Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

kuuluvat kinnistut Pärnu linnas Esplanaadi tn 10 ning juhtima kinnistult ära ühiskanalisatsiooni abil reovett. Lepingu p 6 kohaselt mõõdetakse veega varustamise teenuse mahtu kinnistu peaveearvesti järgi. Kostja kohustus hagejale edastama peaarvesti näidu lepingu p10 alusel kirjalikult või suuliselt iga kuu viimasel kuupäeval. Lepingu p-s 11 on kokku lepitud, et kostja tasub hagejale teenuste eest igakuiselt hageja poolt iga eelmise kuu kohta hiljemalt sellele järgneva kuu seitsmendaks kuupäevaks kliendile edastatud arves näidatud lõppsummas tarbimisele järgneva kuu kahekümne viiendaks kuupäevaks. Esimese arvestinäidu teatas hagejale kostja esindaja 23.11.2007, milleks oli 18 865 m3. 18.12.2007 vahetas hageja kostjale kuuluva kinnistu senise arvesti uue vastu. Vana arvesti demonteerimise ja uue veearvesti paigaldamise juures viibis kostja esindajana M. H.. Kostja esindaja juuresolekul märgiti arvestite plommimise aktis vana arvesti lõppnäiduks 22 411 m3. Tulenevalt arvesti näitude vahest (näidust 18 865 m3 kuni 22 411 m3) oli kostja kasutanud ajavahemikul 23.11. -18.12.2007 veega varustamise ja reovee ärajuhtimise teenust kokku 3546 m3. Fikseeritud näidu alusel esitas hageja kostjale 18.12.2007 arve nr 27120265 summas 111 333,70 krooni. Nimetatud arvest 96 910,60 krooni moodustas tasu hageja poolt osutatud teenuse eest perioodil 23.11.-18.12.2007. Arvele nr 27120265 koostas hageja 31.12.2007 kreeditarve nr 27124761 summas 1557,80 krooni. 18.12.2007 arve alusel kuulub tasumisele 95 352,80 (96 910,601557,80) krooni. Hageja andis kostja kasutuses olnud vana arvesti mõõtetäpsuse kontrollimiseks AS-le Metrosert. 09.01.2008 AS Metrosert poolt koostatud akti nr VS 0001-08 alusel on arvesti mõõteveaks tuvastatud 1,61%. Eeltoodust nähtub, et arvesti oli töökorras ning kostja on ajavahemikul 23.11.-18.12.2007 kasutanud reaalselt hageja poolt osutatud teenust vähemalt 3489 m3 (3546 - 57). 18.12.2007 esitatud arve nr 27120265 alusel oli kostja lepingu p 11 järgi kohustatud tasuma tarbimisele järgneva kuu 25. kuupäevaks, s.o 25.01.2008. Seoses kostja poolt 18.12.2007 arve nr 27120265 mittetasumisega saatis hageja 31.03.2008 kostjale kirjaliku hoiatuse veeandmise ja reovee kanaliseerimise sulgemiseks ning palus võlgnevuse likvideerida. 15.07.2008 andis hageja kostjale vastavalt VÕS § 114 lg-le 1 kirjalikult täiendava tähtaja raha maksmise kohustuse täitmiseks ning palus võlgnevuse koos viivisega tasuda hiljemalt 21.07.2008. Käesoleva ajani on kostja poolt eelpoolnimetatud arved tasumata. Lisaks 18.12.2007 esitatud arvele ei olnud kostja täitnud 19.09.2008 lepingu p-s 11 ettenähtud kohustust järgnevate hageja poolt esitatud arvete osas: 1) 23.11.2007 arve nr 27110259 võla jääk 35 krooni 60 senti; 2) 3.01.2008 arve nr 27122211 summas 1522 krooni 20 senti; 3) 27.03.2008 arve nr 28030352 summas 9372 krooni 90 senti; 4) 31.03.2008 arve nr 28030736 summas 427 krooni 50 senti; 5) 30.04.2008 arve nr 28041121 summas 4622 krooni 70 senti; 6) 31.05.2008 arve nr 28052766 summas 4176 krooni 30 senti; 7) 1.07.2008 arve nr 28061238 summas 2646 krooni 10 senti; 8) 1.08.2008 arve nr 28071835 summas 3825 krooni 67 senti. Hageja esitas hagiavalduse kostja vastu põhinõude 121 981 krooni 77 senti, viivise 37 913 krooni ning veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks. Kostja on kohtumenetluse ajal seisuga 5.12.2008 tasunud hagejale kokku 25 071 krooni 17 senti, millise summa võrra vähendas hageja 20.02.2009 avaldusega põhinõuet. Hageja põhinõudeks jääb 96 910 krooni 60 senti järgnevate arvete alusel: 1) 18.12.2007 arve nr 27120265 summas 95 352 krooni 80 senti; 2) 23.11.2007 arve nr 27110259 võlajääk 35 krooni 60 senti; 3) 3.01.2008 arve nr 27122211 summas 1522 krooni 20 senti. Hagiavalduses nimetatud arved on kostja kätte saanud. Vaidlust ei ole selles, et kostja on õigeaegselt kätte saanud 23.11.2007 arve nr 27110259, 18.12.2007 arve nr 27120265 ja 3.01.2008 arve nr 27122211. Hagiavalduses nimetatud ülejäänud arvete nr 28030352, 28030736, 28041121, 28052766, 28061238 ja 28071835 osas on hageja hinnangul samuti tõendatud nende esitamine kostjale ja kättesaamine kostja poolt. Pooltevahelise lepingu p-de 10 ja 11 täitmise osas oli poolte

