COÜ hagi GOÜ (endise ärinimega OÜ HG) vastu võla 326.865,91 krooni väljamõistmiseks, millest põhivõlg on 304.534,98 krooni ja viivised on 22.330,93 krooni.
Tsiviilasja hind
304.534,98 krooni.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: COÜ (r.k. xxx asukoht xxx), hageja esindaja: Alar Salu (AB Taivo Saks ja Partnerid, Tõnismägi 8A, Tallinn)
esindajad
Kostja: HG OÜ (r.k. xxx asukoht xxx), kostja esindaja: vandeadv. Kaimo Räppo (MAQS Law Firm AB, Rotermanni 8, Tallinn 10111) Asja arutamine
24.11.2009.a.
kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista GOÜ-lt (endise ärinimega OÜ HG) COÜ kasuks võla katteks 326.865,91 (kolmsada kakskümmend kuus tuhat kaheksasada kuuskümmend viis krooni ja 91 senti), millest põhivõlg on 304.534,98 (kolmsada neli tuhat viissada kolmkümmend neli krooni ja 98 senti) ja viivised on 22.330,93 (kakskümmend kaks tuhat kolmsada kolmkümmend krooni ja 93 senti) krooni.
4.Jätta COÜ menetluskulud, s.h. kohtukulud ja kohtuvälised kulud täies ulatuses GOÜ (endise ärinimega OÜ HG) kanda.
5.Jätta GOÜ (endise ärinimega OÜ HG) kohtukulud täies ulatuses tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.
1.15.11.2007.a. toimunud korteriomanike üldkoosolekul otsustati nimetada COÜ XXX, Tallinnas asuvate korteriomandite valitsejaks. Koosoleku toimumise ajal kuulusid kõik korteriomandid majas XXX, Tallinnas ja majas asuvad äripinnad OIOÜ-le.
2.15.11.2007.a. sõlmiti ka kinnisvara korrashoiu leping nr XXX, milles lepiti kokku valitseja ja korteriomanike õigused ja kohustused.
3.06.12.2007.a. kanti kinnistusraamatusse XXX, Tallinnas korterite nr 77 ja 85 omanikuna OÜ HG.
mitteeluruumidena märgitud
4.19.02.2009.a. esitas hageja kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlga 92.857,39 krooni ja viiviseid 2950, 61 krooni. Kuna kostja esitas 20.04.2009.a. maksekäsu kiirmenetluse vastuväite, lõpetati Pärnu Maakohtu kohtunikuabi määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja saadeti asi lahendamiseks Harju Maakohtule. Kohus andis hagejale tähtaja oma nõude vormistamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, misjärel võttis kohus oma 08.05.2009.a. määrusega hagi kohtu menetlusse. Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused. 5.. 04.05.2009.a. esitatud hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt põhivõlga 143.882,69 krooni ja viiviseid 6084,92 krooni, kokku seega 149.967,61 krooni.
6.Hageja väidetel muutusid kostja maksed talle esitatud arvete alusel alates 2008.a. detsembrikuust kaootiliseks. Alates 12.veebruarist 2009.a. kostja ühtki talle esitatud arvet tasunud ei ole.
Lk (5) 2
7.Hageja tugines oma nõuetes kostja vastu KOS § 13 lg 1 ja lg 2 sätetele, mille kohaselt on korteriomandi omanik kohustatud tasuma omandil lasuvad maksud, kulutused kaasomandi majandamisest, eseme korrashoiu ja valitsemiskulud. Tulenevalt KOS § 8 lg 4 sätestatust kehtivad korteriomaniku õigusjärglase kohta korteriomanike üldkoosoleku otsused kinnistusraamatusse kandmata. KOS § 18 lg 2 p 1 kohaselt kuulub valitseja õiguste ja kohustuste hulka ka õigus sisse nõuda korteriomanike ühiste asjade nõuded.
8.25.06.2009.a. esitas hageja nõude suurendamise avalduse. Hageja palub välja mõista kostjalt nüüd põhivõlga 304.534,98 krooni ja viiviseid 22.330,93 krooni. Põhivõlast moodustab võlg korteriomandi XXX-85, Tallinnas eest summa 51.025,30 krooni ja korteriomandi XXX-77, Tallinnas eest 253. 509,98 krooni Hageja taotleb tunnistada kohtuotsus kostja suhtes ka viivitamatult täidetavaks.
