120265 ja 03.01.2008.a. arve nr 27122211. Hagiavalduses nimetatud ülejäänud arvete nr 28030352, 28030736, 28041121, 28052766, 28061238 ja 28071835 osas on hageja hinnangul samuti tõendatud nende esitamine kostjale ja kättesaamine kostja poolt. Pooltevahelise lepingu punktide 10 ja 11 täitmise osas oli poolte vahel välja kujunenud tava ja praktika, mille kohaselt kostja edastas hagejale peaveearvesti näidu suuliselt igas kalendrikuus ning hageja edastas kostjale arve posti (lihtkirja) teel. Asjaolu, et selline praktika nimetatud lepingupunktide täitmisel poolte vahel toimis, ilmneb tõsiasjast, et kostja on kätte saanud posti teel 23.11.2007.a. edastatud arve nr 27110259, millise tasus 24.01.2008.a. ning 18.12.2007.a. edastatud arve nr 27120265, millise on kostja vaidlustanud. Viimatinimetatud arvete kättesaamist kinnitab ka kostja. Samuti on hageja edastanud kostjale 01.02.2008.a. arve nr 28011416 ja 19.02.2008.a. arve nr 28150411. Nimetatud arvete kättesaamist kostja poolt tõendab mõlema arve tasumine 14.03.2008.a. Oluline asjaolu, tõendamaks vaidlusaluste arvete õigeaegset kättesaamist, on kostja poolt arvete tasumisega viivituses olemise aktsepteerimine viivise tasumisega. Kostja on 05.12.2008.a. tasunud muuhulgas arve nr 28071835, milline sisaldas viivist summas 284,74 krooni arvete nr 28030352, 28030736, 28041121, 28052766 tasumisega viivitamise eest. Samuti on kostja 05.12.2008.a. tasunud arve nr 28091362, milline sisaldas viivist summas 221,40 krooni arvete nr 28030352, 28030736, 28041121, 28052766, 28061238 ja 28071835 tasumisega viivitamise eest. Lisaks on hageja arved nr 28061238 ja 28071835 saatnud kostjale ka e-posti teel. Arvestades eeltoodut, on kostja väited kõnealuste arvete mitteõigeaegsest kättesaamisest pahausksed ja ebausutavad. Hageja puhul ei saa, arvestades suurt klientide hulka, mõistlikult eeldada kliendile arve edastamist isiklikult allkirja vastu, väljastusteatega vms põhjendamatult koormaval viisil. Arve edastamine lihtkirjaga on kõikide klientide puhul tavapärane ja toimiv praktika. Kostja asukoht ei ole alates teenuselepingu sõlmimisest kuni tänaseni muutunud. Arved temale on edastatud kogu aeg samal aadressil. Kostja on igakuiselt kuni tänaseni esitanud veenäidu, kuid ei ole kordagi teinud järelepärimist väidetavalt esitamata arvete osas. Kostja nõustub, et 18.12.2007.a. fikseeritud peaveearvesti näit (22 411 m3) on õige ja objektiivne. Siinkohal on asjakohane juhtida tähelepanu asjaolule, et kostja on oma 01.12.2008.a. vastuses hagile kinnitanud, et 18.12.2007.a. fikseeritud näitu kostja ei vaidlusta ja leiab, et see on korrektne. Sellega on kostja kõnealuse näidu õigsuse omaks võtnud. Hageja leiab, et hageja poolt 23.11.2007.a. arvel nr 27110259 näidatud peaveearvesti näit 18 865 m3 oli tõene. Väide, et AS Chaplin on edastanud hagejale ebaõigeid veenäite, on paljasõnaline, tõendamata ega vasta hageja hinnangul tõele. Väide, et veenäit sai suur olla tänu sellele, et kostja (töötaja M.Holteri isikus) ei kontrollinud veenäitu aastaid enne 01.09.2007.a., vaid ütles näidu nö keskmise tarbimise järgi, on ebaloogiline ja mitteveenev. Sellisel juhul tekib küsimus, miks ei esitatud 18.12.2007.a. näitu nö keskmise tarbimise järgi, vaid esitati täpne peaveearvesti näit. AS Chaplin edastas hagejale veenäidud vastavalt teenuslepingule, mille alusel koostas hageja arve ning edastas selle AS-le Chaplin. Nii on