vahel välja kujunenud tava ja praktika, mille kohaselt kostja edastas hagejale peaveearvesti näidu suuliselt igas kalendrikuus ning hageja edastas kostjale arve posti (lihtkirja) teel. Asjaolu, et selline praktika nimetatud lepingupunktide täitmisel poolte vahel toimis, ilmneb tõsiasjast, et kostja on kätte saanud posti teel 23.11.2007 edastatud arve nr 27110259, millise tasus 24.01.2008 ning 18.12.2007 edastatud arve nr 27120265, millise on kostja vaidlustanud. Viimatinimetatud arvete kättesaamist kinnitab ka kostja. Samuti on hageja edastanud kostjale 1.02.2008 arve nr 28011416 ja 19.02.2008 arve nr 28150411. Nimetatud arvete kättesaamist kostja poolt tõendab mõlema arve tasumine 14.03.2008. Oluline asjaolu, tõendamaks vaidlusaluste arvete õigeaegset kättesaamist, on kostja poolt arvete tasumisega viivituses olemise aktsepteerimine viivise tasumisega. Kostja on 5.12.2008 tasunud muuhulgas arve nr 28071835, milline sisaldas viivist 284 krooni 74 senti arvete nr 28030352, 28030736, 28041121, 28052766 tasumisega viivitamise eest. Samuti on kostja 5.12.2008 tasunud arve nr 28091362, milline sisaldas viivist 221 krooni 40 senti arvete nr 28030352, 28030736, 28041121, 28052766, 28061238 ja 28071835 tasumisega viivitamise eest. Lisaks on hageja arved nr 28061238 ja 28071835 saatnud kostjale ka e-posti teel. Arvestades eeltoodut, on kostja väited kõnealuste arvete mitteõigeaegsest kättesaamisest pahausksed ja ebausutavad. Hageja puhul ei saa, arvestades suurt klientide hulka, mõistlikult eeldada kliendile arve edastamist isiklikult allkirja vastu, väljastusteatega vms põhjendamatult koormaval viisil. Arve edastamine lihtkirjaga on kõikide klientide puhul tavapärane ja toimiv praktika. Kostja asukoht ei ole alates teenuselepingu sõlmimisest kuni tänaseni muutunud ja arved temale on edastatud kogu aeg samal aadressil. Kostja on igakuiselt kuni tänaseni esitanud veenäidu, kuid ei ole kordagi teinud järelepärimist väidetavalt esitamata arvete osas. Kostja nõustus, et 18.12.2007 fikseeritud peaveearvesti näit (22 411 m3) on õige ja objektiivne. Kostja on 1.12.2008 vastuses hagile kinnitanud, et 18.12.2007 fikseeritud näitu kostja ei vaidlusta ja leiab, et see on korrektne. Sellega on kostja kõnealuse näidu õigsuse omaks võtnud. 23.11.2007 arvel nr 27110259 näidatud peaveearvesti näit 18 865 m3 oli tõene. Väide, et AS Chaplin on edastanud hagejale ebaõigeid veenäite, on paljasõnaline, tõendamata ega vasta hageja hinnangul tõele. Väide, et veenäit sai suur olla tänu sellele, et kostja (töötaja M. H. isikus) ei kontrollinud veenäitu aastaid enne 1.09.2007, vaid ütles näidu n.ö keskmise tarbimise järgi, on ebaloogiline ja mitteveenev. Seega miks ei esitatud 18.12.2007 näitu n.