9.Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja dokumentaalsete tõenditena kostjale esitatud arved, korteriomanike üldkoosoleku protokolli 15.novembrist 2007.a., millega otsustati nimetada hageja XXX, Tallinnas elamu valitsejaks, kinnisvara korrashoiu lepingu nr XXX, mis on sõlmitud hageja ja OIOÜ vahel 15.11.2007.a., kinnistusraamatu väljavõtte, kostjale saadetud saldoteatise seisuga 31.12.2008.a., kus kostja tunnistas võlga hageja ees, OI finantsdirektori kirja hageja töötajale KL, poolte kokkuleppe 10.destembrist 2008.a., hageja konto väljavõtte Swedbankist, ETK juristi e-kirja, mille kohaselt on ETK tasunud kasutatud kommunaalteenuste eest üüri OÜ-le HG vastavalt nende poolt esitatud arvetele, OÜ COÜ juhatuse liikme kirjad 22. jaanuarist 2009.aastast HG OÜ-le ja OIOÜ-le, HG OÜ ja F OÜ,. DDCOÜ ning ETK vahel sõlmitud üürilepingute lisad. . Kostja vastuväited ja põhjendused.
10.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja nõue kostja vastu on tõendamata.
11.Kostja leiab, et hagiavaldusele lisatud 2009.a. märtsikuu arvest ei ole näha teenuseid, mille eest hageja kostjalt raha nõuab, samuti ei ole hagiavaldusest ega selle lisadest võimalik aru saada kuidas on viivis välja arvestatud. Kuna hageja on esitanud dokumentaalse tõendina poolte kokkuleppe 10.12.2008.a., mille alusel hageja alustas osutatud teenuste eest arveid esitama kostja üürnikele, on hagi kostja arvates esitatud vale kostja vastu.
12.Kostja ühtki tõendit oma vastuväidete tõendamiseks ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused.
13.Pooled ei vaidle selle üle, et - hageja on 15.11.2007.a. toimunud korteriomanike üldkoosoleku otsusega nimetatud XXX, Tallinnas asuvate korteriomandite valitsejaks; - . 15.11.2007.a. sõlmiti kinnisvara korrashoiu leping nr XXX, milles lepiti kokku valitseja ja korteriomanike õigused ja kohustused ning
Lk (5) 3
- 06.12.2007.a. kanti kinnistusraamatusse XXX, Tallinnas korterite nr 77 ja 85 omanikuna OÜ HG.
mitteeluruumidena märgitud
14.Pooled vaidlevad selle üle kas hageja nõue kostja vastu on tõendatud või mitte ja kas hageja nõuab õigesti kostjalt viivise tasumist.
15.Kohus asub seisukohale, et vaidluse lahendamisel poolte vahel kuuluvad kohaldamisele KOS § 13 lg 1, mille kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused, KOS § 8 lg 4, mille kohaselt kehtivad korteriomanike üldkoosoleku otsused ka õigusjärglase kohta ning neid kinnistusraamatusse kandmata. Lisaks korteromandiseaduses sätestatule kuuluvad kohaldamisele ka VÕS § 100, mille kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, VÕS § 108 lg 1, mis sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning VÕS § 113 lg 1, mille kohaselt võib rahalise kohustuse täitmata jätmisel võlausaldaja nõuda võlgnikult ka viivitusintressi (viivist).
16.Kohus leiab, et hageja on tõendanud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega kostjale esitatud arvetega, kostjale saadetud saldoteatisega seisuga 31.12.2008.a., kus kostja tunnistas võlga hageja ees, hageja raamatupidamise poolt koostatud tabeliga kostjale esitatud arvete kohta ja nende tasumise kohta ning hageja pangakonto väljavõttega Swedbankist kui palju ja millal kostja on hagejale talle esitatud arveid tasunud. Kostja ei ole väitnud ega ka tõendanud, et ta oleks talle esitatud arveid rohkem tasunud, nimetatu tõendamise koormus lasus kostjal.
