Kohtulahend

RESOLUTSIOON

2(23)

omandireformi käigus. Alates 2006.a on kostjad takistanud hageja pääsu koju, sulgedes juurdepääsutee lukustatud väravatega ning keelavad hagejal juurdepääsuteed kasutada, nõudes selle kasutamise eest ebamõistlikult suurt rahasummat. Augustis 2006 oli hageja raskete asjaolude tõttu (vältimatult vajalik juurdepääs koju) sunnitud kostjatega sõlmima ilmselgelt hagejale kahjuliku lepingu, mida hageja peab tühiseks kui heade kommetega vastuolus olevat. Käesolevaks ajaks on kostjad teatanud, et nad ei võimalda hagejale juurdepääsutee kasutamist ka raha eest. Vastavalt hageja poolt tühistatud lepingule oleks ta pidanud kostjatele tee tavaõigusest tuleneva kasutamise õiguse eest maksma vähemalt 16 060 krooni aastas, kui eeldada, et hageja kasutab teed sõiduautoga sõites kaks korda päevas. Hageja on püüdnud kostjatega jõuda mõistlikule kokkuleppele juurdepääsutee kasutamise osas, kuid kostjad on sellest keeldunud ning jätkavad hageja omandiõiguse (valduse) rikkumist. Kostjate tegevuse tulemusel on häiritud hageja tegevus. Juurdepääsutee sulgemisega on kostjad läinud vastuollu seaduse sätetega, mis seavad nõuded eratee omanikule (näiteks väravate laius) tagamaks nõuetekohast juurdepääsu mööda erateed kiirabile, pääste- ja muudele operatiivteenistustele. Hageja on olukorra lahendamiseks pöördunud Kaarma Vallavalitsusse, kuid kohaliku omavalitsuse esindaja suulise vastuse kohaselt peavad hageja ja kostja jõudma juurdepääsutee kasutamise osas omavahel kokkuleppele. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 kohaselt omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Tavaolukorras annab AÕS § 156 nõudeõiguse ja ei anna automaatset tee kasutamise õigust, eeldatakse kokkulepet või kohtu otsust, mis selle õiguse realiseeriks. Antud juhul on tegemist olukorraga, kus juurdepääsutee on olemas ja omanik takistab selle kasutamist. Hageja on nõus proportsionaalselt kostjaga kandma juurdepääsutee korrashoidmisega kaasnevad dokumentaalselt tõestatavad kulutused ning on selle kasutamise eest nõus maksma ka mõistliku summa. Kui juurdepääsuõigusega teega koormataval kinnisasjal on juba sobiv eratee, siis on kinnisasja omanik valdavalt kohustatud taluma tee kasutamist kinnisasja omaniku poolt, kellel ühendustee puudub. Viimane on ka praktikas sage, sest maareformi käigus maade eraomandisse andmise hetkeks olid juurdepääsuteed välja kujunenud ning nende jätkuvat kasutamist tuleb reeglina aktsepteerida. Antud juhul peaks hageja juurdepääsuõigus rajanema väljakujunenud taval, mis on samuti tsiviilõiguse allikas (TsÜS § 2). Tava tekib käitumisviisi pikaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Juurdepääsutee kasutamine hageja poolt ei saa häirida kostja igapäevaelu, kuna viimase elamu ei asu juurdepääsutee vahetus läheduses ning on juurdepääsuteest eraldatud kiviaiaga. Lisaks sellele vajab juurdepääsuteed oma koju pääsemiseks vaid hageja ja tema liikumine mööda seda ei ole intensiivne. Pärnu Maakohtu 20.09.2006 määrusega rahuldati Raivo Paasma 18.09.2006 hagi tagamise taotlus enne hagi esitamist ja kohustati kostjat lubama hagejal kasutada Xxxxxx kinnistul asuvat teed juurdepääsuks avalikult kasutatavalt teelt hagejale kuuluvale Xxxxxxxxx kinnistule. Määrus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 26.10.2006 määrusega. Kostja hagi ei tunnistanud. 06.02.2007 eelistungil kaasas kohus menetlusse kostjana Imbi Padari ja 7.03.2007 määrusega iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel Kaarma Vallavalitsuse. Pärnu Maakohtu 03.05.2007 otsusega jäeti hagi rahuldamata.

3(23)

Tallinna Ringkonnakohtu 13.11.2007 otsusega tühistati Pärnu Maakohtu 03.05.2007 otsus ja saadeti asi samale esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus asus muuhulgas seisukohale, et naaberkinnistute omanikke kaasamata ei olnud kohtul võimalik asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid tuvastada ega õiglast lahendit teha. Pärnu Maakohtu 4.02.2008 määrusega võeti asi uuesti menetlusse ja tehti hagejale ettepanek esitada kohtule juurdepääsutee määramiseks alternatiivsed nõuded erinevate kinnisasjaomanike vastu, kelle kinnisasjalt on võimalik juurdepääs talle kuuluvale kinnistule. 26.02.2008 esitas Raivo Paasma maakohtule hagi alternatiivsete nõuetega Margus Padari, Imbi Padari, Mihkel Koppeli, Priit Labo, Marko Vahi, Rao Kivi ja Rene Buschi vastu kinnisasja seadusjärgse kitsenduse tuvastamiseks, hageja õiguse tunnustamiseks ning kostjate M. Padari ja I. Padari kohustamiseks lõpetada õigusvastane tegevus või juurdepääsu asukoha määramiseks avalikult kasutatavale teele üle võõra kinnisasja. Täiendava hagiavalduse kohaselt hageja kinnistu kõrval asuvad veel Mihkel Koppel’ile kuuluva Xxxxxx kinnistu lahustükk (registriosa xxxxxx; katastriüksus 27003:003:0459), Priit Labo’le kuuluv Xxxxxxxxx kinnistu (registriosa xxxxxx; katastriüksus 27003:003:0678), Marko Vahi’le kuuluv Xxxxx kinnistu (registriosa xxxxxx, katastriüksus 27003:003:0388), Rao Kivi’le kuuluv Xxxx kinnistu (registriosa xxxxxx; katastriüksus 27003:003:0387) ning Rene Busch’ile kuuluv Xxxxxxx kinnistu lahustükk (registriosa xxxxxx; katastriüksus 27003:003:0395). Juurdepääsutee suundub Xxxxxx kinnistult Xxxxx kinnistule ja sealt edasi Xxxxxxx kinnistule. Xxxxx kinnistule jäävat juurdepääsutee osa on hageja õigustatud kasutama seadusjärgse kitsenduse ning lisaks tehingust tuleneva kitsenduse alusel. 11.09.2007 on xxxxx maaüksusele jääva juurdepääsutee osa koormatud lisaks seadusjärgsele kitsendusele veel ka lepingust tuleneva teeservituudiga Xxxxxxxxx kinnistu igakordse omaniku kasuks. Teeservituut on kantud kinnistusraamatusse. Xxxxx kinnistu omanik ei ole teinud mingeid takistusi juurdepääsutee kasutamiseks. Kostjad Margus ja Imbi Padar on sulgenud juurdepääsutee avalikult kasutatava valla tee ääres ning Xxxxx maaüksuse piiril lukustatud väravatega ja sellise tegevusega takistanud ebaseaduslikult hagejal ning ka Marko Vahil, Rao Kivil ja Rene Busch’il seadusjärgse kitsenduse alusel juurdepääsuteed kasutada. Hageja ei olnud senini pidanud menetlusökonoomia printsiipi arvestades mõistlikuks esitada alternatiivseid nõudeid ka teiste tema kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanike vastu, kuna ei pidanud teistelt kinnisasjadelt juurdepääsu võimalikuks, kuid ringkonnakohtu otsusest ja maakohtu määrusest tulenevalt on ta seda sunnitud tegema. Hageja on veendunud, et ainuke reaalne juurdepääs temale kuuluvale Xxxxxxxxx kinnistule on käesoleval ajal üle Xxxxxx kinnistu. Kuigi hageja ei näe hetkel ühtegi teist alternatiivset juurdepääsu võimalust, siis peab ta esitama alternatiivsed nõuded kõigi naaberkinnistute omanike vastu, et kohus saaks igakülgselt, täielikult ja objektiivselt kaalutlusõigust teostada, kuulates ära ka teiste naaberkinnistute omanike seisukoha. Ülevaatlikkuse ja selguse huvides esitas hageja hagiavalduse teksti tervikuna muudetud kujul, esitades alternatiivsed nõuded erinevatel õiguslikel alustel, nõudes esiteks Margus ja Imbi Padar’ile kuuluval Xxxxxx kinnistul lasuva seadusjärgse kitsenduse tuvastamist, hageja õiguse tunnustamist kasutada seadusjärgse kitsenduse alusel Xxxxxx kinnistut läbivat avalikult kasutatavat teed ning kohustada AÕS § 155 lg 1 alusel Margus Padarit ja Imbi Padarit lõpetada õigusvastane tegevus ning esimese nõude rahuldamata jätmise korral nõuab hageja teiseks alternatiivselt seadusjärgse kitsenduse tuvastamist Xxxxxx kinnistul ning seadusjärgse kitsenduse ja AÕS § 156 lg 1 alusel tähtajatu juurdepääsu määramist hagejale kuuluvale Xxxxxxxxx kinnistule selle igakordse omaniku

4(23)

kasuks üle Xxxxxx kinnistu või kolmandaks alternatiivselt juurdepääsu asukoha määramist üle mõne teise võõra naaberkinnisasja. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja on veendunud, et Xxxxxx kinnistul lasub seadusjärgne kitsendus ning selle alusel on tal õigus juurdepääsuteed kasutada. Kuna Xxxxxx kinnistu omanikud Margus ja Imbi Padar on juurdepääsutee tõkestanud, siis on hagejal põhjendatud huvi nõuda seadusjärgse kitsenduse tuvastamist ning tema õiguse tunnustamist kasutada seadusjärgse kitsenduse alusel Xxxxxx kinnistule jäävat juurdepääsuteed. AÕS § 140 kohaselt kinnisomandi kitsendused on seadusjärgsed või need seatakse kohtuotsusega või tehinguga. AÕS § 141 lg-st 1 tulenevalt kehtib seadusjärgne kitsendus kinnistusraamatusse kandmata. AÕS § 155 lg 1 kohaselt omanik, kelle kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee, ei või takistada ega lõpetada selle tee kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutatava teena. Hageja juhis tähelepanu asjaolule, et seadusjärgne kitsendus lasus Xxxxxx maaüksusel juba enne selle omandamist kostjate poolt. Xxxxxx maaüksuse plaani, millel on seadusjärgse kitsendusena märgitud üldkasutatav tee, kanti maakatastrisse 14.02.1997. Margus Padar sõlmis riigiga maa ostumüügilepingu 20.02.1997 ning Xxxxxx maaüksus kanti kinnistusraamatusse 19.05.1997. Maaüksuse omandamisel teavitati Margus Padarit maavanema korraldusega sellel lasuvast seadusjärgsest kitsendusest üld- ehk avalikult kasutatava tee näol, mida ta ei vaidlustanud. Eeltoodust tulenevalt palus hageja tuvastada Xxxxxx kinnistul seadusjärgne kitsendus, tunnustada hageja tähtajatut õigust kasutada seadusjärgse kitsenduse alusel Xxxxxx kinnistut läbivat avalikult kasutatavat teed ning kohustada AÕS § 155 lg 1 alusel kostjaid Margus Padarit ja Imbi Padarit lõpetama õigusvastane tegevus ning kõrvaldama avalikult kasutatavalt teelt Xxxxxx kinnistul kõik tõkked ja takistused. Juhul, kui kohus ei rahulda esitatud nõuet, palus hageja tuvastada Xxxxxx kinnistul lasuv seadusjärgne kitsendus, mille alusel määrata Xxxxxxxxx kinnistule juurdepääs üle Xxxxxx kinnistu. AÕS § 156 lg 1 kohaselt omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Hageja näeb ainukese võimalusena realiseerida juurdepääsuõigus käesoleval hetkel üle Xxxxxx kinnistu. Tegemist on olukorraga, kus juurdepääsutee on olemas ja omanikud takistavad selle kasutamist. Hagiavaldusele on lisatud väljavõte kaardist „Saare maakonnas Xxxxxxx mõisa plaan 5 lehel”, millele on juba märgitud juurdepääsutee ning samuti märge, et alusplaan on valmistatud aastatel 1901-1902 (lisa 14), mis tõendab, et Xxxxxx kinnistul asuvat juurdepääsuteed on kasutatud juba üle 100 aasta. Fakti, et juurdepääsutee on olnud üldkasutatav pikemat aega, tõendavad ka Xxxxxx maaüksuse plaan, mille eksplikatsioonis on kitsendusena märgitud üldkasutatav tee, ning eelnevalt nimetatud maavanema korraldus ning Margus Padari ja riigi vahel sõlmitud maa ostu-müügileping, mis seavad Xxxxxx kinnistule seadusjärgse kitsenduse avalikult kasutatava tee näol. Ka kostjad pidasid varem pikka aega õiguslikult siduvaks juurdepääsutee kasutamist hageja poolt, mida tõendab Xxxxxx maaüksuse planeering. Maaüksuse piiri äärde jäävat juurdepääsuteed eraldab elamumaast massiivne kiviaed. Ükski mõistlik inimene ei poolita elamumaad juhuslikust kohast massiivse kiviaiaga. Käesoleva vaidlusega samasuguse olukorra lahendamist on käsitlenud Riigikohtu tsiviilkolleegium

