Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
08. jaanuar 2010, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-63791
Tsiviilasi
MTÜTavaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende
avalduse esitaja-võlgnik: MTÜ T (registrikood XXX, aadress XXX); võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige MM(isikukood
ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok (Cavere Õigusbüroo OÜ, Estonia pst 1, Tallinn 10143; e-post: [email protected]).
esindajad, ajutine pankrotihaldur
raugemise
tõttu
MTÜ
T
pankrotimenetlus
pankrotti
välja
Lõpetada MTÜ T kui juriidiline isik.
Määrata dokumentide hoidjaks MTÜ T juhatuse liige MM(isikukood XXX).
Edasikaebamise kord
2-09-34356 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud 01.12.2009 esitas võlgnik MTÜ T Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt esitas SA K K 17.07.2009. a võlgnikule kaks nõuet kokku summas 52 101,50 krooni seoses sihtfinantseerimise projektide „Mets puhtaks 2006“ ja „Mets puhtaks 2007“ kulude osalise tagastamisega. Võlgnik on eelnimetatud summad projektide tarbeks ära kasutanud ja tal puuduvad rahalised vahendid ja varad SA K K nõude rahuldamiseks. Seisuga 24.11.2009. koostatud raamatupidamisbilansist nähtub, et võlgniku ainus vara on kassas olev sularaha summas 775,75 krooni. Võlgnikul puudub pikemat aega majandustegevus ja riigi üldine majanduslik olukord ei soosi mittetulundusliku tegevuse arendamist. Võlgniku avaldusele oli lisatud äriregistri väljavõte, raamatupidamisbilanss seisuga 24.11.2009, kassa inventuur seisuga 24.11.2009, võla nimekiri, vara nimekiri, üldkoosoleku otsus pankroti väljakuulutamiseks, selgitus maksejõuetuse põhjuse kohta ning maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. Võlgnik palus algatada pankrotimenetlus ja kuulutada välja võlgniku pankrot. 07.12.2009 Harju Maakohtu määrusega algatas kohus MTÜ T pankrotimenetluse ning nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennok`i.
Ajutise pankrotihalduri aruande sisu Ajutise halduri aruande kohaselt puudub võlgnikul tegevus alates 2008.a. 2008.a ja 2009. a esimesel poolel on võlgnik tasunud üksnes varem tekkinud võlgu hankijatele. 17.07.2009. a esitas SA K K (edaspidi: KIK) võlgniku vastu nõude. KIK leidis, et sihtfinantseerimise projekti „Mets puhtaks 2006“ ja sihtfinantseerimise projekti „Mets puhtaks 2007“ alusel eraldatud vahendeid ei ole kasutatud sihtotstarbeliselt. KIK hinnangul ei ole projekti „Mets puhtaks 2006“ läbiviimisel sihtotstarbeliselt kasutatud summat 25 822 krooni ja projekti „Mets puhtaks 2007“ läbiviimisel ei ole sihtotstarbeliselt kasutatud summat 26 279,50 krooni. Kokku esitas KIK võlgniku vastu nõude summas 52 101,50 krooni. Võlgnik on KIK-lt eelnimetatud projektide tarbeks eraldatud summad ära kasutanud ning võlgnikud puuduvad rahalised vahendid ja varad KIK nõude rahuldamiseks. Võlgniku raamatupidamisbilansi kohaselt on 24.11.2009. a seisuga võlgniku netovara -51 521,75 krooni. Ainsaks võlgniku varaks on kassas olev sularaha summas 777,75 krooni.. Vastusena ajutise halduri päringule teatas KIK, et viis perioodil 24.03.2009 kuni 30.04.2009 võlgniku suhtes läbi keskkonnaprogrammidest rahastatud projektide auditi, mille käigus selgus, et võlgnik ei ole järginud KIK toetuse kasutamisel asjakohaseid reegleid ja nõudeid. Projekti „Mets puhtaks 2006“ raames on võlgnik KIK-le esitatud aruandes näidanud ühe rahastatud kuluna projektijuhi töötasu koos maksudega summas 25 327 krooni. Auditi käigus ilmnes, et võlgnik ei olnud seda summat veel 2009. a tegelikkuses välja maksnud. Lisaks oli
2-09-34356 võlgnik projekti „Mets puhtaks 2006“ kuluaruandes näidanud ja KIK on rahastanud kuluna „materjali“ summas 495 krooni. Antud summa kasutamise kohta puudusid nõuetekohased sularahakassa- või pangadokumendid, millest oleks ilmnenud, et sellise summa on võlgnik kunagi välja maksnud. Projekti „Mets puhtaks 2007“ raames on võlgnik näidanud aruandes ja väljamaksutaotluses projektijuhi tasu summas 23 727 krooni koos maksudega, kuid ei olnud tegelikkuses nimetatud summat välja maksnud. Samuti oli võlgnik näidanud kuluaruandes kulu „bürootarbed, postiteenus“ summas 2 552,50 krooni, kuid puudusid kohased sularahakassavõi pangadokumendid, millest oleks ilmnenud, et selle summa oleks võlgnik välja maksnud. Ajutise halduri aruande kohaselt olid võlgniku 2008. a majandusaasta tulud kokku 80 000 krooni. 