ö keskmise tarbimise järgi, vaid esitati täpne peaveearvesti näit. AS Chaplin edastas hagejale veenäidud vastavalt teenuslepingule, mille alusel koostas hageja arve ning edastas selle AS-le Chaplin. Nii on hageja esitanud AS-le Chaplin 3.05.2007 arve nr 27041387, lõppnäiduga 17 990 m3; 5.06.2007 arve nr 27051927, lõppnäiduga 18 500 m3; 10.07.2007 arve nr 27070012, lõppnäiduga 18 620 m3. Veearvesti näidud esitas hagejale AS Chaplin tollane juhatuse liige J. M.. AS Chaplin poolt on kõik viimase poolt teatatud näitude alusel koostatud veearved tasutud. Toodud arvetega on tõendatud Esplanaadi 10 Pärnus asuva kinnistu peaveearvesti näitude fikseerimine ja edastamine kinnistu eelmise valdaja poolt. Kostja teatas esmakordselt peaveearvesti näidu hagejale 23.11.2007, milleks oli 18 865 m3. Hagi vastuse kohaselt esitas kostja esimese veenäidu hagejale kostja töötaja J. M.. Edastatud näitudest nähtus, et ajavahemikul 10.07.-23.11.2007 on kostjale kuuluval kinnistul Esplanaadi 10 Pärnus kasutatud vett näidust 18 620 m3 näiduni 18 865 m3 ehk 245 m3. Ajavahemiku 10.07.-23.11.2007 eest esitas hageja kostjale teenuse osutamise kohta arve nr 27110259 summas 6695 krooni 70 senti. Nimetatud arve on kostja 24.01.2008 suuremas osas tasunud, hagi esitamise seisuga oli võla jääk 35 krooni 60 senti. Hageja ei pea tõendama asjaolu, kes, millisel viisil ja kui palju konkreetses hoones vett tarbis. Hagejale ei ole teada suure veenäidu põhjused - kas kinnistu torustikus toimus leke, leidis aset omavoliline vee tarbimine või suurenes kinnistul vee tarbimine mõnel muul põhjusel. Kuivõrd tõendatud on kostja kinnistul asuva peaveearvesti näit seisuga 23.11.2007, s.o 18 865 m3 ning vaidlust ei ole peaveearvesti 18.12.2007 näidu, s.o 22 411 m3, õigsuse osas, on tõendatud ka viimatinimetatud ajaperioodil tarbitud vee kogus 3546 m3. Kuna veekogus on läbinud peaveearvesti,

on mõõdetud vesi tarbitud pärast liitumispunkti kinnistu torustikust. Väited, et vee tarbimine sellises koguses ja ajavahemikul on ebareaalne, uskumatu ning ei vasta vee tavapärasele tarbimisele, ei ole käesolevas vaidluses asjakohased ega veenvad. Hageja on tõendanud asjaolu, et teenuse osutamine kõnealuses mahus on füüsiliselt ja tehniliselt Esplanaadi 10 hoones võimalik. Esplanaadi 10 hoonet varustatakse (varustati ka 2007.a) veega 32 mm läbimõõduga toru kaudu. Arvestades sellise läbimõõduga toru läbivat veesurvet ja sellest tulenevat veevoolukiirust, on füüsiliselt ja tehniliselt võimalik vee tarbimine Esplanaadi 10 hoones ööpäevas 1537,66 m3 ja kalendrikuus 46 129,87 m3. Õiguslikku tähendust ei oma väide, et 1.09.2007 ei fikseeritud veemõõtja näitu kostjaga teenuselepingu sõlmimisel, samuti kas ja millisel kujul toimus teenuslepingu lõpetamine AS-ga Chaplin. Eeltoodu kontekstis ei oma tähendust ka hageja veebilehel avaldatud teenuselepingu sõlmimise ja lõpetamise kord. Lepingu p 12 kohaselt kohustub kostja arve(te) tasumisega viivitamisel tasuma hagejale leppetrahvi, s.o viivist 0,15% arve järgi tasumisele kuuluvast summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja on menetluse jooksul tasunud arved 28030352, 28030736, 28041121, 28052766, 28061238 ja 28071835. Seetõttu jääb hageja nimetatud arvete osas viivisenõude juurde. Kuivõrd loetletud arved on tasutud 5.12.2008, on viivise arvestamise viimaseks päevaks 4.12.2008. Hageja nõuab viivist järgnevalt: 1) 27.03.2008 arve nr 28030352 summas 9372 krooni 90 senti, maksetähtaeg 25.04.2008. Viivis arve nr 28030352 eest on ajavahemikus 26.04.-04.12.2008 summas 3135 krooni 24 senti (9372,90 x 0,15% x 223 päeva), tasutud viivis summas 210 krooni 89 senti. Kokku viivisenõue 2924 krooni 35 senti; 2) 31.03.2008 arve nr 28030736 summas 427 krooni 50 senti, maksetähtaeg 25.04.2008. Viivis arve nr 28030736 eest on ajavahemikus 26.04.-04.12.2008 summas 143 krooni (427,50 x 0,15% x 223 päeva), tasutud viivis summas 9 krooni 62 senti. Kokku viivisenõue 133 krooni 38 senti. 3) 30.04.2008 arve nr 28041121 summas 4622 krooni 70 senti, maksetähtaeg 25.05.2008. Viivis arve nr 28041121 eest on ajavahemikus 26.05.-04.12.2008 summas 1338 krooni 28 senti (4622,70 x 0,15% x 193 päeva), tasutud viivis summas 104 krooni 1 sent. Kokku on viivisenõue 1234 krooni 27 senti. 