3 (10)

hageja esitanud AS-le Chaplin 03.05.2007.a. arve nr 27041387, lõppnäiduga 17 990 m3; 05.06.2007.a. arve nr 27051927, lõppnäiduga 18 500 m3; 10.07.2007.a. arve nr 27070012, lõppnäiduga 18 620 m3. Hagi vastuse kohaselt esitas veearvesti näidud hagejale AS Chaplin tollane juhatuse liige Jaan Moik. AS Chaplin poolt on kõik viimase poolt teatatud näitude alusel koostatud veearved tasutud. Toodud arvetega on tõendatud Esplanaadi 10 Pärnus asuva kinnistu peaveearvesti näitude fikseerimine ja edastamine kinnistu eelmise valdaja poolt. Kostja teatas esmakordselt peaveearvesti näidu hagejale alles 23.11.2007.a., milleks oli 18 865 m3. Hagi vastuse kohaselt esitas kostja esimese veenäidu hagejale kostja töötaja Jaan Moik. Edastatud näitudest nähtus, et ajavahemikul 10.07.2007.a. - 23.11.2007.a. on kostjale kuuluval kinnistul Esplanaadi 10 Pärnus kasutatud vett näidust 18 620 m3 näiduni 18 865 m3 ehk 245 m3. Ajavahemiku 10.07.2007.a. kuni 23.11.2007.a. eest esitas hageja kostjale teenuse osutamise kohta arve nr 27110259 summas 6695,70 krooni. Nimetatud arve on kostja 24.01.2008.a. suuremas osas tasunud, hagi esitamise seisuga oli võla jääk 35,60 krooni. Hageja ei pea tõendama asjaolu, kes, millisel viisil ja kui palju konkreetses hoones vett tarbis. Hagejale ei ole teada suure veenäidu põhjused - kas kinnistu torustikus toimus leke, leidis aset omavoliline vee tarbimine või suurenes kinnistul vee tarbimine mõnel muul põhjusel. Kuivõrd tõendatud on kostja kinnistul asuva peaveearvesti näit seisuga 23.11.2007.a., so 18 865 m3 ning vaidlust ei ole peaveearvesti 18.12.2007.a. näidu, so 22 411 m3, õigsuse osas, on tõendatud ka viimatinimetatud ajaperioodil tarbitud vee kogus 3546 m3. Kuna veekogus on läbinud peaveearvesti, on mõõdetud vesi tarbitud pärast liitumispunkti kinnistu torustikust. Väited, et vee tarbimine sellises koguses ja ajavahemikul on ebareaalne, uskumatu ja ei vasta vee tavapärasele tarbimisele, ei ole käesolevas vaidluses asjakohased ega veenvad. Hageja on tõendanud asjaolu, et teenuse osutamine kõnealuses mahus on füüsiliselt ja tehniliselt Esplanaadi 10 hoones võimalik. Esplanaadi 10 hoonet varustatakse (varustati ka 2007.a.) veega 32 mm läbimõõduga toru kaudu. Arvestades sellise läbimõõduga toru läbivat veesurvet ja sellest tulenevat veevoolukiirust, on füüsiliselt ja tehniliselt võimalik vee tarbimine Esplanaadi 10 hoones ööpäevas 1537,66 m3 ja kalendrikuus 46.129,87 m3. Hageja hinnangul ei oma õiguslikku tähendust väide, et 01.09.2007.a. ei fikseeritud veemõõtja näitu kostjaga teenuselepingu sõlmimisel, samuti kas ja millisel kujul toimus teenuslepingu lõpetamine AS-ga Chaplin. Eeltoodu kontekstis ei oma tähendust ka hageja veebilehel avaldatud teenuselepingu sõlmimise ja lõpetamise kord. Lepingu punkti 12 kohaselt kohustub kostja arve(te) tasumisega viivitamisel tasuma hagejale leppetrahvi, s.o. viivist null koma viisteist protsenti (0,15%) arve järgi tasumisele kuuluvast summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja on seisukohal, et kuigi kostja on menetluse jooksul tasunud arved 28030352, 28030736, 28041121, 28052766, 28061238 ja 28071835. Seetõttu jääb hageja nimetatud arvete osas viivisenõude juurde. Kuivõrd loetletud arved on tasutud 05.12.2008.a. on viivise arvestamise viimaseks päevaks 04.12.2008.a. Hageja nõuab viivist alljärgnevalt: 1) 27.03.2008.a. arve nr 28030352 summas 9372,90 krooni, maksetähtaeg 25.04.2008.a. Viivis arve nr 28030352 eest on ajavahemikus 26.04.- 04.12.2008.a. summas 3135,24 krooni (9372,90 x 0,15 % x 223 päeva), tasutud viivis summas 210,89 krooni. Kokku viivisenõue 2924,35 krooni; 2) 31.03.2008.a. arve nr 28030736 summas 427,50 krooni, maksetähtaeg 25.04.2008.a. Viivis arve nr 28030736 eest on ajavahemikus 26.04.- 04.12.2008.a. summas 143,00 krooni (427,50 x 0,15 % x 223 päeva) , tasutud viivis summas 9,62 krooni. Kokku viivisenõue 133,38 krooni. 3) 30.04.2008.a. arve nr 28041121 summas 4622,70 krooni, maksetähtaeg 25.05.2008.a. Viivis arve nr 28041121 eest on ajavahemikus 26.05.- 04.12.2008.a. summas 1338,28 krooni