2008. a ei laekunud planeeritud tulu heakorrakampaaniast „Mets puhtaks 2007“, milline summa laekus 106 639 kroonina KIK-lt 2009. a jaanuaris. Võlgniku 2008. a majandusaasta lõppes kahjumiga summas 34 304 krooni. Seisuga 31.12.2008.a oli võlgnikul varasid kokku summas 48 717 krooni, kohustusi summas 91 396 krooni ning omakapital oli 42 679 krooni. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku ainsaks varaks seisuga 24.11.2009. a sularaha summas 777,75 krooni. Võlgnikule laekus KIK-lt 16.01.2009. a 106 638,62 krooni, millest 91 000 krooni on 19.01.2009. a kantud OÜ-le IR, mille juhatuse liikmeks on võlgniku juhatuse liige MM. Muu vara (sealhulgas registrisse kantud sõidukid, kinnisasjad, sularaha kontodel) võlgnikul puudub. Ajutisele haldurile teadaolevalt oli võlgnikul seisuga 24.11.2009. a kohustusi kokku summas 52 299,50 krooni järgmiselt: 1) võlgnevus ZMOÜ-le summas 198 krooni; 2) võlgnevus KIK-le summas 52 101,50 krooni. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollik e 17.12.2009. a tõendi kohaselt ei ole võlgnikul maksuvõlga seisuga 17.12.2009.a. Eeltoodu alusel leidis ajutine haldur oma aruandes, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku võlad ületavad olulisel määral varasid ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse põhjustajaks on eelkõige asjaolu, et 17.07.2009. a esitas KIK võlgniku vastu nõude summas 52 101,50 krooni. Ajutise halduri hinnangul on olemas vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus võlgniku arvelduskontolt OÜ-le IR 19.01.2009. a kantud 91 000 krooni osas. Ajutise halduri seisukoha järgi tekkis võlgniku maksejõuetus 2009. a jaanuaris, mil kogu raha kanti lähikondsele isikule IR OÜ. Võlgniku tegevuses võib ajutise halduri hinnangul esineda raskeid juhtimisvigu või kuriteo tunnustega tegusid, kuna võlgniku esindaja kinnitusel sooviti OÜ-lt IR tellida videofilm, kuid seda ei ole käesoleva ajani valmis tehtud. Samas on raha võlgniku poolt OÜ-le IR üle kantud. Kirjalik leping võlgniku esindaja kinnitusel puudub.
2-09-34356 Kokkuvõttes leidis ajutine haldur, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, kuid võlausaldajale võiks anda tähtaja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa tasumiseks. Juhul, kui võlausaldaja ei tasu kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summat, tuleb pankrotimenetlus ajutise halduri hinnangul lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise halduri aruandele olid lisatud äriregistri väljatrükk võlgniku kohta, võlgniku 04.01.20010. a selgituskiri, võlgniku võlanimekiri ja vara nimekiri, võlgniku bilansid seisuga 24.11.2009, 31.12.2008, 31.12.2007. SA K K vastus päringule, Eestis tegutsevate krediidiasutuste vastused ajutise halduri päringutele ning ajutise halduri aruanne tööst ajutise haldurina. 07.01.2010. esitas ajutine haldur kohtule täiendavalt KIK vastuse ajutise halduri päringule selle kohta, kas võlausaldaja on nõus tasuma vajaliku summa pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti. KIK leidis oma 07.01.2010. a pöördumises, et ei pea majanduslikult otstarbekaks pankrotimenetluse finantseerimist.
Kohtuistung 06.01.2010 toimunud kohtuistungil jäi võlgniku seaduslik esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Võlgniku seaduslik esindaja kinnitas kohtuistungil, et võlgnik ei tasunud projekti „Mets puhtaks 2006“ ja projekti „Mets puhtaks 2007“ raames projektijuhi tasu. Võlgniku seadusliku esindaja selgituse kohaselt oli projektijuhiga sõlmitud töövõtuleping, milles oli kirjas, et tasu makstakse pärast KIK-ilt viimase osamakse saamist. Projektijuhile jäi raha maksmata, aga eeldati, et saab täiendavaid vahendeid taotleda kas KIK-ilt, Riigimetsa Majandamise K elt või kohalikelt omavalitsustelt. Võlgniku seadusliku esindaja selgituste kohaselt sai võlgnik 2009.aastal viimase osamakse summas 108 000 krooni. Juriidilist lepingut filmitootmiseks ei olnud. Filmi tootjaks oleks olnud võlgniku seaduslik esindaja ise ja MTÜ T oleks olnud filmi tellija. Filmi tegemiseks on tehtud võtteid, käidud arhiivides materjaliga tutvumas. Filmitootmine on hetkel peatatud. Kellele lõpuks kuuluvad filmi õigused, seda võlgniku seaduslik esindaja öelda ei osanud. 2009. aasta suve lõpuks ei nähtud võimalusi leida kokkulepet KIK-iga võlgnevuse lahendamise osas.