4) 31.05.2008 arve nr 28052766 summas 4176 krooni 30 senti, maksetähtaeg 25.06.2008. Viivis arve nr 28052766 eest on ajavahemikus 26.06.04.12.2008 summas 1014 krooni 85 senti (4176,30 x 0,15% x 162 päeva), tasutud viivis summas 66 krooni 82 senti. Kokku viivis 948 krooni 3 senti. 5) 1.07.2008 arve nr 28061238 summas 2646 krooni 10 senti, maksetähtaeg 25.07.2008. Viivis arve nr 28061238 eest on ajavahemikus 26.07.04.12.2008 summas 523 krooni 93 senti (2646,10 x 0,15% x 132 päeva), tasutud viivis summas 39 krooni 69 senti. Kokku on viivis 484 krooni 24 senti. 6) 1.08.2008 arve nr 28071835 summas 3825 krooni 67 senti, maksetähtaeg 25.08.2008. Viivis arve nr 28071835 eest on ajavahemikus 26.08.04.12.2008 summas 579 krooni 59 senti (3825,67 x 0,15% x 101 päeva), tasutud viivis summas 28 krooni 69 senti. Kokku on viivis 550 krooni 9 senti. Kostja on kohustatud tasuma 27.03.2008 arve nr 28030352; 31.03.2008 arve nr 28030736; 30.04.2008 arve nr 28041121; 31.05.2008 arve nr 28052766; 1.07.2008 arve nr 28061238; 1.08.2008 arve nr 28071835 eest 4.12.2008 seisuga viivist kokku summas 6275 krooni 17 senti. Viivis arve nr 27120265 (95 352 krooni 80 senti) eest on ajavahemikus 26.01.-16.11.2009 summas 94 542 krooni 30 senti (95 352,80 x 0,15% x 661 päeva); Viivis arve nr 27122211 (1522 krooni 20 senti) eest on ajavahemikus 26.01.-16.11.2009 summas 1509 krooni 26 senti (1522,20 x 0,15% x 661 päeva). Kostja on nimetatud arvelt tasunud viivist kokku 46 krooni 42 senti, tasumata viivis seega 1462 krooni 84 senti. Viimatinimetatud arvetelt on tasumata viivis kokku 96 005 krooni 14 senti. Kokku on kostja poolt tasumata viivist seisuga 16.11.2009 summas 102 280 krooni 31 senti. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 96 910 krooni 60 senti ja viivis põhinõude ulatuses, s.o 96 910 krooni 60 senti. Menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

mille kohta koostatud akt veearvestite plommimise kohta. Veemõõtja näidu fikseerimise ja arvestite vahetamise juures viibis kostja esindajana M. H. (I kd lk 16). Fikseeritud näidu alusel esitas hageja 18.12.2007 kostjale arve nr 27120265 veega varustamise ja reovee ärajuhtimise teenuse kasutamise eest 3546 m3 summas 96 910 krooni 60 senti (I kd lk18). Veemõõtja saadeti kontrollimiseks AS-le Metrosert, kelle 9.01.2008 koostatud akti VS0001-08 kohaselt on arvesti mõõteveaks 1,61% (I kd lk 20). Hageja saatis veemõõtja näidu kontrollimise tulemusel 31.12.2007 kostjale kreeditarve 27124761 summas 1557 krooni 80 senti (I kd lk 19). Seega pidi kostja tasuma perioodil 23.11.-18.12.2007 kokku 95 352,80 (96 910 krooni 60 senti – 1557 krooni 80 senti) krooni. Fikseeritud veemõõtja näitu kostja ei vaidlusta (vastus hagile I kd lk 59), kuid kostja leiab, et see ei näita veetarbimist perioodil 23.11.-18.12.2007, vaid veetarbimist pikema perioodi vältel. Kostja leiab, et tema töötaja J. M. uuris pärast suure näidu tuvastamist tegelikke asjaolusid ning selgus, et töötaja M. H., kes pidi veemõõtja näitu kontrollima, seda tegelikkuses ei teinud, vaid ütles näidu keskmise tarbimise järgi seda juba eelnevalt s.o ajal kui kostja ei olnud veel kinnistu omanik (I kd lk 59). Kostja on esitanud kohtule J. M. kirjaliku seletuse, mis ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) järgi asjas tõendiks (I kd lk 67). Antud kostja väited ei leidnud kohtuistungil tõendamist. Tunnistaja J. M. kohtuistungil antud ütluste kohaselt OÜ Herder töömees M. H. käis veemõõtja näitu vaatamas ja ütles talle näidu. Hageja teatas, et tahab veemõõtjat vahetada ja töömees läks koos hageja töömehega ja vahetasid veemõõtja, siis fikseeriti näit, mis oli suur. Tema nõudis veemõõtja kontrollimisele saatmist, mida ka tehti. Tema nägi veemõõtja näitu hageja juures ja see oli sama, mis fikseeriti veemõõtja vahetamisel. Ka AS Chaplin ajal käis tema mõned korrad keldris näitu vaatamas ja näidud klappisid. 