4 (10)

(4622,70 x 0,15 % x 193 päeva), tasutud viivis summas 104,01 krooni. Kokku viivisenõue 1234,27 krooni. 4) 31.05.2008.a. arve nr 28052766 summas 4176,30 krooni, maksetähtaeg 25.06.2008.a. Viivis arve nr 28052766 eest on ajavahemikus 26.06.- 04.12.2008.a. summas 1014,85 krooni (4176,30 x 0,15 % x 162 päeva), tasutud viivis summas 66,82 krooni. Kokku viivis 948,03 krooni. 5) 01.07.2008.a. arve nr 28061238 summas 2646,10 krooni, maksetähtaeg 25.07.2008.a. Viivis arve nr 28061238 eest on ajavahemikus 26.07.- 04.12.2008.a. summas 523,93 krooni (2646,10 x 0,15 % x 132 päeva), tasutud viivis summas 39,69 krooni. Kokku viivis: 484,24 krooni. 6) 01.08.2008.a. arve nr 28071835 summas 3825,67 krooni, maksetähtaeg 25.08.2008.a. Viivis arve nr 28071835 eest on ajavahemikus 26.08.- 04.12.2008.a. summas 579,59 krooni (3825,67 x 0,15 % x 101 päeva), tasutud viivis summas 28,69 krooni. Kokku viivis: 550,9 krooni. Kostja on kohustatud tasuma 27.03.2008.a. arve nr 28030352; 31.03.2008.a. arve nr 28030736; 30.04.2008.a. arve nr 28041121; 31.05.2008.a. arve nr 28052766; 01.07.2008.a. arve nr 28061238; 01.08.2008.a. arve nr 28071835 eest 04.12.2008.a. seisuga viivist kokku summas 6275,17 krooni. Viivis arve nr 27120265 (95.352,80.-) eest on ajavahemikus 26.01.-16.11.2009.a summas 94.542,30 krooni (95.352,80 x 0,15%x661 päeva); Viivis arve nr 27122211 (1 522,20 -) eest on ajavahemikus 26.01.-16.11.2009.a summas 1 509,26 krooni (1522,20 x 0,15%x661 päeva). Kostja on nimetatud arvelt tasunud viivist kokku summas 46,42 krooni, tasumata viivis seega 1462,84 krooni. Viimatinimetatud arvetelt on tasumata viivis kokku 96.005,14 krooni. Kokku on kostja poolt tasumata viiviseid seisuga 16.11.2009.a. summas 102.280,31 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg summas 96 910.60 krooni ja viivis põhinõude ulatuses, so summas 96.910,60 krooni. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja kirjalikud vastuväited Arvete kättesaamisest tulenevate viivistega seonduva vaidluse ning sellega seonduva tõendamiskoormise osas osundab kostja asjaolule, et kuna kostja pidi vastavalt lepingule tasuma teenuse eest hageja poolt esitatud arve alusel, siis lasub hagejal kohustus tõendada, et ta on kostjale arve esitanud. Kostja sai arved nr.28030352, 28030736, 28041121, 28052766, 28061238 ja 28071835 kätte alles 11.11.2008.a. kui kostjale edastati hagidokumentatsioon. Eelnevalt kostjale nimetatud arveid ei esitatud. Seega on nende arvete tasumise tähtaeg 06.12.2008.a. ja arved ei ole muutunud sissenõutavaks ja hagejal ei ole õigust nõuda viivist arvete tasumisega viivitamise eest. Kostja peamiseks vastuväiteks hagile on olnud, et ta ei ole kunagi saanud teenuseid arvel näidatud ebamõistlikus suures mahus ning ta ei ole õigeaegselt kätte saanud temale saadetud arveid. Arved on tasutud kohtumenetluse ajal koheselt peale seda, kui need olid kostjale kätte toimetatud koos hagiavaldusega. Kuna hageja ei ole tõendanud ei teenuse reaalset osutamist ega arvete õigeaegset esitamist, piirdubki kostja vastava vastuväite esitamisega. Vaatamata sellele, et hageja ei ole oma tõendamiskoormist täitnud ja teenuse mittesaamine on kostja aspektist negatiivne asjaolu, mille tõendamine on praktiliselt võimatu, esitab kostja siiski järgmised selgitused ja vastuväited: Peamine vaidlus seostub ühe 18.12.2007 arve nr 27120265 summas 95 352. 80 krooni) tasumata jätmisega. Arve on esitatud vee- ettevõtja enda poolt taatlemise käigus fikseeritud näidu alusel , kusjuures kostja esindajat näidu fikseerimise juures ei olnud. Siinkohal on oluline märkida, et 01.09.2007.a lepingu p 10 kohaselt esitab veemõõtja näidu