5(23)

27.09.2005 otsuses 3-2-1-85-05. Riigikohus on otsuse punktis 22 märkinud, et juurdepääsuõiguse andmise nõude (AÕS § 156 lg 1) näol on tegemist taotlusega kohtule lahendada poolte huvide kaalumisel õiglusest lähtudes kinnisasjale juurdepääsu küsimused. Samuti on Riigikohus märkinud, et naaberkinnisasjade omanike õigused tasakaalustavad vastastikku üksteist ja nendega tuleb vastastikku arvestada, et oleks võimalik inimeste mõistlik ühiselu. Otsuse punktis 23 on Riigikohus pidanud vajalikuks tuua välja järgmise asjaolu, et juurdepääsunõude rahuldamisel AÕS § 156 järgi ei ole oluline, et maa erastamisel ei pandud kostjale selget kohustust tagada juurdepääsutee kasutamise võimalus teistele isikutele, mh hagejale. Kohtud on tuvastanud, et vaidlusalust juurdepääsuteed on kasutatud varem pikema aja vältel. Kostjat Margus Padar’it teavitati erastamisel selgesõnaliselt kohustusest taluda seadusjärgse kitsendusena juurdepääsutee kasutamisest teiste isikute poolt ning Margus Padar aktsepteeris seda maavanema korralduse mittevaidlustamisega ning maa ostu-müügilepingu allkirjastamisega. Hageja leidis, et juurdepääsuteed peaks tal olema õigus kasutada tasuta. Seadusjärgse kitsenduse kompenseerimiseks ning juurdepääsutee hoiuks võivad Margus ja Imbi Padar saada hüvitist riigi või kohaliku omavalitsusüksuse eelarvest või taotleda maamaksusoodustust. Hageja on valmis tegema tee korrashoiuks vajalikke kulutusi. Kuigi hageja ei näe reaalset võimalust pääseda Xxxxxxxxx kinnistule üle mõne teise naaberkinnistu, üle xxxxxx, xxxxxxxxx, xxxxx, xxxx või Xxxxxxx kinnistu, siis ringkonnakohtu otsusest ja maakohtu määrusest tulenevalt on ta sunnitud esitama alternatiivse nõude eelnevate nõuete rahuldamata jätmise korral määrata Xxxxxxxxx kinnistule juurdepääs üle mõne nimetatud kinnistu. Hageja täpsustab, et üle Xxxxx kinnistu on Xxxxxxxxx kinnistule juurdepääs võimalik ja vajalik, kuid seda kohast, mis on määratud kinnistusraamatusse kantud teeservituudiga. Hageja ei ole tahtnud kaasata asja rohkem kostjaid peale Margus ja Imbi Padar’i, kuid on sunnitud seda tegema ringkonnakohtu otsusest ja maakohtu määrusest tulenevalt. Seetõttu peab hageja äärmiselt ebaõiglaseks ja ebamõistlikuks temalt kostjate, kelle kahjuks otsust ei tehta, kulude väljamõistmist. Hageja leiab, et eelkõige on õigustatud kostjate Margus ja Imbi Padari vastu esitatud nõude rahuldamine ning palub jätta kostjate menetluskulud nende endi kanda ning hageja menetluskulud mõista välja solidaarselt kostjatelt Margus ja Imbi Padarilt. Eeltoodud alusel ning juhindudes TsMS § 363, AÕS § 155 lg 1 ja 156 lg 1, TsÜS § 2 ja muudest eelnevalt märgitud õigusnormidest palub hageja alternatiivselt:

6(23)

Xxxxxxx kinnistu omaniku Rene Buschi vastu. Vastuseks kostjate seisukohtadele märkis hageja, et on möönnud kogu kohtumenetluse jooksul, et põhimõtteliselt on võimalik juurdepääsutee rajada mitmele tema kinnistu naabruses asuvale maatükile, kuid küsimus on uue juurdepääsutee rajamise kulukuses. On mõistetav, et naabruskinnistuste omanikud, sealhulgas Xxxxxx kinnistu omanik Mihkel Koppel, ei ole nõus juurdepääsuteed omal kulul rajama, kuid hagejale ei ole uue juurdepääsu rajamine rahaliselt jõukohane. Hagejal puudub hetkel juurdepääs koju ja ükski avalik planeerimismenetlus ei lahenda seda probleemi lähitulevikus. Hageja tõstis esile asjaolu, et detailplaneering ei anna õigust võõrast kinnisasja kasutada ja sellele teed ehitada. Seda hageja seisukohta toetab Riigikohtu 22.03.2006 otsuse 3-2-1-5-06 punktis 22 väljendatud seisukoht, mille kohaselt „detailplaneering on kava, mis määrab edasise tegevuse alused. Ainuüksi detailplaneering ei anna õigust ehitamiseks. Detailplaneering on avalik-õiguslik kokkulepe ja see ei asenda poolte asja- või võlaõiguslikku kokkulepet eratee kasutamiseks, samuti ei ole detailplaneering seadusjärgne kinnisasja kitsendus.” Xxxxxx kinnistut ei ole käesoleval ajal võimalik Xxxxxxxxx kinnistule juurdepääsuna kasutada ning juurdepääsu rajamine Xxxxxx kinnistule tähendaks hageja jaoks liiga suuri rahalisi kulutusi. Xxxxxx maaüksuse omanik Mihkel Koppel on andnud nõusoleku rajada juurdepääs Xxxxxxxxx kinnistule üle Xxxxxx kinnistu mööda selle piiri, kus praegu asub kõrghaljastus. Xxxxxx maaüksuse omaniku tahet kinnitavad ka kolmanda isiku esindaja Peeter Tammai poolt 11.04.2007 paikvaatlusel antud ütlused. Kolmanda isiku esindaja Peeter Tammai oli varem isiklikult käinud koos Xxxxxx kinnistu omaniku Mihkel Koppeliga kohapeal ja täpsustanud Mihkel Koppeli nõusoleku aluseks oleva juurdepääsu asukoha. Kaarma Vallavalitsus on ka eelnevalt oma 28.06.2007 kirjas nr 16-4.1/418 avaldanud valmisolekut osaleda hageja ja Mihkel Koppeli vahelistes läbirääkimistes ning avaldanud nõusolekut anda hagejale juurdepääsutee rajamiseks tasuta alusmaterjali. Nimetatud faktid on tõendiks, et Mihkel Koppelile kuuluv Xxxxxx kinnistu ei ole praegu Xxxxxxxxx kinnistule juurdepääsuna kasutatav, sest kui see nii oleks, siis puuduks igasugune vajadus läbirääkimisteks, milles Kaarma Vallavalitsus on avaldanud valmidust osaleda, ning Kaarma Vallavalitsus möönab Xxxxxx kinnistule tee väljaehitamise vajadust. Hageja on esitanud dokumentaalse tõendi Xxxxxx kinnistule rajatava tee kulukuse kohta (126 018 krooni), milleks on AS Level poolt väljastatud hinnapakkumine, mille juures ei ole arvestatud kõrghaljastuse langetamist 180 meetri ulatuses ning kändude juurimist. Hagejale läheks tee rajamine sisuliselt vähemalt kaks korda kallimaks, kuna Xxxxxx kinnistult on Xxxxxxxxx kinnistu elamuteni veel ca 180 meetrit, mis teeks apellandi elamust kuni riigimaanteeni üle Xxxxxx kinnistu kulgeva tee pikkuseks ca 360 meetrit. xxxxxx ja Xxxxx kinnistul asuva juurdepääsutee puhul on tegemist ühe ja sama teega ning teeservituut on kokkuleppeliselt seatud Xxxxx kinnistule jäävale juurdepääsutee osale. Et hageja saaks avalikult kasutatavalt teelt tulles kasutada Xxxxx kinnistule jäävat tee kokkuleppega koormatud osa, on esiteks vaja kasutada Xxxxxx kinnistule jäävat tee osa, millel lasub seadusjärgne kitsendus. Enne notariaalse kokkuleppega Xxxxx kinnistule teeservituudi seadmist lasus Xxxxx kinnistul hageja ja teiste isikute kasuks seadusjärgne kitsendus ning lasub seal teiste isikute kasuks tänaseni, mis nähtub xxxxx katastriüksuse plaanilt. Hageja ja kostja Marko Vahi soovisid kitsendust kinnistada kokkuleppelise kinnistusraamatu kandega, mis on seaduse järgi lubatud. Kuna kostjad Margus ja Imbi Padar on õigusvastaselt sulgenud juurdepääsutee, siis ei Marjo Vahi tagada tema kinnistul lasuvat kitsendust võimaldada juurdepääs elektrikilbi teenindamiseks.

7(23)

Kostjate ja kolmandate isikute seisukohad Kostjate M. Padari ja I. Padari vastuväidetel hageja seisukoht, et Xxxxxx kinnistul lasub seadusjärgne kitsendus, mille alusel on temal õigus Xxxxxx kinnistul asuvat väidetavat juurdepääsuteed kasutada, on ebaõige. AÕS § 155 lg-s 1 on sätestatud, et omanik, kelle kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee, ei või takistada ega lõpetada selle tee kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutatava teena. Asjaõigusseadus ei anna avalikult kasutatava tee mõistet. Teeseaduse (TeeS) § 4 lg kohaselt on avalikult kasutatavad teed riigimaantee, riigi talitee, kohalik tee ja kohalik talitee. Kohalike teede nimekiri määratakse valla- või linnavolikogu otsusega. Kõnealusel juhul ei ole kohaliku omavalitsuse otsust Xxxxxx kinnistul paikneva tee avalikuks kasutamiseks määramise kohta, st tegemist ei ole ka avalikuks kasutamiseks määratud erateega. Xxxxxx kinnistu 20.02.1997 ostu-müügileping ja selle juurde kuuluv katastriüksuse plaan on kinnistul paikneva tee osas ebaõiged. Katastriüksuse plaani koostaja on ekslikult plaanile märkinud kitsendusena üldkasutatava tee üldpindalaga 696 m2, mistõttu on Saare Maavalitsus vormistanud ka maa ostu-müügilepingu valesti, märkides lepingusse kitsenduste kohta, et maaüksust läbib avalikus kasutuses olev tee. 1997. aastal, mil sõlmiti Xxxxxx maaüksuse ostu-müügileping, kehtis Eesti Vabariigi maanteeseadus..Avalikult kasutatava tee mõiste on toodud 1999. aastal kehtima hakanud TeeS §-s

8(23)