3-4 kuud enne, kui kostja sai omanikuks, käis ta näitu vaatamas koos töömehega (I kd lk 206). Seega ei ole põhjendatud kostja väited, et näitu ei kontrollitud ja näit teatati keskmise tarbimise järgi. Veega varustamise ja reovee ärajuhtimise eest tasumine toimubki veemõõtja näidu alusel. Hageja ei pea tuvastama kuhu kostja vett kasutas. Kostja väited, et sellises mahus vee tarbimine ei ole võimalik, on tõendamata. Hageja on esitanud kohtule vee kulu arvestuse vastavalt toru läbimõõdule. Arvestades sellise läbimõõduga toru veesurvet ja sellest tulenevat voolukiirust on füüsiliselt ja tehniliselt võimalik vee tarbimine antud hoones ööpäevas 1537,66 m3 ja kalendrikuus 46 129,87 m3 (I kd lk 155). Antud arvestust ei ole kostja vaidlustanud. Pärnus, Esplanaadi 10 hoones asuvad kontoriruumid, muuseum, toitlustuskohad (söökla, kohvik), piljardisaal ning ka majutuskohad. See on tõendatud tunnistaja J. M. ütlustega kohtuistungil (I kd lk 206). Seega tegemist on hoonega, kus on piisavalt palju vee tarbimise kohti. Vee tarbimine antud hoones on olnud ka eelnevalt kuude lõikes erinev. Enne, kui kostja oli kinnistu omanik, oli leping sõlmitud AS-ga Chaplin, kellele esitatud arvete kohaselt on veetarbimine mais 2007 olnud 510 m3 ja samas juunis 2007 120 m3 (I kd lk 75-76). Ka kostjale esitatud arved erinevate kuude eest on erinevas summas (I kd lk 74). Kostjal on tasumata ka 23.11.2007 arve nr 27110259 summas 35 krooni 60 senti ja 3.01.2008 arve nr 27122211 summas 1522 krooni 20 senti. Kostja esindaja väitis kohtuistungil, et antud summad on tasutud, kuid selle kohta kostja kohtule tõendeid pole esitanud. Samuti ei esitanud kostja esindaja kohtuistungil kohtule, mis summas ta on nõus 18.12.2007 arvet nr 27120265 tasuma, kuid väitis, et on nõus tasuma keskmise tarbimise järgi (I kd lk 207). See, et poolte vahel ei fikseeritud veemõõtja näitu lepingu sõlmimisel, ei anna alust jätta tarbitud teenuse eest tasumata. Kinnistu eelmise valdaja AS Chaplini poolt olid veemõõtja arvesti näidud hagejale teatatud kuni 10.07.2007 lõppnäiduga 18 620 m3. Kostja poolt oli pärast lepingu sõlmimist 23.11.2007 teatatud esimene näit 18 865 m3. Antud arve on kostja poolt ka enamuses osas tasutud v.a 35 krooni 60 senti. Seda arvet kostja ei vaidlustanud, kuigi antud arve oli esitatud perioodi 10.07.-23.11.2007 eest. Kostja väited, et leping ei näe ette võimalust esitada arvet vee-ettevõtja enda poolt veemõõtja

taatlemise käigus fikseeritud näidu alusel, ei ole põhjendatud. Kostja peab tasuma teenuse eest vastavalt saadud teenuse mahule ning hagejal pole keelatud vee tarbimise mahtu kontrollida. VÕS § 76 lg 1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Poolte vahel sõlmitud veega varustamise ja reovee ärajuhtimise leping on teenuse osutamise leping. Hageja on vastavalt pooltevahelisele lepingule kostjale teenust fikseeritud mahus osutanud ja kostja peab vastavalt tarbitud teenusele (fikseeritud veearvesti näiduga) hagejale tasuma põhivõla 96 910 krooni 60 senti, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Poolte vahel sõlmitud lepingu p.11 järgi peab kostja tasuma hagejale teenuste eest igakuiselt hageja poolt iga eelmise kuu kohta hiljemalt sellele järgneva kuu 7. kuupäevaks kostjale edastatud arves näidatud lõppsummas, millele lisandub seaduses sätestatud käibemaks, tarbimisele järgneva kuu 25. kuupäevaks. Hageja poolt arve väljastamisega viivitamisel pikeneb tasumise tähtaeg vastava arvu viivitatud päevade võrra. Vastavalt poolte vahel sõlmitud veega varustamise ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamise lepingu p-le 12 on arvete tasumisega viivitamisel klient kohustatud tasuma vee-ettevõtjale leppetrahvi, s.o viivist 0,15% arve järgi tasumisele kuuluvast summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. 