5 (10)

vee -ettevõtjale klient ning leping ei näe ette võimalust esitada arvet vee- ettevõtja enda poolt veemõõtja taatlemise käigus fikseeritud näidu alusel. Kostja selgitab, et Esplanaadi 10 asub 5 korruseline büroohoone, mille esimesel korrusel tegutseb muuseum. Ainsaks reaalseks vee tarbijaks on hoones asuvad tualetid (igal korrusel üks), kusjuures kontorid tegutsevad üldisel tööajal. Kostja on esmases vastuses hagile selgitanud sedagi, et tema omanikuks olemise ajal on vee tarbimine hoones jäänud stabiilselt vahemikku ca 145 m 3 kuus, mistõttu on täiesti arusaamatu, kuidas on olnud võimalik vee tarbimise hüppeline suurenemine ca 25 korda vähem kui ühekuulise perioodi korral. Kostja on veendunud, et teenuse osutamine nimetatud mahus ei ole füüsiliselt ega tehniliselt Esplanaadi 10 hoones üldse võimalik. Vastupidist peab tõendama hageja. Kostja arvates on oluline fakt, et kostjale teadmata põhjusel ei ole hageja ja kostja vahel 01.09.2007.a sõlmitud teenuse osutamise lepingus fikseeritud veemõõtja algnäitu. Kostja on selgitanud, et tema otsene valdus hoonele tekkis 01.09.2007.a Kuivõrd veemõõtja majas oli varem olemas, jääb kostjale arusaamatuks, miks ei fikseerinud vee ettevõtja omaniku vahetamisel ning uue lepingu sõlmimisel veemõõtja näitu, kuigi see on tema enese valitseva praktika kohaselt tema enda kohustus. Kostja hinnangul pidi hagejale kui tuhandetele klientidele teenuse osutajana olema arusaadav ning tekitama kahtlusi, et 18.12.2007 arve erineb ca 25 korda tavapärasest tarbimisest, mistõttu esitab tarbija arvele tõenäoliselt vastuväiteid. Kostja ei ole kunagi eitanud oma lepingust tulenevat kohustust tasuda reaalselt osutatud ja tarbitud teenuse eest. Antud asjas aga on kostja esitanud vastuväite, et kolmenädalase perioodi vältel ei ole võimalik tarbida 3545 m3 vett, mistõttu on ta keeldunud arve tasumisest. Õiguslikus mõttes on antud juhul tegu VÕS § 111 lg 1 sätestatud omapoolse kohustuse täitmisest keeldumise õiguse kasutamisega. Kostja rõhutab veelkord, et on valmis tasuma reaalse teenuse eest, kuid arvestades senist hoone puhul tavapärast ning tegelikku tarbimismahtu (ca 145 m3 kuus). Hagejal tuleks teostada ümberarvestus ning esitada uus arve vastavalt tegelikule tarbimisele. Kostja osundab sedagi, et printsiibis on kolmenädalase perioodi eest äärmisel juhul analoogia korral võimalik aluseks võtta arvestuslikud vee tarbimise normid. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse käik Kohtuistungil hageja esindaja jäi esitatud hagi juurde ja palus hagi rahuldada. Hagi alusena ettevõtte ülemineku sätete kohaldamisest hageja loobus. Kohtuistungil kostja esindaja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus kuulanud ära poolte seisukohad, tunnistajate ütlused ja tutvunud asjas kogutud kirjalike tõenditega leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele Hageja AS Pärnu Vesi ja kostja OÜ Herder vahel on 01.09.2007.a. sõlmitud veega varustamise ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamise leping nr.7231 aadressil Pärnus, Esplanaadi 10 (tl.10-14). Lepingu p.6 järgi veega varustamise teenus loetakse vee- ettevõtja poolt kliendile osutatuks, kui vesi on läbinud liitumispunkti ja kliendi veega varustamise teenuse mahtu mõõdetakse kinnistu peaveearvesti järgi. Lepingu p.7 kohaselt kinnistult