Xxxxxx kinnistul asuv eratee suures osas kitsas looduslik tee, mida on pinnatud kruusaga üksnes kinnistul asuva elamuni. Tee asub kiviaia vahetus läheduses. Hageja on asjas taotlenud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist motiivil, et hagi tagamine on vajalik selleks, et hageja saaks jätkata oma kinnisasjal ehitustegevust. Ehitustegevuse jätkamisega kaasneb ehitusmehhanismide kasutamine, mis lõhuvad teed ja võivad kahjustada tee ääres asuvat kiviaeda. Varem on seda juba juhtunud. Xxxxxx kinnistul asuv elumaja paikneb hageja taotletud juurdepääsutee vahetus läheduses ja tee kasutamine sõidukitega on elanikele häiriv. Xxxxxx kinnistu on kostja ja tema perekonna alaline elukoht. Ebaõige on hagiavalduse väide, et Xxxxxx kinnistut läbib avalikuks kasutamiseks määratud tee. Kaarma Vallavalitsus 25.09.2006 tõend nr 141 kinnitab vastupidist. AÕS § 156 lg 1 viimase lause kohaselt tuleb juurdepääsu määramisel arvestada koormatava kinnisasja huve. Kostjad paluvad hagi jätta rahuldamata, kuna Xxxxxxxxx kinnistule juurdepääsu määramine oleks Xxxxxx kinnistule ülemäära koormav. Hageja taotletud juurdepääsutee pikkusega 174 m ja laiusega 4 m, s.t pindalaga 696 m2 on oluline osa Xxxxxx kinnistust, moodustades kinnistu pindalast 7,5 %. Samuti eraldaks taotletav juurdepääsutee osa Xxxxxx kinnistust kitsaks omaette ribaks. Juurdepääsu määramine hageja soovitud viisil piiraks suures ulatuses Xxxxxx kinnistu sihtotstarbelist kasutamist ning vähendaks kostja kinnisasja väärtust. Kostja kasutab oma kinnistut alalise elukohana. Hageja taotletav juurdepääsutee on kostja elamu vahetus läheduses. Juurdepääsu määramine hageja taotletud asukohas rikuks olulisel määral kostja privaatsust ja turvalisust. Kuna tegemist on tugeva aluspõhjata loodusliku teega, lõhub transpordivahendite kasutamine pinnast ja kahjustab Xxxxxx kinnistu taimestikku. Tee aluspõhja rajamine eeldab oluliste kulutuste tegemist, mis ei ole kostja kinnistu seisukohalt vajalikud. Hageja vajadus juurdepääsule avalikule teele üle kostja kinnisasja ei kaalu üles kostjate kinnisasja väärtuse säilitamise ja privaatsuse tagamise huvi. Hagejale kuuluv Xxxxxxxxx kinnistu piirneb järgmiste kinnistutega: Xxxxxxxxx kinnistu, katastritunnus 27003:003:0678, Xxxxx kinnistu, katastritunnus 27003:003:0388, Xxxx kinnistu, katastritunnus 27003:003:0387, Xxxxxxx kinnistu, katastritunnus 27003:003:0395. Kinnistusraamatu andmetest nähtuvalt on neile kinnistutele seatud isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks OÜ Jaotusvõrk kasuks. Ala, millele on seatud isiklik kasutusõigus OÜ Jaotusvõrk kasuks, on ette nähtud elektriliinide paigaldamiseks ja peab olema läbitav. Kostjad leiavad, et avaliku teega mittepiirnevatele kinnistutele võiks juurdepääsu määrata, arvestades olemasolevat OÜ Jaotusvõrk kasuks seatud kasutusõigust. Nii oleks võimalik Xxxxxxxxx kinnistule juurdepääs avalikule teele kindlaks määrata näiteks üle xxxxxxx ja xxxxx kinnistute. Kostja arvates oleks avalikult teelt Xxxxxxxxx kinnistule juurdepääsu määramine üle xxxxxx, Xxxxxxxxx või Xxxxx kinnistu nende kinnistute omanikele vähem koormav kui juurdepääsu määramine üle Xxxxxx kinnistu. Alates 2006.a septembrist on hageja kasutanud oma kinnistule juurdepääsuks Xxxxxxxxx kinnistut. Xxxxxxxxx kinnistule on avalikult teelt võimalik juurde pääseda üle xxxxx xxx ja Xxxxxxxxx kinnistu. Seega on avalikult kasutatavalt teelt Xxxxxxxxx kinnistule juurdepääsuks mitu erinevat võimalust. Kõik need juurdepääsud kulgevad samaväärse loodusliku pinnakattega maal. Tõenäoliselt oleks võimalik leida ka muid, käesolevas vastuses märkimata juurdepääsu võimalusi Xxxxxxxxx kinnistule. Kostjad leiavad, et parim võimalik juurdepääs avalikult teelt Xxxxxxxxx kinnistule on selline, nagu on märgitud 1997. aastal koostatud Xxxxxxxxx maaüksuse plaanil, s.o Xxxxxxxxx maaüksuselt Xxxxxx maaüksuse kaudu. Kostjad rõhutavad, et hageja esitas nii algses hagis kui ka esitab 26.02.2008 hagiavalduses ebaõigeid faktiväiteid. Nagu eelpool esile toodud, ei läbi Xxxxxx kinnistut avalikult kasutatav tee. Xxxxxx kinnistul ei ole teed rajatise tähenduses.

9(23)

Hageja taotleb juurdepääsu määramist üle Xxxxxx kinnistu tasuta. Selline nõue ei tulene seadusest. Kostjad ei nõustu Xxxxxxxxx kinnistule juurdepääsu määramisega üle Xxxxxx kinnistu ei tasulise ega tasuta õigusena. Võõra kinnisasja omavoliline kasutamine, isegi kui hageja on seda varem teinud, ei anna hagejale õiguslikku alust Xxxxxx kinnistu oma huvides kasutamiseks. AÕS § 156 lg 1 viimase lause kohaselt tuleb juurdepääsu määramisel arvestada koormatava kinnisasja huve. Hagejad paluvad hagi jätta rahuldamata, kuna Xxxxxxxxx kinnistule juurdepääsu määramine oleks Xxxxxx kinnistule ülemäära koormav. Kostjad leiavad, et hageja vajadus juurdepääsuks avalikule teele üle kostjate kinnisasja ei kaalu üles kostjate kinnisasja väärtuse säilitamise ja privaatsuse tagamise huvi. Kostjad peavad põhjendatuks määrata juurdepääs Xxxxxxxxx kinnistule üle xxxxxx, Xxxxxxxxx, xxxxx, xxxx või Xxxxxxx kinnistu. Ehkki hageja on arvamusel, et ta ei näe reaalset võimalust pääseda Xxxxxxxxx kinnistule üle mõne teise kinnistu, tuleb sellisesse arvamusse suhtuda skeptiliselt. 1) 1997. aastal koostatud Xxxxxxxxx maaüksuse plaanil ei ole juurdepääs maaüksusel paiknevatele hoonetele määratud kindlaks üle Xxxxxx kinnistu, vaid Xxxxxxxxx maaüksuselt Xxxxxx maaüksuse suunas. Kaarma Vallavalitsuse 30.03.2007 vastuses tsiviilasjas nr 2-06-25432 on vallavalitsus avaldanud seisukoha, et kõige otstarbekam ja lühem on juurdepääsutee Xxxxxxxxx kinnistule riigimaanteelt üle Xxxxxx kinnistu. Kaarma Vallavalitsus sai Xxxxxx kinnistu omanikult Mihkel Koppelilt kirjaliku nõusoleku selle kohta, et juurdepääsutee Xxxxxxxxx kinnistule hakkab minema üle temale kuuluva Xxxxxx kinnistu. Saare Teedevalitsus on kirjalikult kooskõlastanud mahasõidu võimaluse riigimaanteelt Xxxxxx kinnistule. Kaarma Vallavalitsus on avaldanud, et garanteerib Raivo Paasmale juurdepääsutee väljaehitamiseks tasuta alusmaterjali vallale kuuluvast Tõrise karjäärist. Vallavalitsuse kirjaliku seisukoha kohaselt on Xxxxxx kinnistut läbivat juurdepääsuteed võimalik kasutada ootamata notariaalse teeservituudi seadmist. Vallavalitsuse hinnangul on läbisõit Xxxxxxxxx kinnistult üle Xxxxxx kinnistu riigimaanteele juba praegu võimalik, ehkki teed veel ei ole. Kaarma Vallavalitsuse 28.06.2007 vastusest tsiviilasjas nr 2-06-25432 esitatud apellatsioonkaebusele selgub, et Kaarma Vallavalitsuse menetluses on Kaarma valla Xxxxxxx küla xxxxxxx x maatüki detailplaneering, mille avaliku väljapaneku ajal on Xxxxxxxxx kinnistu omanik Raivo Paasma 11.05.2007 esitanud omapoolse ettepaneku täiendava juurdepääsutee asukoha suhtes Kuressaare - Pihtla maanteelt üle xxxxxx ja Xxxxxxxxx kinnistute Xxxxxxx x maatükile. 14.05.2007 toiminud avalikul arutelul otsustati, et Xxxxxxxxx kinnistu omaniku poolt tehtud ettepanek võtta arvesse täiendava juurdepääsuna kui lühim tee, ning detailplaneeringut menetleda edasi pärast Xxxxxxx x maatüki arendaja poolt kirjalikult esitatud seisukohta vallavalitsusele. Eeltoodust nähtub, et hageja on mõistnud, et Xxxxxxxxx kinnistule on võimalik juurde pääseda üle Xxxxxx kinnistu ning asunud juurdepääsuga seonduvat lahendama planeeringumenetluses. Samas ei ole ta neid asjaolusid kohtule 26.02.2008 hagiavalduses avaldanud. 2) Xxxxxxxxx kinnistult on avalikult kasutatavale teele võimalik juurde pääseda üle Xxxxx kinnistu. 2007 juulis rajati külavaheliselt teelt üle Marko Vahile kuuluva Xxxxx kinnistu Xxxxxxxxx kinnistuni umbes 4 m laiune tee. Xxxxx kinnistu ei ole enam suletud vallatee poolt traataiaga. Aia sees on väravalaadne avaus, mille kaudu pääseb Xxxxx kinnistule ja sealt edasi Xxxxxxxxx kinnistule. Kostjad on näinud, et nimetatud väravalaadset avaust ja teed on hageja kasutanud korduvalt juurdepääsuna Xxxxxxxxx kinnistule nii sõidu- kui ka ehitusautodega. Xxxxx kinnistu omanik Marko Vahi on 11.09.2007 sõlminud Xxxxxxxxx kinnistu omaniku Raivo Paasmaga notariaalselt tõestatud kokkulepe Xxxxx kinnistu koormamiseks teeservituudiga Xxxxxxxxx kinnistu igakordse omaniku kasuks. Jääb arusaamatuks, miks on hagejal vaja juurdepääsu Xxxxxxxxx kinnistult avalikult kasutatavale teele üle teiste kinnistute, kui ta on saavutanud Marko Vahiga kokkuleppe Xxxxx kinnistu juurdepääsuks kasutamiseks. Xxxxxxxxx