18.12.2007 arve nr 27120265 summas 95 352 krooni 80 sendi kättesaamist ei ole kostja vaidlustanud. Kostja on antud arve kohta esitanud ka hagejale pretensiooni (I kd lk 61-62). Seega viivisenõue selle arve tasumisega viivitamise eest on põhjendatud. Hageja viivisenõue perioodi 26.01.2008-16.11.2009 eest on 94 542 krooni 30 senti (661 päeva eest x 0,15% päevas, s.o 143 krooni 3 senti päevas). Kostja viivisearvestust ei vaidlustanud, mistõttu on viivisenõue põhjendatud. Hageja nõuab viivist 3.01.2008 arve nr 27122211 eest 1522,20 krooni tasumisega viivitamise eest perioodil 26.01.2008-16.11.2009 1509 krooni 26 senti (661 päeva eest x 0,15% päevas). Sellest on tasutud kostja poolt 46 krooni 42 senti. Nõue on kokku 1462 krooni 84 senti. Selle arve saamist ei ole kostja vaidlustanud ja seda arvet ei ole kostja ka tasunud (I kd lk 57). Seega on viivisenõue ka selles osas põhjendatud. Viivisenõue arvete tasumata jätmise eest, mille kättesaamist kostja ei vaidlusta, on 96 005 krooni 14 senti (94 542 krooni 30 senti + 1462 krooni 84 senti) krooni. Hageja nõuab viivise tasumist ka arvete 28030352, 28030736,28041121,28052766, 28061238 ja 28071835 tasumisega viivitamise eest kuni 04.12.2008. Kostja tasus arved kohtumenetluse ajal, s.o 05.12.2008. Nende arvete tasumisega viivitamise eest on viivisenõue kokku 6275 krooni 17 senti. Kostja väitel sai ta arved kätte alles 11.11.2008, s.o koos hagiavaldusega, ja leiab, et viivisenõue nende arvete tasumisega viivitamise eest ei ole põhjendatud. Õige on kostja väide, et hageja peab tõendama, et ta arved esitas ning kui hageja ei tõenda arvete esitamist, ei ole tal ka lepingu järgi alust arvete esitamata jätmise tõttu kostjalt maksmisega viivitamise tõttu viivist nõuda. Hageja väitel saatis ta arved kostjale lihtpostiga. Tunnistaja H. P. kohtuistungil antud ütluste järgi on kostjale saadetud arved tema poolt üle vaadatud alates esimesest suurest vaidlusalusest arvest. Pärast arvete ülevaatamist pandi need ümbrikusse ja Eesti Posti kaudu saadeti arved klientidele, Eesti Posti kuller tuli ise postile järgi. 2008 läksid arved nii posti kui ka e-maili teel ja seda umbes poole aasta jooksul (I kd lk 205-206). Hageja on esitanud ka kohtule e-posti väljavõtted, et kostja meiliaadressile on 1.07.2008 ja 1.08.2008 saadetud veearved (I kd lk 153-154). Arved on saadetud aadressil [email protected], milline aadress on veega varustamise ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamise lepingus kostja e-maili aadressina märgitud (I kd lk 10). Samuti on kostja tasunud osaliselt viivist kõigi vaidlustatud arvete tasumisega viivitamise eest. Seega on hageja piisavalt tõendanud arvete saatmist kostjale. Hageja on arvestanud viivist arve nr 28030352 alusel 2924 krooni 35 senti, arve nr 28030736 alusel 133 krooni 38 senti, arve nr 28041121 alusel 1234 krooni 26 senti, arve nr 28052766 alusel 948 krooni 2 senti, arve 28061238 alusel 484 krooni 24 senti, arve nr 28071835 alusel 550 krooni 90 senti, s.o 6 arve tasumisega viivitamise eest kokku 6275 krooni 17 senti. Hageja leiab, et kostja on kohustatud tasuma viivist kokku 102 280 krooni 31 senti (94 542 krooni 30 senti+ 1462 krooni 84 senti+ 6275 krooni 17 senti), millest hageja nõuab viivist summas 96 910 krooni 60 senti, mis on