6 (10)

lähtuva heitvee ärajuhtimise teenuse mahtu arvestatakse võrdeliselt vee- ettevõtja poolt kliendile varutud veehulgale. Kostja on hagejale teatanud veemõõtja näidu 23.11.2007.a. , veemõõtja näiduks oli 18 865 m3. Antud asjaolu kostja ei vaidlustanud. 18.12.2007.a. vahetas hageja ära kostja veemõõtja ja fikseeris näidu 22 411 m3, mille kohta koostatud akt veearvestite plommimise kohta. Veemõõtja näidu fikseerimise ja arvestite vahetamise juures viibis kostja esindajana Mart Holter (tl.16). Fikseeritud näidu alusel esitas hageja kostjale arve 27120265/18.12.2007.a. veega varustamise ja reovee ärajuhtimise teenuse kasutamise eest 3546m3 summas 96 910.60 krooni (tl.18). Veemõõtja saadeti kontrollimiseks AS-le Metrosert, kelle 09.01.2008.a. koostatud akti VS0001-08 kohaselt on arvesti mõõteveaks 1,61 % (tl.20). Hageja saatis veemõõtja näidu kontrollimise tulemusel kostjale kreeditarve 27124761/31.12.2007.a. summas 1557.80 krooni (tl.19). Seega pidi kostja tasuma perioodil 23.11.2007- 18.12.2007.a. kokku 96 910.60 – 1557.80 = 95 352.80 krooni. Fikseeritud veemõõtja näitu kostja ei vaidlusta (vastus hagile tl.59), kuid kostja leiab, et see ei näita veetarbimist perioodil 23.11.2007 – 18.12.2007.a. vaid veetarbimist pikema perioodi vältel. Kostja leiab, et tema töötaja Jaan Moik uuris pärast suure näidu tuvastamist tegelikke asjaolusid ning selgus, et töötaja Mart Holter, kes pidi veemõõtja näitu kontrollima, seda tegelikkuses ei teinud vaid ütles näidu keskmise tarbimise järgi seda juba eelnevalt s.o. ajal kui kostja ei olnud veel kinnistu omanik (tl.59). Kostja on esitanud kohtule Jaan Moik`i kirjaliku seletuse, mis ei ole Tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi asjas tõendiks (tl.67). Antud kostja väited ei leidnud kohtuistungil tõendamist. Tunnistaja Jaan Moik`i kohtuistungil antud ütluste kohaselt OÜ Herder töömees Mart Holter käis veemõõtja näitu vaatamas ja ütles talle näidu. Pärnu Vesi teatas, et tahab veemõõtjat vahetada ja töömees läks koos Pärnu Vesi töömehega ja vahetasid veemõõtja, siis fikseeriti näit, mis oli suur. Tema nõudis veemõõtja kontrollimisele saatmist, mida ka tehti. Tema nägi veemõõtja näitu Pärnu Vees ja see oli sama , mis fikseeriti veemõõtja vahetamisel. Ka Chaplini ajal käis tema mõned korrad keldris näitu vaatamas ja näidud klappisid, see oli 3-4 kuud enne, kui kostja sai omanikuks käis ta näitu vaatamas koos töömehega (tl.206). Seega ei ole põhjendatud kostja väited, et näitu ei kontrollitud ja näit teatati keskmise tarbimise järgi. Veega varustamise ja reovee ärajuhtimise eest tasumine toimubki veemõõtja näidu alusel. Hageja ei pea tuvastama kuhu kostja vett kasutas. Kostja väited, et sellises mahus vee tarbimine ei ole võimalik, on tõendamata. Hageja on esitanud kohtule vee kulu arvestuse vastavalt toru läbimõõdule. Esplanaadi 10, Pärnus paigaldatud veemõõtja 32 mm. Arvestades sellise läbimõõduga toru veesurvet ja sellest tulenevat voolukiirust on füüsiliselt ja tehniliselt võimalik vee tarbimine antud hoones ööpäevas 1537,66 m3 ja kalendrikuus 46 129.87 m3 (tl. 155). Antud arvestust ei ole kostja vaidlustanud. Pärnus, Esplanaadi 10 hoones asuvad kontoriruumid, muuseum , toitlustuskohad ( söökla, kohvik ), piljardisaal ning ka majutuskohad. See on tõendatud tunnistaja Jaan Moik`i ütlustega kohtuistungil (tl.206). Seega tegemist on hoonega, kus on piisavalt palju vee tarbimise kohti. Vee tarbimine antud hoones on olnud ka eelnevalt kuude lõikes erinev. Enne kui kostja oli kinnistu omanik, oli leping sõlmitud AS-ga Chaplin , kellele esitatud arvete kohaselt on veetarbimine mais 2007.a. olnud 510 m3 ja samas juunis 2007.a. 120 m3 (tl. 7576). Ka kostjale esitatud arved erinevate kuude eest on erinevas summas (tl.74). Kostjal on tasumata ka 23.11.2007.a. arve 27110259 summas 35.60 krooni ja 03.01.2008.a. arve 27122211 summas 1522.20 krooni. Kostja esindaja kohtuistungil väitis , et antud summad on tasutud, kuid selle kohta kostja kohtule tõendeid pole esitanud. Samuti kostja

7 (10)