10(23)

kinnistult avalikult kasutatavale teele on võimalik juurdepääs määrata üle Xxxxx kinnistu ja hagejale ei ole vajalik määrata juurdepääsuõigust üle Xxxxxx kinnistu isegi ajutise õigusena. 3) Xxxxxxxxx kinnistult on võimalik juurdepääs avalikult kasutatavale teele ka üle Xxxxxxxxx ja Xxxxx xxx kinnistu. 4) Xxxxxxxxx kinnistult on võimalik juurdepääs avalikult kasutatavale teele samuti üle xxxxx, xxxx ja Xxxxxxx kinnistu. Menetluskulud tuleb kostjate arvates jätta hageja kanda. Vastuseks hageja nõude täpsustusele märgivad kostjad, et peavad põhjendatuks määrata juurdepääs Xxxxxxxxx kinnistule üle xxxxxx, Xxxxxxxxx, xxxxx, xxxx või Xxxxxxx kinnistu. Xxxxxxxxx kinnistule juurdepääsu määramine üle Xxxxxxx kinnistu on kooskõlas Kaarma Vallavolikogu 24.09.2008 otsusega nr 79 kehtestatud Xxxxxxx x kinnistu detailplaneeringuga. Hageja on 20.10.2008 nõude täpsustamise avalduses ignoreerinud Xxxxxxx x kinnistu detailplaneeringu kehtestamise otsust ega ole toonud nõude täpsustusele lisatud plaanil välja juurdepääsu Xxxxxxxxx kinnistule üle Xxxxxxx kinnistu detailplaneeringuga ettenähtud asukohas. Lühim juurdepääs avalikult kasutatavalt kohaliku omavalitsuse teelt Xxxxxxxxx kinnistule on üle Xxxxx kinnistu. Nimetatud juurdepääsu on hageja oma kinnistule saamiseks kasutanud nii varasematel perioodidel kui ka hagimenetluse ajal. Lühim ja otstarbekaim juurdepääs riigimaanteelt Xxxxxxxxx kinnistule on üle Xxxxxx kinnistu piki kinnistu piiri. Kostja III Mihkel Koppel ei tunnista tema vastu suunatud nõuet. Hageja nõuded kostjate Margus Padari ja Imbi Padari vastu on õigustatud. Hagejal on õigus tasuta juurdepääsule oma kinnistule. Kostjate Margus Padari ja Imbi Padari poolne juurdepääsutee sulgemine Raivo Paasma kinnistule pole õigustatud, Xxxxxx kinnistul on juurdepääsutee osas seadusjärgne kitsendus. Vaidlusalust juurdepääsuteed on kostja teadmisel kohalike elanike poolt kasutatud alates Xxxxxxx mõisa tegutsemisaegadest ehk rohkem kui sajand ning tunduvalt kauem kui kostjad Margus ja Imbi Padar on olnud Xxxxxx kinnistu omanikud. Kostja arvates on hagejal õigus kasutada juba olemasolevat juurdepääsuteed üle Xxxxxx kinnistu enda kinnistule ja koju jõudmiseks ning kostjatel Margus ja Imbi Padaril pole õigust takistada vaidlusaluse juurdepääsutee kasutamist või nõuda uue juurdepääsutee rajamiseks kulude tegemist. M.Koppel pole nõus antud tsiviilasjaga seoses kandma mingisuguseid kulusid. Kostja IV Priit Labo vaidleb tema vastu suunatud nõudele vastu ja leidis, et hagejal on võimalus teha oma maale Xxxxxxxxx pealt tee, miks peab ta veel teisi alternatiive kasutama. Kostja leiab, et tema Xxxxxxxxx kinnistult alternatiivne tee ei ole loogiline ja ta on sellele vastu, et R.Paasma hakkaks Xxxxxxxxx hoovist omale läbikäiku rajama. Kostja V Marko Vahi tema vastu sunnatud hagi ei tunnista ja leiab, et hagejal on õigus kasutada enda kinnistule juurdepääsuks Xxxxxx kinnistul asuvat juurdepääsuteed, millel lasub seadusjärgne kitsendus. Kostja leiab, et Imbi ja Margus Padar ostsid enda maaüksuse riigilt ning juba tehingu tegemisel olid nad teadlikud maaüksusel lasuvast kitsendusest, mis on kirjas nii maavanema korralduses erastamistingimuste määramise kohta, müügilepingus kui ka katastriüksuse plaanil. Hageja on õigustatud kasutama ka M.Vahi kinnistule jäävat juurdepääsuteed, mis on Xxxxxx kinnistult tuleva tee jätkuks. Selleks on kostja lisaks seadusjärgsele kitsendusele sõlminud hagejaga lepingu ja kitsendus on kantud ka kinnisturaamatusse. Mujale ei ole võimalik kostja kinnistule objektiivsete asjaolude tõttu juurdepääsuteed rajada, kuna sellisel juhul läheks tee läbi puurkaevu kaitsetsooni, kus vastavalt veeseadusele peab liikumine piiratud olema. Lisaks sellele tuleks maha võtta puid ja põõsaid, st kahjustada loodust. Kostja rajab hageja kinnistu poole puudekuuri, kuna plaanitud endine asukoht jääb praeguse uue sissesõidu tee alla. Kuna Xxxxxx kinnistu omanikud on sulgenud juurdepääsutee, siis ei saa kostja tagada tema kinnistul lasuvat kitsendust elektrikilbi

11(23)

teenindamiseks. Kostja VI Rao Kivi ei pidanud tema vastu esitatud nõuet õigeks ja tema arvates alternatiivsete nõuete osas toodud võimalus, määrata juurdepääsutee üle teiste piirnevate kinnistute, on kummaline ja raskesti mõistetav. Xxxxxx kinnistu erastamistingimustes on seadusejärgne ühendus selgepiiriliselt määratletud. Alternatiivse nõude rahuldamine eeldab uue juurdepääsutee ehitamist, mille kohta puuduvad isegi ligilähedased majanduslikud kalkulatsioonid. Kostja leiab, et alternatiivse juurdepääsutee võimalikkus üle või läbi temale kuuluva kinnistu on ebaratsionaalne ja kulukas ettevõtmine. Praegune olemasolev suletud juurdepääs aga ei puuduta tema kinnistut, kui Paasma soovib oma kinnistule pääseda. Arusaamatuks jääb ka Padari omavoli seni avalikuks kasutuseks oleva tee sulgemisel. Kostja ledis, et nimetatud asjas võimalik lahendus on kohustada Xxxxxx kinnistu omanikke lõpetama õigusvastane tegevus ja kõrvaldama takistused üldkasutatavalt teelt. Takistuste tegemine juba varem olemasoleval ja üldkasutataval teel ei kuulu heade tavade ja kommete hulka. Kostja VII Rene Busch märgib vastuses hagile, et kuna tema on vajadusel nõus tagama hagejale juurdepääsu hageja kinnistule üle Xxxxxxx kinnistu, siis tunnistab kostja hageja poolt esitatud alternatiivset nõuet (s.o hagiavalduse nõue nr 3), mille sisuks on määrata juurdepääs Xxxxxxxxx kinnistule muu hulgas üle Xxxxxxx kinnistu. Kuna kostja pole oma käitumisega mingil viisil andnud põhjust tema vastu käesolevas asjas hagiavalduse esitamiseks, siis ei tunnista kostja nõuet (s.o hagiavalduse nõue nr 6), mille kohaselt tuleks kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda. Kostja selgitab, et juurdepääs Xxxxxxxxx kinnistule üle kostjale kuuluva Xxxxxxx kinnistu on põhimõtteliselt tagatud Xxxxxxx kinnistu I maatüki suhtes koostamisel oleva detailplaneeringuga. Kostja arvates on äärmiselt küsitav sellise juurdepääsu tagamise otstarbekus hageja suhtes, kuivõrd hagejale tähendaks juurdepääs hageja kinnistule üle kostjale kuuluva Xxxxxxx kinnistu ca 3 km pikkust ringi võrreldes juurdepääsuga üle avalikult kasutatava tee, mis läbib Xxxxxx kinnistut. Ka hageja ise ei pea võimalikuks alternatiivset juurdepääsu läbi kostjale kuuluva Xxxxxxx kinnistu, mida tõendab hagiavalduses esitatud hageja väide. Kuigi kostja on vajadusel nõus tagama hagejale juurdepääsu hageja kinnistule üle kostjale kuuluva Xxxxxxx kinnistu, on sellise juurdepääsu tagamise otstarbekus hageja seisukohalt äärmiselt küsitav. Kolmas isik Kaarma Vallavalitsus leidis, et kõige otstarbekam ja lühem juurdepääs Xxxxxxxxx kinnistule on riigimaanteelt üle Xxxxxx kinnistu. Maakohtu otsuse põhjendused Pärnu Maakohus rahuldas 27.02.2009 otsusega hagi osaliselt kostjate Margus Padar ja Imbi Padar vastu esitatud nõuete osas ja määras juurdepääsutee hageja kinnistult avalikult kasutatavale teele üle kostjate kinnisasja kuni detailplaneeringuga kehtestatud tulevase juurdepääsutee valmimiseni ning määras tasu kostjate kinnisasjal asuva juurdepääsutee kasutamise eest 250 krooni kuus. Kohus jättis hagi rahuldamata kostjate Mihkel Koppeli, Priit Labo, Marko Vahi, Rao Kivi ja Rene Buschi vastu. Kohus nõustus kostjate M. ja I. Padariga selles, et hageja seisukoht, et Xxxxxx kinnistul lasub seadusjärgne kitsendus, mille alusel on temal õigus Xxxxxx kinnistul asuvat väidetavat juurdepääsuteed kasutada, on ebaõige. Kinnisasja kitsendused on asjaõiguslikud õigused. AÕS § 155 lg-s 1 on sätestatud, et omanik, kelle kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee, ei või takistada ega lõpetada selle tee kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutatava teena. Xxxxxx kinnistut ei läbi avalikult kasutatav tee teeseaduse § 2 lg 1, § 4, § 51 mõttes. Samuti ei ole kinnistu koormatud seadusjärgse kitsendusega, puudub seadusega kooskõlas

12(23)

tehtud otsus tee avalikuks kasutamiseks määramise kohta. Xxxxxx kinnistu 20.02.1997 ostu-müügileping ja selle juurde kuuluv katastriüksuse plaan on kinnistul paikneva tee osas ebaõiged. Katastriüksuse plaani koostaja on ekslikult plaanile märkinud kitsendusena üldkasutatava tee üldpindalaga 696 m2, mistõttu on Saare Maavalitsus vormistanud ka maa ostu-müügilepingu ebaõigesti, märkides lepingusse kitsenduste kohta, et maaüksust läbib avalikus kasutuses olev tee. Samas ei kuulu kohalike teede kindlaksmääramine ega ka eratee avalikuks kasutamiseks määramine maavalitsuse pädevusse, vaid see on kohaliku omavalitsuse kompetentsi kuuluv küsimus. 1997. aastal, mil sõlmiti Xxxxxx maaüksuse ostu-müügileping, kehtis Eesti Vabariigi maanteeseadus. Eesti Vabariigi maanteeseaduse §-s 3 oli sätestatud, et üldkasutatavad on maanteed, mis on avatud kõigile, § 5 lg-s 2 oli sätestatud, et üldkasutatavad on riigimaanteed. Eesti Vabariigi maanteeseaduse § 7 lg 1 kohaselt oli eramaantee juriidilise või füüsilise isiku omand, § 7 lg-s 2 oli sätestatud, et eramaanteel liiklejatele kehtestab tingimused eramaantee omanik. Järelikult sellist tee liiki nagu on märgitud 20.02.1997 ostu-müügilepingu p-s 4.2 kitsendusena „avalikus kasutuses olev tee“ ei eksisteerinud. Samuti ei läbinud ega läbi ka praegu Xxxxxx maaüksust riigimaantee. Avalikult kasutatava tee mõiste on toodud 1999. aastal kehtima hakanud TeeS §-s 4. TeeS §-s 29 on sätestatud, et avalikult kasutatava tee maakasutuse sihtotstarve on transpordimaa. Xxxxxx maaüksuse sihtotstarve on elamumaa, nii on märgitud 20.02.1997 ostu-müügi-lepingu punktis 4.1, kinnistu plaanil ja lepingu lisaks oleval Saare Maakatastri õiendil. Et Xxxxxx kinnistut ei läbi avalikult kasutatav tee, kinnitab Kaarma Vallavalitsus 25.09.2006 välja antud tõendiga nr 141. Kohus nõustus kostjate M. ja I. Padariga selles, et Xxxxxx maaüksuse moodustamise ajaks ei olnud Xxxxxx maaüksusele rajatud teed ega ole seal Xxxxxxxxx maaüksuseni viivat teed tee-ehitise tähenduses käeoleval ajal. MaakatSe § 11 lg 1 kohaselt on katastri pidamise eesmärk maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni registreerimine katastris ning informatsiooni kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine. Seega on maakatastri andmetel üksnes informatiivne tähendus ja andmete katastrisse kandmine ei loo õigust ega anna alust võõrast kinnisasja kasutada. Kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta peetakse kinnistusraamatut (asjaõigusseaduse §51 lg 1, § 62). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et juurdepääsuõigust Xxxxxx kinnistut koormava õigusena kinnistusraamatusse kantud ei ole. Tegemist ei ole ka kinnistusraamatusse kandmata kehtiva seadusejärgse kitsendusega. Seadusejärgse kitsenduse puhul peab kitsendusel olema materiaalõiguslik alus, s.t kitsendus peab olema sätestatud seaduses. MaakatS §10 lg 3 ei anna õiguslikku alust võõra kinnisasja kasutamiseks. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on AÕS § 156 lg 1 järgi juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele vajaliku juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes selle kinnisasja omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega, mille kaudu juurdepääsu soovitakse. Seega AÕS § 156 lg 1 esimesest lausest tulenevalt on juurdepääsu nõude rahuldamise esimene eeldus avalikult kasutatavalt teelt vajaliku juurdepääsu puudumine hageja kinnisasjale. Antud asjas puudub vaidlus selle üle, et hagejale kuuluv Xxxxxxxxx kinnistu ei piirne avalikult kasutava teega. Hageja väidab, et peale kostjate poolset juurdepääsu tee sulgemist väravatega 2006. septembris üle neile kuuluva Xxxxxx kinnistu, puudub hagejal Xxxxxxxxx kinnistule pääsuks sõidukiga läbitav aastaringne juurdepääs. Kostjad väidavad, et hagejal on juurdepääs oma

