OÜ Järve Biopuhatus hagi OÜ Ahtme Maja vastu 1 146.62 krooni võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Hagihind 1 146.62 krooni
Menetlustoimingud
Menetluse lõpetamine Riigilõivu tagastamine
Resolutsioon
1.Lõpetada menetlus OÜ-gu Järve Biopuhatus (registrikood 10854476, asukoht Tartu mnt 2, Jõhvi) hagis OÜ-gu Ahtme Maja (registrikood 10061209, asukoht Jaaniku 2, Kohtla-Järve) vastu 1 146.62 krooni väljamõistmise nõudes.
2.Välja mõista OÜ-lt Järve Biopuhatus OÜ-gu Ahtme Maja (arveldusarve nr. 10220012865016 AS SEB Pank) kasuks viimase menetluskulud summas 1 580 (üks tuhat viissada kaheksakümmend) krooni.
3.Tagastada riigieelarvest OÜ-le Järve Biopuhatus (arveldusarve nr 10220027972017 AS-is SEB Pank) tema poolt 22.08.2008.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumbriga 2900072136 tasutud riigilõivust 125 (ükssada kakskümmend viis) krooni.
4.Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks ja pärast jõustumist Kohtute Raamatupidamiskeskusele riigieelarvest riigilõivu tagastamise osas täitmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale menetluse lõpetamise osas võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetluskulude väljamõistmise osas kohtumäärus ei kuulu edasikaebamisele.
1.19. novembril 2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt poolte vahel 01.05.2004.a sõlmitud veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste müügilepingu nr 2968 alusel kostja väljastab korterelamu Altserva 42, Kohtla-Järve, korteriomanikele arveid tarbitud teenuste eest ja mille alusel korteriomanikud tasuvad teenuste eest. Kostja ei ole oma kohustusi hageja eest täitnud ja seisuga 31.10.2008.a võlgneb hagejale 1 146.62 krooni.
2.Hageja palus vastavalt ÜVVKS §8 lg1, lg4, lg5, §15 lg1, VÕS §8 lg2, §76, §101 lg1 p1, §108 lg1, §113 lg1 välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 1 146.62 krooni ja menetlusulud.
KOSTJA VASTUS HAGILE
3.09. detsembril 2008.a esitatud vastuses kostja hagiga ei nõustunud, leides, et kostja ei ole kanalisatsiooniteenuste müügilepingu nr 2968 pool ja kostja ei ole kunagi võtnud endale kohustust tasuda elamu Altserva 42 veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja välja mõista hagejalt kostjal menetluskulud.
HAGIST LOOBUMINE
4.17. detsembril 2009.a esitatud avalduses hageja loobus hagist, põhjusel, et kostja on hageja nõude 11.02.2009.a rahuldanud. Hageja palus tagastada talle 1⁄2 riigilõivu 125 krooni, ülejäänud osa riigilõivust summas 125 krooni palus hageja välja mõista kostjalt.
MENETLUSE KÄIK
5.Viru Maakohtu 20.02.2009.a kohtumäärusega lõpetati tsiviilasja menetlus, mõisteti kostjalt hageja kasuks 1⁄2 riigilõivu summas 125 krooni ja määrati tagastada hagejale riigieelarvest 1⁄2 riigilõivu summas 125 krooni.
6.02. märtsil 2009.a esitatud määruskaebuses palus kostja tühistada Viru Maakohtu 20.02.2009.a menetluse lõpetamise määrus, kuna jättes hagist loobumisest kostjale teatamata, rikkus kohus TsMS §429 lg3 sätet. Kostja rõhutas, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest saaks näha kostja poolt hagejale võlgnevuse tasumist.
7.Viru Maakohtu 01.04.2009.a kohtumäärusega rahuldati kostja määruskaebus ja tühistati Viru maakohtu 20.02.2009.a menetluse lõpetamise määrus.
8.25.08.2009.a jagati asi teisele kohtunikule. Menetluse lõpetamise otsustamiseks, 31.08.2009.a palus kohus hagejal esitada tõendeid võlgnevuse kostja poolt tasumise kohta.
9.10. septembril 2009.a teatas hageja kohtule, et TsMS §162 lg2 eesmärk on panna hageja kohtukulude tasumise kohustus kostjale, kes on põhjustanud hagi esitamise. Selle säte alusel tuleb vabatahtlikuks täitmiseks lugeda igasugune täitmine, mille tagajärjel hageja hagist loobub. Kuna võlgnevus on tasutud peale hagi esitamist kolmanda isiku poolt, saab eeldada, et kostja on kolmandale isikule selleks andnud korralduse, mille viimane ka täitnud.
10.14. septembril 2009.a saatis kohus hageja vastuse kostjale ja nõudis kostjalt seisukoha esitamist. Samuti nõudis kohus kostjalt vastavalt TsMS §1741 lg1 menetluskulude nimekirja esitamist.