esindaja kohtuistungil ei esitanud kohtule , mis summas ta on nõus 27120265/18.12.2007.a. arvet tasuma, kuid väitis, et on nõus tasuma keskmise tarbimise järgi (tl.207). See, et poolte vahel ei fikseeritud veemõõtja näitu lepingu sõlmimisel ei anna alust jätta tarbitud teenuse eest tasumata. Kinnistu eelmise valdaja AS Chaplini poolt olid veemõõtja arvesti näidud hagejale teatatud kuni 10.07.2007.a. lõppnäiduga 18 620m3. Kostja poolt oli peale lepingu sõlmimist esimene näit teatatud 23.11.2007.a. 18 865 m3. Antud arve on kostja poolt ka enamuses tasutud v.a. 35, 60 krooni. Seda arvet kostja ei vaidlustanud, kuigi antud arve oli esitatud perioodi 10.07.2007- 23.11.2007.a. eest. Kostja väited, et leping ei näe ette võimalust esitada arvet vee- ettevõtja enda poolt veemõõtja taatlemise käigus fikseeritud näidu alusel, ei ole põhjendatud. Kostja peab tasuma teenuse eest vastavalt saadud teenuse mahule ning hagejal pole keelatud vee tarbimise mahtu kontrollida. VÕS § 76 lg.1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule v. seadusele. Poolte vahel sõlmitud veega varustamise ja reovee ärajuhtimise leping on teenuse osutamise leping. Kohus leiab, et hageja on vastavalt pooltevahelisele lepingule kostjale teenust fikseeritud mahus osutanud ja kostja peab vastavalt tarbitud teenusele (fikseeritud veearvesti näiduga) hagejale tasuma põhivõla 96 910.60 krooni, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Poolte vahel sõlmitud lepingu p.11 järgi peab kostja tasuma hagejale teenuste eest igakuiselt hageja poolt iga eelmise kuu kohta hiljemalt sellele järgneva kuu 7. kuupäevaks kostjale edastatud arves näidatud lõppsummas , millele lisandub seaduses sätestatud käibemaks, tarbimisele järgneva kuu 25. kuupäevaks. Hageja poolt arve väljastamisega viivitamisel pikeneb tasumise tähtaeg vastava arvu viivitatud päevade võrra. VÕS § 113 lg.1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) , arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS-i §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt poolte vahel sõlmitud veega varustamise ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamise lepingu p.-le 12 on arvete tasumisega viivitamisel klient kohustatud tasuma vee- ettevõtjale leppetrahvi s.o. viivist 0,15% arve järgi tasumisele kuuluvast summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Arve 27120265/18.12.2007.a. summas 95 352.80 krooni kättesaamist ei ole kostja vaidlustanud. Kostja on antud arve kohta esitanud ka hagejale pretensiooni (tl.61-62). Seega viivisenõue selle arve tasumisega viivitamise eest on põhjendatud. Hageja viivisenõue perioodi 26.01.2008 - 16.11.2009.a. eest on summas 94 542.30 krooni (661 päeva eest x 0,15% päevas s.o. 143.03 krooni päevas). Kostja viivisearvestust ei vaidlustanud. Seega viivisenõue on põhjendatud. Hageja nõuab viivist arve 27122211/03.01.2008.a. summas 1522.20 krooni tasumisega viivitamise eest perioodil 26.01.2008- 16.11.2009.a. summas 1509.26 krooni (661 päeva eest x 0,15% päevas). Sellest tasutud kostja poolt 46.42 krooni. Nõue kokku 1462.84 krooni. Selle arve saamist ei ole kostja vaidlustanud ja seda arvet ei ole kostja ka tasunud (tl.57). Seega on viivisenõue ka selles osas põhjendatud. Viivisenõue arvete tasumata jätmise eest, mille kättesaamist kostja ei vaidlusta on 94 542.30 + 1462.84 = 96 005.14 krooni.

8 (10)