põhivõla suuruses summas ning mis kohtu arvates on põhjendatud ja viivisenõue selles ulatuses kuulub rahuldamisele. Alternatiivselt on kostja esitanud taotluse viivise vähendamiseks, kuna enamus viivisenõudest seostub ühe vaidlustatud 18.12.2007 arvega nr 27120265, mille kättesaamist kostja ei vaidlusta. Kostja leiab, et kuna käib vaidlus arve esitamise õiguspärasuse ja sisu üle, siis sellises olukorras oleks viivise väljamõistmine hageja poolt soovitud määras kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. VÕS § 113 lg 8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Hageja on omapoolselt viivist vähendanud kuni põhivõla suuruseni. Kostjapoolsed põhjendused viivise vähendamiseks ei anna alust viivist vähendada. Kostja ei ole tõendanud, et viivis on ebamõistlikult suur. Arveid nr 27120265 ja nr 27122211 ei ole kostja üldse tasunud, ka osaliselt mitte. Teised arved on kostja tasunud, kuid hageja on viivist ka vähendanud. Kostja majandusliku seisundi kohta kohtul andmed puuduvad ning kostja ei ole oma majandusliku seisundi tõttu viivise vähendamist nõudnud. Kostja apellatsioonkaebus

nõue AS Chaplin kui hoone endise valdaja vastu. Kohus on jätnud kõik nimetatud kostja väited, taotlused ja tõendid tähelepanuta, rikkudes sellega muuhulgas TsMS § 442 lg 8. Samuti on ilmne, et tunnistaja J. M. poolt kohtuistungil antud ütlused on ebaselged ja osaliselt vastuolulised, mis on kaasa toonud ebaõige kohtuotsuse. Vaidluse esemeks on kostja poolt tegelikult tarbitud vee kogus ja selle tuvastamise seisukohalt on oluline, kas 23.11.2007 ja varasemalt hagejale teatatud veemõõtja näidud on saadud tegelike näitude alusel või esitatud arvestuslikult (oletuslikult). Hageja praktika arvete esitamisel on olnud esitada need viimasel kuupäeval maksmise tähtajaga 25 päeva, kuigi lepingu p 11 kohaselt tuli arve eelmise kuu eest esitada alles järgneva kuu 7 kuupäevaks. Selles kontekstis on jäänud arusaamatuks, miks kõnealusel korral koostati arve koheselt samal kuupäeval (s.o 18.12.2007) pärast veemõõtja näidu fikseerimist hageja poolt. Leping ei näe üldse ette võimalust esitada arvet vee-ettevõtja enda poolt veemõõtja taatlemise käigus fikseeritud näidu alusel kuu keskel. Käesoleval juhul ei esitanud kostja ise 18.12.2007 veemõõtja näitu, seega puudus lepingust tulenev alus arve tegemiseks ja väljastamiseks. Vaieldamatu on fakt, et kostjal saab olla kohustus tasuda reaalselt tarbitud vee eest alates 1.09.2007. Kuna alates 1.09.2007 reaalselt tarbitud vee koguse kohta tõendid puuduvad, saab perioodil 1.09.-18.12.2007 tarbitud vee kogust hinnata üksnes kaudsete tõendite alusel ning arvestuslikult. Kostjal puudub kohustus ebaõigesti teatatud veemõõtja näitude alusel vee eest tasumiseks. Seega sõltumata ebaõigete veemõõtja näitude teatamise põhjustest ei saa ebaõiged veemõõtja näidud kaasa tuua kostjale tasumise kohustust. Kostja ei vaidlusta, et ta on vett 1.09.-18.12.2007 tarbinud, siis tuleks välja arvutada arvestusliku tarbitud vee kogus. Arvestusliku veekoguse aluseks saab võtta pikema perioodi jooksul sarnases tarbimisrežiimis olevad vee tarbimise näitajad. Sellel põhjendusel on kostja esitanud kohtumenetluses väite, et keskmine tarbimine on alates 18.12.2007 olnud 145 m3 kuus, mille üle puudub poolte vahel vaidlus ning millist suurusjärku on kinnitanud ka tunnistaja oma ütlustega. Seega saaks hageja nõue tarbitava vee eest olla üksnes 3,5 kuu keskmine tarbimine 507,5 m3 (3,5 kuud x 145 m3). Hagejal tuleks eelnevast tulenevalt teostada ümberarvestus ning esitada uus arve vastavalt tegelikule tarbimisele. Kuna kostja pidi vastavalt lepingule tasuma teenuse eest hageja poolt esitatud arve alusel, siis lasub hagejal kohustus tõendada, et ta on kostjale arve esitanud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-5-08 ning 3-2-1110-05 ning Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2009 lahend tsiviilasjas nr 2-07-14572). Kostja