13(23)

kinnistule olemas ja käesoleval ajal kasutab hageja oma kinnistule kohaliku omavalitsuse teelt juurdepääsuks üle Marko Vahile kuuluva Xxxxx kinnistu kulgevat teed, samuti xxxx ja Xxxxxxx kinnistut läbivat metsateed (mis vastab väidetavalt ka Kaarma Vallavolikogu 24.09.2008 otsusega nr 79 kehtestatud detailplaneeringule). Samuti on hagejal väidetavalt võimalik pääseda riigimaanteelt oma kinnistule üle Xxxxxx kinnistu, ehkki teed veel ei ole. Xxxxxxxxx kinnistult on võimalik juurdepääs avalikult kasutatavale teele ka üle Xxxxxxxxx ja Xxxxx xxx kinnistu. Hageja omakorda peab nimetatud juurdepääse ebapiisavaks. Kohus nõustus hagejaga selles, et eelnimetatud juurdepääsud ei ole piisavad ja seega ei saa neid pidada vajalikuks juurdepääsuks AÕS § 156 lg 1 mõttes. Nii nähtus eelkõige 7.11.2007 läbiviidud paikvaatluse käigus ja ka kohtuistungil antud poolte seletustega, samuti muudest järgnevalt käsitletavatest tõenditest, et: 1) Xxxxxx kinnistut ei ole käesoleval ajal võimalik riigimaanteelt Xxxxxxxxx kinnistule juurdepääsuna kasutada muul moel, kui jalgsi kuival aastaajal. Kostjate poolt osundatud juurdepääsutee näol on tegemist heinapõlluga, millel omanikud kasvatavad kariloomadele talvist sööta-heina. Peale heina varumist võib nimetatud heinapõld kuivadel suvekuudel kanda ka kõrgemat sõiduautot (maasturit), kuid muul ajal mitte. Samuti ei ole Xxxxxx kinnistu omanik M.Koppel andnud nõusolekut heinapõllu kasutamiseks juurdepääsuteena, vaid on andnud nõusoleku rajada juurdepääs Xxxxxxxxx kinnistule üle Xxxxxx kinnistu mööda selle piiri, kus praegu asub kõrghaljastus ja kiviaed. Seda kinnitab ka kolmanda isiku esindaja Peeter Tammai poolt 11.04.2007 paikvaatlusel antud ütlused, et tee koht oli mõeldud kiviaia äärest. Kraavist, mitte põllu poolt, vaid kiviaia poolt, kus on puud. Paikvaatlusel kinnitas seda ka M.Koppeli pereliige –õde. Kohus nõustus hagejaga selles, et juurdepääsu rajamine Xxxxxx kinnistule on hagejale ebamõistlikult kulukas. Nii nähtub AS Level poolt 11.04.2007 väljastatud hinnapakkumisest, et kinnistule rajatava võimaliku tee maksumuseks võib olla 126 018 krooni, mille juures ei ole arvestatud kõrghaljastuse langetamist 180 meetri ulatuses ning kändude juurimist. Lisaks eeltoodud summale tuleb arvestada ca samas suuruses summat, kuna Xxxxxx kinnistult on Xxxxxxxxx kinnistu elamuteni veel ca 180 meetrit, kus käesoleval ajal on tegemist osaliselt võsastunud metsateega, mis on läbitav jalgsi. Peale võsa eemaldamist oleks seda juurdepääsu võimalik autoga kasutada vaid kuival ajal, kuna pinnas on pehme. Kokku teeks hageja elamust kuni riigimaanteeni üle Xxxxxx kinnistu kulgeva tee pikkuseks ca 360 meetrit. Isegi kui hageja saaks Kaarma Vallavalitsuselt tee ehituseks kruusa tasuta, ei pruugi tee ehitus tänasel ajal kohtu arvates oluliselt odavamaks kujuneda, kuna materjali kohaletoomiseks on vajalik kulutusi teha transpordile ja laadimismehhanismidele. 2) Ka Xxxxxxxxx kinnistut ei ole käesoleval ajal võimalik riigimaanteelt Xxxxxxxxx kinnistule juurdepääsuna kasutada, isegi mitte jalgsi, kuna seda takistab Xxxxxxxxx poolt vaadates läbipääsmatu mets-võsastik, mis tuleks koos kõrghaljastusega eemaldada ca 80 -100 meetri ulatuses. Edasi tuleks liikuda läbi pehme ja porise Xxxxxxxxx õueala, kus puudub tee ja asuvad abihooned ning ehitusmaterjalid. Juurdepääs kulgeks viimaste vahelt läbi ca 2-3 m kauguselt elumajast. Xxxxxxxxx kinnistule juurdepääsuks riigimaanteelt kasutatakse erateed, mis läbib kinnistut, mille omanik ei ole menetlusosalistele teada. Seega eeldaks juurdepääsu rajamine üle Xxxxxxxxx kinnistu hagejale tee ehitust ca 160 meetri ulatuses. Xxxxxxxxx kinnistu omanik kostja P.Labo ei ole nõus sellega, et hageja hakkab oma kinnistule juurdepääsuks kasutama tema kinnistut ja tema hoovi elumaja kõrvale teed ehitama, eemaldades selleks kahe kinnistu vahelise kõrghaljastuse. 3) Peale kostjate M. ja I. Padari poolset juurdepääsu sulgemist on kostja M. Vahi enda sõnul võimaldanud hagejale tema kinnistule juurdepääsuks ehitusmaterjali toomiseks Xxxxx kinnistult,

14(23)

kuid ainult siis, kui M.Vahi ise seal viibib, sest siis on traataed lahti. 2008 juhtus see M. Vahi sõnul ühel korral, kui hageja hädas oli. See juurdepääs kulgeb Xxxxxxxxx kinnistult avaliku tee suunas Xxxxx kinnistut poolitades alguses mööda pinnaseteed, mis on kuival aastaajal läbitav autoga, siis läbib kinnistul asuva poolelioleva elamu juurest ca 2 meetri kauguselt õueala kuni teelõiguni, kust on M. Vahi poolt kooritud pinnas ja alustatud uue juurdepääsutee rajamist Xxxxx kinnistule (enne kostjate I. ja M. Padari poolset juurdepääsu sulgemist üle nende kinnistu kasutas seda ka kostja M. Vahi juurdepääsuna oma kinnistule). Nimetatud teelõiku kasutab M. Vahi enda elamuni pääsemiseks avalikult teelt. Juurdepääs, mida hageja oma kinnistule sõitmiseks kasutab, läheb M. Vahi sõnul läbi puurkaevu kaitsetsooni ja lisaks sellele rajab kostja õuealale kiviparketi ja hageja kinnistu poole puudekuuri, kuna plaanitud endine asukoht jääb praeguse uue sissesõidu tee alla. M. Vahi ei soovi, et hageja kasutaks alalise juurdepääsuna tema õueala. Hagejal on õigus selles, et kolmanda isiku väited on ekslikud selles, et hageja kinnistule on juurdepääs, kuna tal on sõlmitud teeservituudi seadmiseks notariaalne leping Xxxxx kinnistu omanikuga. Paikvaatluse käigus nähtus, et xxxxxx ja Xxxxx kinnistul asuva juurdepääsutee puhul on tegemist ühe ja sama juurdepääsuteega ning teeservituut on kokkuleppeliselt seatud Xxxxx kinnistule jäävale juurdepääsutee osale. Et hageja saaks avalikult kasutatavalt teelt tulles kasutada Xxxxx kinnistule jäävat tee kokkuleppega koormatud osa, on esiteks vaja kasutada Xxxxxx kinnistule jäävat tee osa. 4-5) xxxx ja Xxxxxxx kinnistut ei ole käesoleval ajal võimalik avalikult kasutatavalt teelt sõidukiga aastaringselt Xxxxxxxxx kinnistule juurdepääsuna kasutada, küll aga jalgsi ja kuivemal aastaajal ka suurema sõidu- (maasturiga) või veoautoga. Paikvaatluse käigus nähtus, et algusmeetritel on Xxxx kinnistul paiknev metsavahetee sõiduautoga läbitav, edasi liikude on keset teed suured kivid, millest ülesõitmine eeldab kõrgemat autot. Edasi on metsavahetee konarlik ja aluspinnas kohati pehme ja porine. Kõnealuse tee all kulgeb Eesti Energia kaablitrass ja on tegelikult elektrikaabli kaitsevöönd. Juurdepääs viib edasi Xxxxxxx kinnistule ja sealt edasi Xxxxxxxxx kinnistuni - kokku on metsavahel kulgeva juurdepääsu pikkuseks ca 3 kilomeetrit. Ka Xxxxxxx kinnistul paiknev võimalik juurdepääs on metsavahe tee, mis on kuivemal aastaajal suurema autoga läbitav. Kohati takistavad läbipääsu teele ulatuvad puuoksad ja porised rattarööpmed, tee aluspind on kohati pehme ja märg. Hageja sõnul on ta seda juurdepääsu mõnel korral oma kinnistule pääsemiseks kasutanud ehitusmaterjali veoks. Vaatamata sellele, et kostjad R.Kivi ja R.Busch ei ole põhimõtteliselt sellele vastu, et hageja kasutab aeg ajalt nende kinnistuid juurdepääsuna oma kinnistule, vajaks kohtu hinnangul eelnimetatud juurdepääs selle aastaringseks kasutamiseks olulisi kulutusi, kuna teed tuleks teeehituslike materjalidega täita ja maha võtta puid ja põõsaid. Samas takistab kõnealuse juurdepääsu kasutamist teena suuresti asjaolu, et Xxxx kinnistul oleva juurdepääsu puhul on tegemist elektrikaabli kaitsevööndiga. Xxxxxxx kinnistul asuva Kaarma Vallavalitsuse 21.02.2006 korraldusega 97 algatatud ja vallavolikogu 24.09.2008 otsusega nr 79 kehtestatud detailplaneeringuga tulevane juurdepääsutee Xxxxxxxxx kinnistule on käeoleval ajal metsaga kaetud ja läbitav suures osas vaid jalgsi. Kohtuistungil kinnitas Kaarma valla esindaja, et valla üldplaneeringu eelnõus on eelnimetatud detailplaneeringu realiseerumisaeg 7 aastat. Kui see selle aja jooksul ei realiseeru, tunnistatakse detailplaneering kehtetuks. Kohus nõustus hagejaga selles, et detailplaneering ei anna õigust võõrast kinnisasja kasutada ja sellele teed ehitada. Hageja on kinnitanud, et ta vajab oma kinnistule aastaringset juurdepääsu, kuna seal paikneb lõppevas ehitusjärgus elamu, kuhu hageja soovib elama asuda. Juurdepääsu vajab hageja selleks, et viia lõpule ehitustegevus ja majja elama asuda. Seda saab kohtu hinnangul pidada