Hageja nõuab viivise tasumist ka arvete 28030352, 28030736,28041121,28052766, 28061238 ja 28071835 tasumisega viivitamise eest kuni 04.12.2008.a. Kostja tasus arved kohtumenetluse ajal s.o. 05.12.2008.a. Nende arvete tasumisega viivitamise eest viivisenõue kokku summas 6275.17 krooni. Kostja väitel sai ta arved kätte alles 11.11.2008.a. s.o. koos hagiavaldusega ja leiab, et viivisenõue nende arvete tasumisega viivitamise eest ei ole põhjendatud. Õiged on kostja väited, et hageja peab tõendama , et ta arved esitas ning kui hageja ei tõenda arvete esitamist, ei ole tal ka lepingu järgi alust arvete esitamata jätmise tõttu kostjalt maksmisega viivitamise tõttu viivist nõuda. Hageja väitel saatis ta arved kostjale lihtpostiga. Tunnistaja Helle Püssa kohtuistungil antud ütluste järgi on OÜ-le Herder saadetud arved tema poolt üle vaadatud alates esimesest suurest vaidlusalusest arvest. Peale arvete ülevaatamist pandi need ümbrikusse ja Eesti Posti kaudu saadeti arved klientidele, Eesti Posti kuller tuli ise postile järgi, 2008.a. läksid arved nii posti kui ka e-maili teel ja seda umbes poole aasta jooksul (tl.205-206). Hageja on esitanud ka kohtule e-posti väljavõtted, et kostja meiliaadressile on 01.07.2008 ja 01.08.2008.a. saadetud veearved (tl.153-154). Arved saadetud aadressil [email protected] , milline aadress on veega varustamise ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamise lepingus kostja e-maili aadressina märgitud (tl.10). Samuti on kostja tasunud osaliselt viivist kõigi vaidlustatud arvete tasumisega viivitamise eest. Seega kohus leiab, et hageja on piisavalt tõendanud arvete saatmist kostjale. Hageja on viivist arvestanud järgnevalt :1) arve 28030352/27.03.2008.a. summas 9372.90 krooni (tl.28) tasumisega viivitamise eest perioodil 26.04.2008- 04.12.2008.a. summas 3135.24 krooni (223 päeva x 0,15% päevas s.o.14.06 krooni), sellest tasutud 210.89 krooni ja kokku viivisenõue 2924.35 krooni; 2) arve nr.28030736/31.03.2008.a. summas 427.50 krooni (tl.29) tasumisega viivitamise eest perioodil 26.04.2008- 04.12.2008.a. summas 143 krooni (223 päeva x0,15% päevas s.o. 0,641 krooni) ,sellest tasutud 9,62 krooni ja kokku viivisenõue 133.38 krooni; 3) arve 28041121/30.04.2008.a. summas 4622.70 krooni (tl.30) tasumisega viivitamise eest perioodil 26.05.2008 – 04.12.2008.a. summas 1338.28 krooni ( 193 päeva x 0,15% päevas s.o. 6,934 krooni) , sellest tasutud 104,01 krooni ja kokku viivisenõue 1234.26 krooni; 4) arve 28052766/ 31.05.2008.a. summas 4176.30 (tl.31) krooni tasumisega viivitamise eest perioodil 26.06.2008 – 04.12.2008.a. summas 1014.84 krooni (162 päeva x 0,15% päevas s.o. 6,264 krooni) , sellest tasutud 66,82 krooni ja kokku viivisenõue 948,02 krooni; 5) arve 28061238/01.07.2008.a. summas 2646.10 krooni (tl.32) tasumisega viivitamise eest perioodil 26.07- 04.12.2008.a. summas 523.93 krooni ( 132 päeva eest x o,15% päevas s.o. 3,97 krooni) , sellest tasutud 39,69 krooni ja kokku viivisenõue 484.24 krooni; 6) arve 28071835/01.08.2008.a. summas 3825.67 krooni (tl.33)tasumisega viivitamise eest perioodil 26.08- 04.12.2008.a. summas 579.59 krooni ( 101 päeva x 0,15% päevas s.o. 5,74 krooni) , sellest tasutud 28.69 krooni ja kokku viivisenõue 550.9 krooni. 6 arve tasumisega viivitamise eest viivist kokku summas 2924.35+ 133,38 + 1234.27 + 948.03 + 484.24 + 550,90 = 6275.17 krooni. Hageja leiab, et kostja on kohustatud tasuma viivist kokku summas 94 542.30 krooni + 1462.84 krooni + 6275.17 krooni = 102 280.31 krooni, millest hageja nõuab viivist summas 96 910.60 krooni, mis on põhivõla suuruses summas ning kohtu arvates on põhjendatud ja viivisenõue selles ulatuses kuulub rahuldamisele. Alternatiivselt on kostja esitanud taotluse viivise vähendamiseks , kuna enamus viivisenõue seostub ühe vaidlustatud arvega nr. 27120265/ 18.12.2007.a., mille kättesaamist kostja ei vaidlusta. Kostja leiab, et kuna käib vaidlus arve esitamise õiguspärasuse ja sisu üle, siis

9 (10)

sellises olukorras oleks viivise väljamõistmine hageja poolt soovitud määras kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. VÕS § 113 lg.8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS § -is 162 sätestatule. VÕS § 162 lg.1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Hageja on omapoolselt viivist vähendanud kuni põhivõla suuruseni. Kohus leiab, et kostjapoolsed põhjendused viivise vähendamiseks , ei anna alust viivist vähendada. Kostja ei ole tõendanud, et viivis on ebamõistlikult suur. Arvet nr. 27120265 ja 27122211 ei ole kostja üldse tasunud, ka osaliselt mitte. Teised arved on kostja tasunud, kuid hageja on viivist ka vähendanud. Kostja majandusliku seisundi kohta kohtul andmed puuduvad ja kostja ei ole oma majandusliku seisundi tõttu viivise vähendamist nõudnud. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg.1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool , kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Ivika Sillaots Kohtunik

10 (10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.