2 (4)
2-08-55490
11.21.09.2009.a esitatud seisukohas teatas kostja, et kostja ei ole kanalisatsiooniteenuste müügilepingu pooleks ja ta ei ole kunagi võtnud endale kohustust tasuda elamu Altserva 42 veevarustuse eest. Kostja rõhutas, et J. T. ei tööta kostja juures ja kostja ei ole seda isikut volitanud kostja eest toimingute tegemiseks. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt xxx korteriomanikuks on J. T.. Kuna veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste müügilepingu nr 2968 poolteks on hageja ja elamu Altserva 42 korteriomanikud, siis T. ongi üks lepingu poolteks, s.t isik, kelle vastu hageja pidanud hagi esitama. Menetluskulude nimekirja kostja ei esitanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega hagile, menetluse lõpetamise avalduse ja kostja seisukohtadega, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada.
13.Hageja loobus oma hagiavaldusest. Kostjal ei ole vaidlust hagist loobumise vastuvõtmisele ega tsiviilasja menetluse lõpetamisele. Kuna hagist loobumine ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis vastavalt TsMS §428 lg1 p3 kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
14.Kooskõlas TsMS §431 lg1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS §432 menetluse lõpetamise korral seoses hagist loobumisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Riigilõivu osaline tagastamine
15.TsMS §150 lg2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 250 krooni ulatuses (t.lk. 31). Hageja taotleb 1⁄2 riigilõivu tagastamist summas 125 krooni. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab talle riigieelarvest 500 krooni riigilõivu. Hageja menetluskulude kostjalt väljamõistmise põhjendamatus
16.Hageja nõuab kostjalt 1⁄2 riigilõivu väljamõistmist. Juba maksekäsu kiirmenetluse avaldusele esitatud vastuväites märkis kostja, et avaldaja ja võlgniku vahel puudub lepinguline suhe (t.lk. 11). 01.05.2004.a veevarustuse – ja kanalisatsiooniteenuse müügileping nr 2968 on sõlmitud hageja kui müüja ja korterelamu Altserva 42 kui ostja vahel (t.lk. 33). See, et korteriomanike esindajana kirjutas lepingule alla volituse alusel V. L., OÜ Ahtme Maja tegevdirektor, ei tähenda, et selle tõttu asendas kostja korteriomanike ja muutus lepingupooleks. Poolte vahel ei ole lepingulisi suhteid ja leping nr 2968, mille alusel hageja kostja vastu nõude esitas on sõlmitud hageja ja kolmandate isikute vahel. Sellepärast ei nõustu kohus hageja väidega kostja poolt hagi esitamise põhjustamise kohta.
17.TsMS §168 lg5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja ei ole esitanud tõendeid kostja poolt tema nõude rahuldamise kohta. Hageja poolt esitatud kassa sissetuleku orderi nr 9576 järgi 11.02.2009.a maksis hagejale 1 000 krooni mitte kostja, vaid J. T., xxx (t.lk. 74), praegune perekonnanimi G., kes on korteriomandi xxx omanik (t.lk. 79, 80) ja lepingu nr. 2968 pool.
3 (4)
2-08-55490
18.Ei ole võimalik nõustuda hageja väidega ka võlgnevuse tasumise tõttu hagist loobumise kohta, sest tegelikult ei ole hagejale koguvõlgnevust tasutud. Hagiavalduse järgi on hageja nõudeks kostja vastu 1 146.62 krooni, hagejale aga tasuti vaid 1 000 krooni. Ülejäänud 146.62 krooni kostjalt väljamõistmist ei hageja taotlenud. Ei ole hageja ka põhjendanud, miks ta ülejäänud võlgnevuse väljamõistmisest loobub. Eeltoodu alusel järeldab kohus, et hageja on aru saanud, et esitas hagi vale kostja vastu, mistõttu ta hagist ka loobus. Sellepärast TsMS §168 lg2 alusel jätab kohus hageja menetluskulud tema enda kanda. Kostja menetluskulude hagejalt väljamõistmine
19.TsMS §1741 lg1 alusel asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.
20.Oma vastuses hagile kostja on taotlenud tema menetluskulide hagejalt väljamõistmist. Kostja määruskaebuse järgi on tema menetluskuludeks kokku 1 580 krooni (t.lk. 57, 58). Kostja ei täitnud kohtu nõuet, menetluskulude nimekirja kostja esitanud ei ole. Et kostjal on tekkinud täiendavad menetluskulud, ei ole teada. Seega TsMS §168 lg2 alusel mõistab kohus hagejalt kohtule teatatud kostja menetluskulud 1 580 krooni, sh. riigilõiv määruskaebuse esitamise eest 400 krooni ja õigusabikulud 1 180 krooni.
21.Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §150 lg2 p2, §178 lg2, §428 lg1 p3, §433, §463 lg1, § 465, §661 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.