15(23)

õigustatuks. Seega hõlmab juurdepääsuõigus aastaringset õigust läbida tee autoga ning aastaaegade vaheldudes selle vajaduse sisu ei muutu. Juurdepääs peab sellest tulenevalt olema aastaringselt autoga (ka raskemate operatiivsõidukitega) läbitav. Kohus leidis, et võrreldes teiste kaaskostjate kinnistutega vastab ainsana kostjate Margus ja Imbi Padari kinnistul asuv juurdepääs tunnustele, mis on omistatav vajalikule aastaringselt juurdepääsule. Ca 174 meetri pikkune juurdepääs, mis algab avalikult kasutatavalt valla teelt ja keerab sisse ka Padarite õuealale on kaetud kruusaga ja kõva aluspõhjaga, seega autoga sõidetav. Padarite hooviväravast edasi Xxxxxxxxx kinnistule on juurdepääsutee samuti kõva aluspõhjaga, rattarööpmetel on kruusa või killustikku näha ja seega autoga sõidetav, ka tee laiust silmas pidades. On näha, et seda juurdepääsu osa on teena varem kasutatud. Juurdepääsuteed eraldab Padarite õuealast kõrge kiviaed. Kiviaia ja Padarite hoonete vahel on kõrghaljastus. Juurdepääs paikneb paralleelselt kinnistu piiriga. Padarite kinnistul asuval juurdepääsul ei esine ka maakorralduslikke takistusi, kuna seda on pika aja kestel teena kasutatud ja võrreldes teistega ei vaja see juurdepääs tee rajamiseks selliseid olulisi kulutusi kui teistel vaadeldavatel naaberkinnistutel. Kohus leidis, et hageja huvi pääseda oma kinnistult avalikule teele on kaalukam kui kostjate M. ja I.Padari huvi, võrreldes kaaskostjatega. Nii on lisaks juba eelpool märgitule ka paikvaatlusel tuvastamist leidnud, et Xxxxxx kinnistul asuvat juurdepääsu eraldab õuealast kõrge kiviaed ning kiviaia ja hoonete vahel on kõrghaljastus ja juurdepääs paikneb paralleelselt kinnistu piiriga. Xxxxxxxxx kinnistul kulgeks rajatav juurdepääsutee läbi õueala - kõrvalhoonete ja elamu vahelt, elamu kõrvalt ca 2-3 meetri kauguselt. Xxxxxxxxx on Xxxxxx kinnistust tunduvalt väiksem ning juurdepääs üle selle hõlmaks kinnisasjast tunduvalt olulisema osa, kui seda on Xxxxxx kinnistu puhul. Võimalik juurdepääsutee Xxxxx kinnistul poolitaks selle ja kulgeks läbi õueala kinnistul asuvast praegu veel pooleliolevast elamust 2 meetri kauguselt läbi. Ka Xxxxx kinnistu on väiksem kui Xxxxxx kinnistu ning juurdepääs üle selle hõlmaks kinnisasjast tunduvalt olulisema osa kui seda on Xxxxxx maaüksuse puhul. Kohtu hinnangul on juurdepääs Xxxxxx kinnistu kaudu selle omanikele vähem koormav, kui naaberkinnistute Xxxxxxxxx ja Xxxxx kinnistute omanikele. Kohus asus seisukohale, et nõude materiaalõiguslikud eeldused on kostjate M. ja I.Padari suhtes täidetud. Olles põhjalikult kaalunud poolte huvisid leidis kohus, et hageja huvi juurdepääsu saamiseks oma kinnisasjale üle kostjate kinnisasja kaalub üles kostjate huvi oma kinnisasja kasutamise keelamise vastu. Seejuures arvestas kohus tekkida võivaid kulutusi, varasemaid kasutamise tavasid, juurdepääsu koormavust jm olulisi asjaolusid. Eeltoodud põhjenduselt rahuldas kohus hageja nõude kostjate M. ja I.Padar vastu juurdepääsuõiguse saamiseks Xxxxxxxxx kinnistu igakordse omaniku kasuks avalikult kasutatavale Xxxxxxx külla suunduvale vallateele üle M. ja I.Padarile kuuluva Xxxxxx kinnistu ning juurdepääsu asukohaks määras mööda Xxxxxx kinnistu kirdepiiri kulgev tee, mis Xxxxxx kinnistu katastriüksuse plaanil on tähistatud tingmärgiga K-1. Nimetatud kitsenduse kohta tuleb teha kanne kinnistusraamatusse. Kohus leidis, et kostjad M. ja I.Padar on kohustatud tagama avalikult teelt üle oma kinnistu hagejale juurdepääsu viimase kinnistule ajani, kuni reaalselt valmib Xxxxxxx kinnistul asuv Kaarma Vallavalitsuse 21.02.2006 korraldusega 97 algatatud ja vallavolikogu 24.09.2008 otsusega nr 79 kehtestatud detailplaneeringuga tulevane juurdepääsutee Xxxxxxxxx kinnistule avalikult teelt. Kohus pidas põhjendatuks määrata Raivo Paasmale eelnimetatud juurdepääsuõiguse eest tasuks 250 krooni kuus, so 3000 krooni aastas. Hageja on kohustatud nimetatud juurdepääsu omal kulul korras hoidma ja hooldama. Tasu määramisel on kohtu arvates oluline, et kostjad M. ja I.Padar pidid tee kasutamisest tuleneva koormisega arvestama juba maa

16(23)

erastamisel, samuti varasema kinnisasja tasuta kasutamise tavaga. Kuna hageja ega kostjad ei ole taotlenud täiendavate juurdepääsutingimuste (kasutatavad sõiduvahendid, juurdepääsuaeg jms) kindlaksmääramist, annab antud kohtulahend õiguse kasutada kostja kinnisasja juurdepääsuks hagejale kui kinnisasja omanikule, samuti teistele isikutele kinnisasjale pääsemiseks ja sealt lahkumiseks hageja nõusolekul. Seega peavad kostjad kõrvaldama oma maatükil kõik takistused hagejale läbipääsu võimaldamiseks (nt kõrvaldama teele sellele püstitatud aia või värava või andma hagejale võtmed väravate avamiseks) mis tahes hageja soovitud viisil mis tahes ajal. Asjaoludest tulenevalt peab juurdepääsu õigus antud juhul hõlmama autoga ligipääsu võimalust. Kohus pidas õigustatuks märkida, et pooled võivad asjaolude muutmise (nt kinnisasjade piiride muutmine, kulutuste tegemine tee korrashoiuks jne) korral esitada hagi juurdepääsutingimuste muutmiseks või juurdepääsu lõpetamiseks või piiramiseks, nagu Riigikohus on leidnud ka 30.03.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-33-04. Eeltoodu alusel jättis kohus hagi rahuldamata kostjate Mihkel Koppel, Priit Labo, Marko Vahi, Rao Kivi ja Rene Busch vastu. TsMS § 386 lg 4 alusel jättis kohus jõusse Pärnu maakohtu 20.09.2006 määrusega kohaldatud hagi tagamise. Otsuse kohaselt jäävad hageja menetluskulud 80 % ulatuses ja paikkonna vaatluse kulud kostjate M. Padari ja I. Padari kanda. Kostjate M. Padari ja I. Padari menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kostjate Mihkel Koppel, Priit Labo, Marko Vahi, Rao Kivi ja Rene Busch menetluskulud jäävad hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused Apellandid Margus Padar ja Imbi Padar paluvad apellatsioonkaebuses tühistada osaliselt Pärnu Maakohtu 27.02.2009 otsus osas, millega maakohus rahuldas hageja Raivo Paasma nõude juurdepääsuõiguse saamiseks Xxxxxxxxx kinnistu igakordse omaniku kasuks avalikult kasutatavale Xxxxxxx külla suunduvale vallateele üle Margus ja Imbi Padarile kuuluva Xxxxxx kinnistu ning määras juurdepääsu asukohaks mööda Xxxxxx kinnistu kirdepiiri kulgeva tee, mis Xxxxxx kinnistu katastriüksuse plaanil on tähistatud tingmärgiga K-l; otsustas, et eelnimetatud juurdepääsuõigus kehtib ajani, kuni reaalselt valmib Xxxxxxx kinnistul Kaarma Vallavolikogu 24.09.2008 otsusega nr 79 kehtestatud detailplaneeringuga tulevane juurdepääsutee avalikult teelt Xxxxxxxxx kinnistule, ja otsustas nimetatud kitsenduse kohta kande tegemise kinnistusraamatusse, ning teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus ning jätta hagi Margus Padari ja Imbi Padari vastu esitatud nõuete osas tervikuna rahuldamata; tühistada Pärnu Maakohtu 20.09.2006 määrusega kohaldatud hagi tagamine ning muuta kohtukulude jaotust, jättes menetluskukud hageja Raivo Paasma kanda, pannes temale kohustuse hüvitada kostjate Margus Padari ja Imbi Padari menetluskulud või alternatiivselt, kui kohus jätab eelneva taotluse rahuldamata, tühistada osaliselt Pärnu Maakohtu 27.02.2009 otsus kohtukulude jaotuse osas ja jätta hageja Raivo Paasma menetluskulud tema enda kanda ja paikkonna vaatluse kulud hageja Raivo Paasma kanda. Hageja on esitanud nõude AÕS § 156 lg 1 alusel tähtajatu juurdepääsuõiguse saamiseks Xxxxxxxxx kinnistu igakordse omaniku kasuks avalikult kastutatavale vallateele üle M. ja I. Xxxxxx kinnistu. Maakohus on hageja nõude rahuldamisel AÕS § 156 lg-t 1 ebaõigesti kohaldanud, andnud ebaõige hinnangu faktilistele asjaoludele ning hinnanud tõendeid ebaõigesti. Maakohus ei ole järginud AÕS § 156 lg 1 kolmandas lauses sätestatud kohustust arvestada juurdepääsu määramisel koormatava kinnisasja omaniku huve. Maakohtu järeldused ei vasta kohtu poolt tuvastatud asjaoludele.

17(23)

Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on AÕS § 156 lg 1 järgi juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele vajaliku juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes selle kinnisasja omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega, mille kaudu juurdepääsu soovitakse. Seega AÕS § 156 lg 1 esimesest lausest tulenevalt on juurdepääsu nõude rahuldamise esmane eeldus avalikult kasutatavalt teelt vajaliku juurdepääsu puudumine hageja kinnisasjale. Kostjad M. ja I.Padar väitsid asja läbivaatamisel esimese astme kohtus ja jäävad selle väite juurde ka apellatsioonkaebuses, et hagejal on juurdepääs Xxxxxxxxx kinnistule olemas. Enne hagimenetluse algatamist ja hagimenetluse ajal on hageja kasutanud Xxxxxxxxx kinnistule kohaliku omavalitsuse teelt juurdepääsuks üle Marko Vahile kuuluva Xxxxx kinnistu kulgevat teed, samuti xxx ja Xxxxxxx kinnistutel paiknevat metsateed. Maakohus leidis, et kostjate M. ja I.Padari kirjeldatud juurdepääsud Xxxxxxxxx kinnistule ei ole piisavad ja seega ei saa neid pidada vajalikuks juurdepääsuks AÕS § 156 lg 1 mõttes. AÕS §-s 156 ei kasutata juurdepääsu puhul mõisteid „piisav" või „ebapiisav" juurdepääs. Nõustudes maakohtu järeldustega, et Xxxxxx kinnistut ei ole käesoleval ajal võimalik riigimaanteelt Xxxxxxxxx kinnistule juurdepääsuna kasutada muul moel kui jalgsi kuival aastaajal ja seda juurdepääsu on praegu võimalik autoga kasutada vaid kuival ajal, kuna pinnas on pehme ja ka Xxxxxxxxx kinnistut ei ole käesoleval ajal võimalik riigimaanteelt Xxxxxxxxx kinnistule juurdepääsuna kasutada, isegi mitte jalgsi, kuna seda takistab Xxxxxxxxx kinnistu poolt vaadates võsastik, ei nõustu kostjad maakohtu järeldustega osas, mis puudutavad juurdepääsu Xxxxxxxxx kinnistule üle Xxxxx kinnistu, samuti xxxx ja Xxxxxxx kinnistutel kulgeva metsatee osas. Maakohtu otsuse põhjenduse kohaselt on kostja M. Vahi võimaldanud hagejale Xxxxxxxxx kinnistule juurdepääsu üle Xxxxx kinnistu. Kostjad leiavad, et oluline ei ole asjaolu, et kostja M. Vahi on väidetavalt lubanud hagejal kasutada juurdepääsu Xxxxxxxxx kinnistule üle Xxxxx kinnistu ainult siis, kui M. Vahi ise seal viibib, sest siis on traataed lahti, kuivõrd asjaolu, et hageja on Xxxxx kinnistut Xxxxxxxxx kinnistule juurdepääsuks reaalselt kasutanud. Kostjad on näinud hagejat Xxxxx kinnistut Xxxxxxxxx kinnistule juurdepääsuks kasutamas ka siis, kui M. Vahi ise kohal ei viibi. Hageja nõude lahendamise seisukohalt ei ole niivõrd oluline, milline on üle Xxxxx kinnistu kulgev juurdepääs, vaid eeskätt tõsiasi, et hagejal on üle Xxxxx kinnistu juurdepääs kohaliku omavalitsuse teelt Xxxxxxxxx kinnistule. Hageja on kostja M. Vahiga sõlminud teeservituudi seadmiseks notariaalse lepingu. Maakohus on leidnud, et Kivi ja Xxxxxxx kinnistut ei ole käesoleval ajal võimalik avalikult kasutatavalt teelt sõidukiga aastaringselt Xxxxxxxxx kinnistule juurdepääsuna kasutada, küll aga jalgsi ja kuivemal aastaajal ka suurema sõidu- või veoautoga. Ka nendel kinnistutel asuva juurdepääsu puhul on kohus asunud ebaõigesti hindama ennekõike tee seisukorda. Ka siin ei ole hageja nõude lahendamise seisukohalt oluline niivõrd tõsiasi, milline on juurdepääsu praegune seisukord, kuivõrd tõsiasi, et hagejal on xxxx ja Xxxxxxx kinnistutel paikneva metsatee kaudu juurdepääs kohaliku omavalitsuse teelt Xxxxxxxxx kinnistule. Hageja sõnul on ta seda juurdepääsu oma kinnistule pääsemiseks kasutanud. Maakohus on andnud ainuüksi paikvaatlusel visuaalselt kogetu põhjal hinnangu tee sõidetavuse kohta ja tee korrastamiseks vajalike kulutuste kohta. Kostjad leiavad, et xxxx ja Xxxxxxx kinnistutel paiknev juurdepääs on mõõdukate kuludega viidav seisukorda, milles see oleks aastaringselt sõidukitega läbitav. Kohalik omavalitsus, menetlusse kaasatud kolmanda isikuna, on avaldanud, et saab anda valla territooriumil elavatele inimestele tasuta tee täitematerjali. Kostjad leiavad, et maakohus on hagi I. ja M. Padari vastu ebaõigesti rahuldanud, leides, et hagejal

18(23)

puudub juurdepääs kohaliku omavalitsuse teelt Xxxxxxxxx kinnistule. Eeltoodust nähtub, et täidetud ei ole AÕS § 156 lg 1 alusel esitatud nõude rahuldamise esmane eeldus - hagejal on kohaliku omavalitsuse teelt Xxxxxxxxx kinnistule juurdepääs üle Xxxxx kinnistu, aga ka üle xxxx ja Xxxxxxx kinnistu, seega puudub alus hagejale määrata juurdepääs Xxxxxxxxx kinnistule üle Xxxxxx kinnistu. Eeltoodut arvestades on ebaõige ka maakohtu järeldus, et võrreldes teiste kaaskostjate kinnistutega vastab ainsana apellantide M. ja I. Xxxxxx kinnistul asuv juurdepääs tunnustele, mis on omistatav vajalikule aastaringsele juurdepääsule. Ebaselge on, millisest õigusaktist ja millistest kriteeriumitest on maakohus lähtunud, hinnates „tunnuseid, mis on omistatavad vajalikule aastaringsele juurdepääsule". Maakohtu niisugune järeldus on vastuolus maakohtu otsuse p-s 16 tuvastatud asjaoluga, et Xxxxxx maaüksuse moodustamise ajaks ei olnud Xxxxxx maaüksusele rajatud teed ega ole seal Xxxxxxxxx maaüksuseni viivat teed tee-ehitise tähenduses käesoleval ajal. Maakohtu otsus on selles osas vastuoluline. Apellandid ei nõustu maakohtu järeldusega, et Xxxxxx kinnistul asuval juurdepääsul ei esine maakorralduslikke takistusi ja võrreldes teistega ei vaja see juurdepääs tee rajamiseks selliseid kulutusi kui teistel vaadeldavatel naaberkinnistutel. Tee rajamiseks vajalike kulutuste kohta ei ole menetlusosalised muus osas, kui üle Xxxxxx kinnistu kulgev juurdepääs, mingeid tõendeid esitanud. Maakohtu otsus on tee rajamiseks vajalike kulutuste hindamise osas põhjendamatu ega rajane asjas kogutud tõenditel. Arusaamatuks jääb, kuidas on kohtul võimalik vastavaid võrdlusandmeid omamata anda kulutustele võrdlevat hinnangut. Maakohtu otsus ei vasta selles osas TsMS § 436 lg-s 3 sätestatud nõuetele. Maakohus on leidnud, et hageja huvi pääseda oma kinnistult avalikule teele on kaalukam kui kostjate M. ja I. Padari huvi, võrreldes kaaskostjatega. Maakohus on hinnanud Xxxxxx kinnistu omanike kostjate M. ja I. Padari huvi võrreldes Xxxxxxxxx kinnistu omaniku huvidega ja Xxxxx kinnistu omaniku huvidega, kuid ei ole kaalunud kostjate M. ja I.Padari huve võrreldes kostjate R .Kivi (Xxxx kinnistu omanik) ja R. Buschi (Xxxxxxx kinnistu omanik) huvidega. Maakohtu kaalutlus on selles osas puudulik. Maakohus on siin, nagu ka xxxx ja xxxxxxx kinnistutel kulgeva juurdepääsu käsitlemisel, jätnud analüüsimata kostjate M. ja I.Padari poolt asja läbivaatamisel esimese astme kohtus esitatud väite, et M. ja I. Padar peavad kummastavaks asjaolu, et hageja nõuab järjepidevalt juurdepääsu oma kinnistule üle naabrite elamumaade (õuealade), aga ei soovi kasutada metsamaal asuvat metsateed. Metsateed on võimalik kasutada aastaringselt ja seda on hageja ka kasutanud. Selle tee kasutamisele on viidanud ka Kaarma vald. Läbi metsa viiva tee aastaringseks kasutuselevõtuks ei ole vaja teha selliseid kulutusi nagu on hageja näidanud AS Level hinnapakkumises Xxxxxx kinnistul asuva juurdepääsu kohta. Kaarma vald pakub tasuta täitematerjali, hagejal tuleb ainult organiseerida oma transport. Maakohtu kaalutlus hagi rahuldamisel on ebapiisav ka seetõttu, et maakohus ei ole kaalunud kostjate M. ja I. Padari huve võrrelduna hageja huvidega. Maakohtu otsuses on küll märgitud, et kohus, olles põhjalikult kaalunud poolte huvisid, leiab, et hageja huvi juurdepääsu saamiseks oma kinnisasjale üle kostjate kinnisasja kaalub üles kostjate huvi oma kinnisasja kasutamise keelamise vastu ja otsuses on toodud, et seejuures arvestab kohus tekkida võivaid kulutusi, varasemaid kasutamise tavasid, juurdepääsu koormavust jm olulisi asjaolusid, kuid faktiliselt neid asjaolusid kaalutud ei ole. Kohtuotsus ei rajane tekkida võivate kulutuste osas mingitele faktidele ega tõenditele. Otsuses puuduvad põhjendused varasema kasutamise tava kohta Xxxxxx kinnistu suhtes. Maakohus on hagi rahuldamisel jätnud tähelepanuta hageja seletuse, et tema on kasutanud Xxxxxxxxx kinnistule juurdepääsuks xxxx ja Xxxxxxx kinnistul asuvat metsateed, samuti hageja ja kostja M.Vahi seletused, et hageja on Xxxxxxxxx kinnistule juurdepääsuks kasutanud Xxxxx

19(23)

kinnistut. Ebaselge on, mida on maakohus pidanud silmas juurdepääsu koormavuse all. Kohtuotsusest ei selgu, mis on muud olulised asjaolud, millest kohus on otsuse tegemisel lähtunud. Maakohtu kaalutlus ei ole selles osas arusaadav ega jälgitav. Apellandid on seisukohal, et maakohus on menetlusnorme oluliselt rikkudes jätnud tähelepanuta apellantide I. ja M.Padari väited selle kohta, et hageja vajadus juurdepääsule ei kaalu üles kostjate kinnisasja väärtuse säilitamise ja privaatsuse tagamise huvi: 1) hageja taotletud juurdepääsutee pikkusega 174 m ja laiusega 4 m, pindalaga 696 m2, on oluline osa Xxxxxx kinnistust, moodustades kinnistu pindalast 7,5 %. Taotletav juurdepääs eraldab osa Xxxxxx kinnistust kitsaks omaette ribaks. Tee ja selle kõrvale jääv maariba moodustavad kinnistust ca 20 %. Maakorralduse läbiviimisel tuleb muuhulgas lähtuda omaniku taotlusest kinnisasja otstarbekaks kasutamiseks, aga ka nõudest vältida kinnisasja kiildumist ja ribasust (MaaKS § 5 lg 2 p 1 ja 6). Hageja taotletud viisil juurdepääsu määramine üle Xxxxxx kinnistu on vastuolus nende maakorraldusnõuetega, piirab suures ulatuses Xxxxxx kinnistu sihtotstarbelist kasutamist ning vähendab Xxxxxx kinnistu väärtust; 2) apellandid M. ja I.Padar kasutavad oma kinnistut alalise elukohana. Hageja taotletav juurdepääs on kostjate elamu vahetus läheduses. Juurdepääsu määramine hageja taotletud asukohas Xxxxxx kinnistul rikub olulisel määral kostjate privaatsust ja turvalisust; 3) hageja soovib Xxxxxx kinnistul juurdepääsu kohas, kus tegemist on tugeva aluspõhjata ja katteta loodusliku pinnasteega. Transpordivahendite kasutamine lõhub pinnast ja kahjustab Xxxxxx kinnistu taimestikku. Ilma kahtluseta võib väita, et tee aluspõhja rajamine eeldab kulutuste tegemist, mis ei ole Xxxxxx kinnistu kasutusotstarbest lähtuvalt selle kinnistu omanikele vajalikud; 4) apellandid on oma kodu rajanud Xxxxxxx külla lootuses, et nende kodu asub looduses, eemal linnakärast. Apellantide hinnangul on muudatused ümbruskonnas põhjustanud vajaduse teha muudatusi ka oma kinnistul, mis on väga töömahukas ja kulukas, sest ümber tuleb kujundada ja teha seni tehtu ja planeeritu. M. Padar leiab, et juhul kui üldkasutatav tee hakkab kulgema Xxxxxx kinnistul, tuleb kiviaed teha ümber vastupidavamaks ja kõrgemaks, mis tähendab, et aed tuleb tsemendiga vundamendile valada, iga kolme meetri tagant paigaldada väravapostide taolised sambad ja nende vahele puitsõrestik. See on samuti töömahukas ja väga kulukas, kuid on sel juhul vajalik tee liikluse ja müra summutamiseks. Lisaks olemasolevale kõrghaljastusele on apellandid istutanud vaidlusalusele alale ca 150 puuistikut. Kui praegu on nn tee laius ca 2,5 meetrit, siis 30 % sellest taimestikust hävib, Xxxxxx kinnistu omanike soov on aga oma kinnistul roheluse säilitamine. AÕS § 156 lg 1 viimase lause kohaselt tuleb juurdepääsu määramisel arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Maakohus ei ole koormatava Xxxxxx kinnistu omanike huve juurdepääsu nõude rahuldamisel arvestanud ega kaalunud. Hagi tuleb nende vastu esitatud nõude osas jätta rahuldamata ka seetõttu, et Xxxxxxxxx kinnistule juurdepääsu määramine riivab ebaproportsionaalselt Xxxxxx kinnistu omanike huve. Taganemata eeltoodud väidetest ja pidades hagi osalist rahuldamist kostjate vastu esitatud nõudes põhjendamatuks, leiavad kostjad et maakohus on ilma õigusliku aluseta rahuldanud hageja Raivo Paasma nõude juurdepääsuõiguse saamiseks Xxxxxxxxx kinnistu igakordse omaniku kasuks. Maakohus on hagi selliselt rahuldades ebaõigesti kohaldanud AÕS § 156 lg-t 1 ja rikkunud menetlusõiguse norme. Õiguspärane ei ole kohtuotsusega juurdepääsuõiguse kindlaksmääramine kinnistu igakordsele omanikule, s.o määratlemata isikule, kes ei ole kohtuasjas menetlusosaline. Juurdepääsuõiguse on kohus määranud Xxxxxxxxx kinnistu igakordse omaniku kasuks, kuid juurdepääsu õiguse tasu maksmise ja kohustuse juurdepääsu omal kulul korras hoida ja hooldada on pannud mitte Xxxxxxxxx kinnistu igakordsele omanikule, vaid isikuliselt Raivo Paasmale. Nii võib tekkida olukord, kus Xxxxxxxxx kinnistu võõrandamisel on selle järgmisel omanikul küll kohtuotsusest tulenev ja kohtuotsuse alusel kinnistusraamatusse tehtud kandest nähtuv õigus