17.Kostja eest ei ole hagejale tasunud tasumata makseid ka kostja üürnikud, mida tõendavad ETKjuristi e-kiri, mille kohaselt on ETK tasunud kasutatud kommunaalteenuste eest üüri OÜle HG vastavalt nende poolt esitatud arvetele, sest selliselt olid nad kokku leppinud. Nimetatud kostja väidet ei tõenda ka ükski teine tõend. Ka selle väite tõendamise koormus lasus hagejal.
18.Kohus leiab, et hageja poolt kostjale esitatud arvetest nähtub mille eest, millise tariifiga ja kui palju hageja kostjalt raha nõuab. Seega pole kostja väide õige, et nimetatut arvetelt ei nähtu.
19.Kohus on seisukohal, et kostja kohustus tasuda igakuiselt elamu haldamise, hooldamise ja kommunaalkulusid tuleneb nii korteriomandiseadusest, kinnisvara korrashoiu lepingust nr XXX, mis oli sõlmitud hageja ja OIOÜ vahel, kes oli kõigi korteriomandite omanik lepingu sõlmise ajal ning ka pooltevahelise kokkuleppe p-st 7, kus pooled on kokku leppinud, et valitsejal on õigus nõuda omanikult täies ulatuses nii põhivõlgnevuse kui ka viivise tasumist. Seega ei tõenda pooltevaheline kokkulepe, et hageja poolt osutatud teenuste eest pidid arved tasuma kostja üürnikud ning hageja ei ole hagi esitanud vale kostja vastu nagu kostja ekslikult leiab. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjale hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlga 304.534,98 krooni, mis on summa mille kostja on jätnud hagejale tasumata talle osutatud teenuste eest korteriomandite valitsemisel..
Lk (5) 4
20.Kuna lepingu XXX p-s 6.3 on töö tellija ja töö täitja leppinud kokku, et juhul kui tellija ei tasu arveid täitjale tähtaegselt, on täitjal õigus nõuda tellijalt 0,07 % suuruse viivise tasumist päevas arve summast iga maksetähtaega ületanud päeva eest, on hagejal õigus nõuda kostjalt ka viivist tähtaegselt tasumata arvete eest. Kohus on seisukohal, et hageja on igale arvele märkinud selle tasumise tähtaja ja arvestanud viivist õigesti arve sissenõutavaks muutumise järgnevast päevast. Kuna kostja on maksnud talle esitatud arveid osaliselt kuni 12.02.2009.a., tulebki viivis välja arvestada tasumata jäänud summalt. Viivise arvestamise metoodikale kostja vastuväiteid ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele ka viivis, mille suurus 11.05.2009.a. on 22.330,93 krooni.
seisuga
21.Kohus on seisukohal, et hageja taotlus tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks rahuldamisele ei kuulu. Kohus on seisukohal, et kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks peavad esinema erakordsed asjaolud, kuid käesoleval juhul neid ei esine. Pealegi on Harju Maakohtusse käesolevaks ajaks esitatud avaldus kostja suhtes pankrotimenetluse algatamiseks, mis võiks pankroti väljakuulutamisel seada hageja teistest võimalikest võlausaldajatest eelistatumasse olukorda. Tõendid mida kohus jätab käesoleva kohtuotsuse tegemisel arvestamata..
22.Juhindudes TsMS § 238 lg 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata hageja poolt hagiavalduse lisana esitatud OÜ COÜ juhatuse liikme kirjad 22. jaanuarist 2009.aastast HGOÜ-le ja OIOÜ-le, HG OÜ ja F OÜ,. DCOÜ ning ETK vahel sõlmitud üürilepingute lisad, sest see tõend ei ole asjakohane tõend käesoleva hagi aluseks olevate asjaolude tõendamisel kuna ei puuduta ei hagejat ega perioodi mille kohta hageja oma nõude on esitanud. Menetluskulude jaotamine.
23.Kuna kohus rahuldab hagi täielikult jää’vad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt täies ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
24.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja § 133 sätestatust, mille kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Kuna hageja lõplikuks põhinõudeks kostja vastu jäi 304.534,98 krooni, ongi see tsiviilasja hinnaks käesolevas asjas. Kohtunik:
Lk (5) 5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.