ei ole kunagi eitanud, et ta sai arved kohtumenetluse käigus. Kuivõrd kostja on arved tasunud pärast nende saamist, on viivise nõue alusetu. Hageja ei ole tõendanud arve kostjani jõudmist. Samuti tuleb arvestada, et viivise suurus sõltub iga konkreetse arvega tasumisega viivitamisest. Seega tuleb hagejal tõendada iga konkreetse arve kättesaamist, mille eest on viivisenõue esitatud. Alternatiivselt on kostja esitanud väite, et viivisenõue on ebamõistlikult suur. Kohus ei ole põhjendanud oma järeldust, et asjaolusid arvestades ei ole viivisenõue ebamõistlikult suur, eirates sellega TsMS § 442 lgs 8 sätestatut. Olukorras, kus käib vaidlus põhinõude õiguspärasuse ja põhjendatuse üle, ei ole viivisenõue põhjendatud isegi juhul, kui kohus asub seisukohale, et kostja poolt ebaõige veemõõtja näidu teatamine toob sõltumata tegelikult tarbitud vee kogusest kaasa kohustuse tasuda vastavalt ebaõigele (tegelikust oluliselt erinevale) veemõõtja näidule. Vastus apellatsioonkaebusele

lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole rikkunud asja lahendamisel materiaal- ja menetlusõiguse norme, mis tooksid kaasa kohtuotsuse tühistamise ja uue otsusega hagi rahuldamata jätmise. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Hageja on oma nõuet tõendanud ja kostja väited on jäänud paljasõnalisteks ning oletuslikeks. Maakohus tuvastas kostja poolt vee tarbimise koguse tõendeid hinnates õigesti ja kostja vastuväide, et hageja talle arvetes märgitud ulatuses teenust osutanud ei ole, jäi tõendamata. Kostja sai hoonele otsese valduse 1.09.2007 ja samal päeval sõlmis ta hagejaga veega varustamise ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamise lepingu. Vaidlust ei ole selles, et kinnistu eelmine valdaja AS Chaplin teatas veemõõtja arvesti näidud hagejale kuni 10.07.2007 näiduni 18 620 m3. Kostja teatas pärast lepingu sõlmimist peaveearvesti näidu 18 865 m3 esmakordselt 23.11.2007. Sellel päeval on kostjale väljastatud arve nr 27110259 summas 6695 krooni 70 senti, mida kostja ei ole vaidlustanud ja on tasunud sellest enamuse (tasumata jäi 35 krooni 60 senti). Seega ei ole apellandi väitel, et pooled ei fikseerinud veemõõtja näitu lepingu sõlmimisel, asja lahendamisel tähendust ja ei anna kostjale alust jätta tarbitud teenuse eest tasumata. Vaidlust ei ole 18.12.2007 peaveearvesti näidu õigsuse üle ja paljasõnalised on apellandi väited, et ta teenust veearvesti näiduga fikseeritud ulatuses tarbinud ei ole. Lepingu p 10 alusel kohustus kostja edastama hagejale peaarvesti näidu kirjalikult või suuliselt ja lepingu p 11 alusel kohustus ta tasuma esitatud arvete alusel. Asjaolu, et 18.12.2007 vahetas ja fikseeris veemõõtja näidu hageja, ei muuda tarbitud veekoguse näitu ebaõigeks, sest näit fikseeriti kostja esindaja M. H.i juuresolekul. Sõlmitud lepingu ja senise praktikaga ei ole kooskõlas apellandi käsitlus arvestusliku tarbitud veekoguse arvutamisest. Põhivõla 96 910 krooni 60 sendi ja samas summas viivise väljamõistmist on kohus piisavalt põhjendanud ja kohtuotsus on kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 8. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga viivise väljamõistmise osas, tuvastades, et hageja on tõendanud arvete saatmist kostjale ja et kostja on osaliselt tasunud viivist kõigi vaidlustatud arvete tasumisega viivitamise eest. Hageja on vähendanud viivise nõuet põhivõla suuruseni ja kostja taotluse viivise vähendamiseks on maakohus jätnud õigesti rahuldamata ja oma seisukohta on kohus piisavalt põhjendanud. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese

astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

U.Loonurm

R.Allikvere

E.Liiv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.