20(23)

kasutada Xxxxxxxxx kinnistule juurdepääsuks Xxxxxx kinnistut, kuid temale ei laiene kohtuotsusega menetlusosalisele R.Paasmale pandud kohustus maksta juurdepääsuõiguse tasu ning juurdepääsu omal kulul korras hoida ja hooldada. Hagi rahuldamine määratlemata isiku (Xxxxxxxxx kinnistu igakordse omaniku) kasuks on sedavõrd oluline rikkumine, et ainuüksi selline rikkumine peab kaasa tooma maakohtu otsuse vaidlustatud osas tühistamise. Maakohus on hagi osaliselt rahuldades määranud hagejale juurdepääsuõiguse tähtajalise õigusena, kuni reaalselt valmib Xxxxxxx kinnistul Kaarma Vallavolikogu 24.09.2008 otsusega nr 79 kehtestatud detailplaneeringuga tulevane juurdepääsutee avalikult teelt Xxxxxxxxx kinnistule. Taganemata väitest, et hagi rahuldamine apellantide vastu on ebaõige, leiavad nad, et juurdepääsuõiguse ajaline piiritlemine detailplaneeringu realiseerimisega ei motiveeri hagejat kuidagi tegema jõupingutusi juurdepääsu saamiseks mujalt kui Xxxxxx kinnistult. Kolmanda isikuna menetlusse kaasatud kohaliku omavalitsuse esindaja seletuste kohaselt võib tekkida olukord, kus detailplaneeringut ei realiseeritagi. Apellantide huvides oleks tähtajalise juurdepääsu määramine kuudes või aastates, kuid mitte juurdepääsuõiguse tähtaja sidumine sündmusega, mille saabumisele ei hageja ega kostjad suurt kaasa aidata ei saa. Apellandid paluvad maakohtu otsus osaliselt tühistada ja teha uus otsus menetluskulude jaotuse osas nii juhul, kui apellatsioonkaebus rahuldatakse, aga ka juhul, kui apellatsioonkaebust maakohtu otsuse osalise tühistamise ja hagi rahuldamata jätmise osas ei rahuldata. Apellatsioonkaebuse rahuldamisel paluvad apellandid jätta menetluskulud hageja kanda. Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb hagi osalise rahuldamise osas jätta tühistamata, paluvad apellandid maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. M. Padar ja I. Padar ei ole süüdi selles, et maareform on Kaarma vallas läbi viidud nii, et ei ole kindlaks määratud kinnisasjadele juurdepääsuteid. Ebaõiglane on karistada apellante selle eest, et nad oma huvide eest on seisnud, vastaspoole kohtukulude hüvitamisega. Arvestama peaks ka asjaoluga, et 1.01.2009 jõustunud TsMS muudatuste kohaselt lahendatakse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asju hagita menetluses, kus menetluskulud kannab isik, kelle huvides lahend tehakse (TsMS § 172 lg 1). Apellandid leiavad, et nad ei peaks olema menetluskulude kandmise osas halvemas olukorras üksnes seetõttu, et nende vastu esitati avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõue ajal, kui selleliigilised vaidlused kuulusid lahendamisele hagimenetluses. Vastus apellatsioonkaebusele Vastustaja Raivo Paasma palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosalised, nende esindajad ning tutvunud toimiku materjalidega, ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist ega ka menetlusõiguse normide rikkumist, seda ka tõendite hindamise osas. Kohus on otsust põhjendanud TsMS § 442 lg 8 nõuete kohaselt, kusjuures on analüüsitud ka kostjate Imbi ja Margus Padari vastuväiteid. Kolleegium nõustub maakohtu otsuses olevate seisukohtadega ning juhindudes TsMS § 654 lg-st 6 ei pea vajalikuks korrata otsuses olevaid põhjendusi.

21(23)

AÕS § 156 lg 1 järgi omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Maakohus tuvastas, et hagejale kuuluv Xxxxxxxxx kinnistu ei piirne avalikult kasutatava teega ning hageja kasutas Xxxxxx kinnistul olevat teed, mis osutus võimatuks seoses kostjate M. ja I. Padari poolt väravaga sulgemisega. Maakohtu seisukoht on õige, et avalikult kasutavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eelduseks on AÕS § 156 lg 1 järgi juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele vajaliku juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja huvi ülekaalukus, võrreldes selle kinnisasja omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega, mille kaudu juurdepääsu soovitakse. Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 13.11.2007 otsuses olevatest juhistest kontrollis maakohus juurdepääsu võimalust ka läbi teiste kinnistute. Selleks teostas kohus ka paikvaatluse (III kd.ll.338). Otsuses on analüüsitud kostjate vastuväiteid, et hagejal on võimalik pääseda oma kinnistule ka läbi teiste kinnistute, sealhulgas xxxxxx, Xxxxxxxxx, xxxx, xxxxxxxx, Xxxxx kinnistu, ning kohus on põhistanud, miks juurdepääs läbi Xxxxxx kinnistu vastab AÕS § 156 lg 1 nõuetele ning miks Xxxxx kinnistu puhul võimalik juurdepääs oleks selle omanikule enam koormavam kui Xxxxxx kinnistu omanikele. Samuti on kohus põhjendanud, miks xxxx ja Xxxxxxx kinnistut läbiv metsatee ei vasta juurdepääsutee nõuetele: ta ei ole aastaringselt kasutatav. Seega on apellatsioonkaebuses olev väide ekslik, et kohus ei ole eelnimetatud kinnistute osas seisukohta võtnud. Seega apellatsioonkaebuses olevatele väidetele juurdepääsu võimalikkuse kohta läbi teiste kinnistute, sealhulgas ka xxxxx, xxxx ja Xxxxxxx kinnistu, on maakohus otsuses vastanud. Maakohus on arvesse võtnud apellatsioonkaebuses märgitud teeservituudi olemasolu Xxxxx kinnistul ning on märkinud, et Xxxxx kinnistul olevale teele pääsemiseks on vaja kasutada Xxxxxx kinnistule jäävat tee osa. Sellele juhtis tähelepanu ka vastustaja. Seega on maakohus juurdepääsu nõude lahendamisel kaalunud juurdepääsu võimalike variantide üle ning on põhistanud, miks on Xxxxxx kinnistul olev juurdepääsu tee kõige mõistlikum. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.04.2009 otsuse nr 3-2-136-09 kohaselt kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsioone piire. Käesolevas tsiviilasjas ei ole maakohus diskretsioone piire ületanud. Apellatsioonkaebuses märgitud väited sellest, et juurdepääsu tee on apellantide privaatsust häiriv ja võib hävitada taimestikku, ei anna alust otsuse tühistamiseks. Vastustaja on märkinud põhjendatult, et apellandid kasutavad juurdepääsuteed enda elamu juurde pääsemiseks ning faktiline olukord ei muutu apellantide kinnistu piirides kuidagi. Apellantide väidetel oleks võimalik nende kinnistut läbida uue juurdepääsu rajamisega. Kolleegium andis menetlusosalistele võimaluse läbirääkimiste pidamiseks ja kompromissi sõlmimiseks, milles tulemusi ei saavutatud. Kolleegium ei saa kohustada hagejat ehitama uut teed isegi juhul, kui Kaarma vald annaks selleks vajaliku teekatte materjali. See oleks võimalik üksnes menetlusosaliste omavahelise kokkuleppe puhul. Apellandid ei nõustu otsusega ka selles, et kohus on otsuses märkinud, et hageja nõue on rahuldatud igakordse omaniku kasuks. Kolleegium nõustub maakohtuga ning leiab, et kuivõrd juurdepääsuõiguse näol on tegemist eraõigusliku kinnisomandi kitsendusega, siis oli õigustatud nõude rahuldamine igakordse omaniku kasuks. Ka ei näe kolleegium õiguslikku probleemi selles, et juurdepääsu eest tasu maksmine ning kohustus kanda hoolt juurdepääsutee eest on pandud hagejale. Tasu suurust ei ole apellatsiooni korras vaidlustatud.

22(23)

Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et juurdepääsu tagamine on määratud ajani, kui reaalselt valmib Xxxxxxx kinnistul asuv Kaarma Vallavalitsuse 21.02.2006 korraldusega nr 97 algatatud ja vallavolikogu 24.09.2008 otsusega nr 79 kehtestatud detailplaneeringuga tulevane juurdepääsutee Xxxxxxxxx kinnistule avalikult teelt. Apellantide väide sellest, et eelnimetatud sündmusega seostamine ei motiveeri vastustajat otsima muid võimalusi juurdepääsu saamiseks mujalt kui Xxxxxx kinnistult, ei anna alust otsuse muutmiseks. Kolleegium leiab, et puudub alus menetluskulude jaotuse tühistamiseks. Hageja nõue rahuldati kostjate suhtes, millest tulenevalt on maakohus põhjendatult jätnud hageja menetluskulud kostjate M. Padari ja I. Padari kanda, seejuures on pidanud õiglaseks jätta hageja menetluskulud 80 % ulatuses kostjate kanda. Apellantide väide sellest, et hagita menetluse korral tulnuks menetluskulud jätta avaldaja kanda, ei ole asjakohane, kuivõrd käesolev tsiviilasi on läbi vaadatud hagimenetluse korras. Kolleegium juhib tähelepanu, et ka hagita menetluses TsMS § 172 lg 2 järgi on võimalik jätta menetluskulud mõne teise menetlusosalise, kes ei ole avaldaja, kanda. Asjaolu, et maareform on Kaarma vallas läbi viidud selliselt, et ei ole kindlaks määratud kinnisasjadele juurdepääsuteid, ei anna alust menetluskulude jaotust muuta. Vastustaja juhtis apellantide tähelepanu sellele, et kinnisasja omandamisel olid nad teadlikud, et neil tuleb tagada hagejale juurdepääs elamu juurde ning ligi 10 aastat ka aktsepteerisid seda, siis aga sulgesid tee. Seega, kui kostjad ei oleks takistanud hagejal juurdepääsu kasutamist, siis ei oleks hagejal olnud vajalik ka kohtusse pöörduda, ning sel juhul ei oleks ka menetluskulusid olnud. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellantide kanda.

Mare Merimaa

Urmas Reinola

Imbi Sidok

23(23)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.