Kohtu põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.
2-09-34356 PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Kohus, hinnates asjas kogunud tõendeid, leiab, et MTÜ T pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. MTÜ T on 01.12.2009 esitanud Harju Maakohtule pankrotiavalduse, mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ka ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Asjas kogutud tõenditega ehk võlgniku selgitusega maksejõuetuse põhjuste kohta, võlgniku bilansiga seisuga 24.11.2009, võlgniku võla ja vara nimekirjaga, MTÜ T üldkoosoleku otsusega 24.11.2009, ajutise pankrotihalduri aruandega, järelepärimiste vastustega registrist ja krediidiasutustest on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud võlgniku selgituse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks KIK poolt 17.07.2009. a nõude esitamine võlgniku vastu summas 52 101,50 krooni, mille tasumiseks puudusid võlgnikul 2009. a vahendid. Ajutise halduri aruande kohaselt muutus võlgnik maksejõuetuks 2009. a jaanuaris, mil OÜ-le IR kanti üle 91 000 krooni. Võlgniku seadusliku esindaja seletusest kohtuistungil nähtub, et ülekande alusena puudusid kirjalikud lepingud. Kohus leiab, et võlgniku põhjendus maksejõuetuse põhjuse kohta ei ole õige. MTÜ T sai toetust KIK-lt sihtfinantseerimise lepingute alusel ning pidi teadlik olema sihtfinantseeringute kasutamisele esitatud nõuetest (sihtfinantseeringute kasutamisega seonduvad asjaolud on tõendatud KIK auditiga nr 2009/09/KP). Võlgniku seadusliku esindaja seletusest tuleneb, et projektijuhiga sõlmitud kokkuleppe kohaselt pidi võlgnik viimasele tasu maksma pärast viimase toetussumma saamist KIK-lt, kuid vaatamata eeltoodule võlgnik projektijuhile kokku lepitud summat ei tasunud. Võlgnik kandis märkimisväärse summa ehk 91 000 krooni üle OÜ-le IR, mille juhatuse liikmeks on võlgniku seaduslik esindaja. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et ülekande tegemiseks puudus kirjalik kokkulepe või muu dokumentaalne alus. Võlgniku esindaja seletust selle kohta, et tegemist on ülekandega loodava filmi tarvis, mille puhul oleks võlgniku näol tegemist olnud filmi tellijaga, loeb kohus ebaveenvaks. Võlgniku seaduslik esindaja ei osanud kohtuistungil selgitada, kellele kuuluvad loodava filmi õigused. Autoriõiguse seaduse § 4 lg 3 punkti 9 kohaselt on audiovisuaalsed teosed autoriõigusega kaitstud teosed. Autoriõiguse seaduse § 49 lg 1 kohaselt peavad autorilepingud (sealhulgas
2-09-34356 uue teose loomiseks) olema sõlmitud kirjalikult. Võlgnik kandis ilma lepingulise või dokumentaalse aluseta 2009. a jaanuaris OÜ-le IR üle märkimisväärse osa võlgniku rahalistest vahenditest olukorras, kus võlgnikule oli teada kohustus tasuda projektijuhile tasu projektide „Mets puhtaks 2006“ ja „Mets puhtaks 2007“ alusel. Võlgniku juhatuse liikme kohtuistungil antud seletustest nähtub, et pärast ülekande teostamist puudusid võlgnikul muud rahalised vahendid ning puudus ka teave selle kohta, millal või kuidas uued rahalised vahendid tekkida võiksid. Kohus leiab eeltoodu alusel, et võlgniku seaduslik esindaja ei täitnud oma kohustusi hoolsalt, kuivõrd võimaldas ilma õigusliku aluseta suuremahulise ülekande tegemist iseendaga seotud juriidilise isiku arvele, põhjustades seeläbi võlgniku maksejõuetuse. Mittetulundusühingute seaduse § 32 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Kohus leiab, et kuna võlgniku juhatuse liikme kohustuste rikkumine tõi kaasa võlgniku maksejõuetuks muutumise, mistõttu võlausaldajate nõudeid ei ole võimalik rahuldada, siis on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku juhatuse liikme raske hooletus ehk raske juhtimisviga. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on pankrotimenetluses võimalik nõuda tagasi OÜ IR arvelduskontole ülekantud summat 91 000 krooni juhul, kui võlausaldaja on tasunud kohtu deposiiti kohtu määratud summa pankrotimenetluse kulude katteks, kuna võlgnikul endal puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku võlausaldaja KIK on pankrotihaldurile teatanud, et ei soovi pankrotimenetluse kulusid kanda. Teine võlausaldaja, võlgnik ja muud isikud ei ole pankrotimenetluse kulude katteks raha kohtu deposiiti maksnud ega ole ka selleks soovi avaldanud. Kohus leiab, et kuna MTÜ-l T puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb MTÜ T pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. MTÜ T dokumendid tuleb anda hoiule mittetulundusühingu juhatuse liikmele MM`le (isikukood XXX).
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.