Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1(5)

Kostja kinnitas, et nõustub lepingu lahutamatuks lisaks olevate hageja teenuste kasutamise eeskirja ja hinnakirjaga.Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt, vastavalt esitatud arvetele. Kostja kasutas hageja teenuseid, kuid hagi esitamise seisuga on kostjal tasumata arveid summas 687 kr.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist nõuda.VÕS § 94 alusel arvutatakse viivist lähtuvalt seadusest ja lepingust. AS Viasat tüüptingimuste p.7.3 järgi oli poolte vahel viivitusintressiks kokku lepitud 0,1 % tasumata summalt päevas. Hageja nõuab viivist 655 kr 40 s. Kostja ei reageerinud AS Viasat nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning AS Viasat loovutas nõude koos kõrvalnõuete nõudega hagejale. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 687 kr ja viivised 655 kr 40 s, kokku 1 342 kr ja 40 s. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud: riigilõivu 1 000 kr ja õigusabi tasu 1 500 kr. Kostja kirjalikud vastuväited Kirjalikus vastuses kohtule väidab kostja, et 07.11.2006 edastas kostja tähitud kirja AS-le Viasat, milles palus lõpetada vaatajakaardi üüri-ja abonemendilepingu seoses abonemendiperioodi lõppemise lähenemisega ning koostada arve seisuga 13.11.2006. Selleks ajaks oli juba AS Viasati teenus välja lülitatud (tasumata arve tõttu alates 01.11.2006). 27.11.2007 edastas kostja tähitud posti teel AS-le Viasat ka vaatajakaardi. Kostja on telefoni teel Viasatile kinnitanud, et ei soovi lepingu pikendamist ning soovib tasuda teenuse eest lepingu lõpuni. 03.11.2008 esitas AS Viasat arve kaardihoolduse eest summas 110 krooni, kuigi leping oli lõppenud. 01.12.2008 esitas AS Viasat kostjale arve summas 2 187 kr perioodi 01.11.2006 kuni 01.02.2007 eest, mis sisaldas lisaks kuldpaketi tasule leppetahvi 1500 krooni tasumata arvete eest. Kostja on uuesti võtnud ühendust telefoni teel ja selgitanud, et leping on lõppenud ning tasu nõudmine on alusetu. 14.01.2009 edastas AS Viasat kostjale teate nõude loovutamise kohta OÜ-le Julianus Inkasso. 14.01.2009 saatis hageja kostjale võlateatise kogusummas 2 740 kr 04 s, mis koosnes väidetavalt põhivõlast 687 kr, viivistest 553 kr 04 s ja leppetrahvist 1 500 kr. Kostja vastuväidete kohaselt nõude loovutamist ei toimunud. Kostja väitel kui võlasuhe lõpeb VÕS § 186 alusel, siis ei ole b võimalik seda loovutada. Poolte vahel 2004 sõlmitud leping lõppes tähtaja möödumisel ja hageja ei ole tõendanud, et leping kehtis pärast 13.11.2006. Kostja palub hagejalt välja nõuda poolte vahel 13.11.2004 sõlmitud lepingu originaali, et veenduda, et ka hageja dokumendil puudub tekst lepingu pöördel. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Menetluse käik Hageja esitas kohtule kirjaliku seisukoha kostja vastuse kohta, milles selgitab asjaolusid alljärgnevalt. AS Viasat ja kostja sõlmisid 13.11.2004 Viasati vaatajakaardi lepingu tähtajaga 24 kuud. Vastavalt lepingule kohalduvate tüüptingimuste p-le 9.1. jõustub leping alates selle sõlmimisest ja kehtib eritingimustes märgitud abonemendiperioodi lõppemiseni. Leping loetakse automaatselt pikenenuks samaks tähtajaks, kui vähemalt 30 päeva enne lepingu kehtivusaja lõppu ei teata kumbki pool teisele kirjalikult oma teistsugusest tahtest. Vastavalt tüüptingimuste p-le 9.5. on kliendil õigus leping üles öelda igal ajal teatades ülesütlemisest Viasatile kirjalikult ette vähemalt 90 päeva.

2(5)

Kostja teatas oma tahtest lõpetada leping 07.11.2006, mis on kõigest 6 päeva enne lepingu tähtaja saabumist. Seega kuna kostja ei järginud kumbagi lepingu tingimust, ei lõppenud poolte vahel sõlmitud leping 13.11.2006, nagu soovis kostja oma avalduses. Kuna AS Viasat esitas kostjale arveid kvartaalselt ettemaksu põhimõttel, siis oli ka juba kostja poolt lepingu lõpetamise avalduse esitamise ajaks kostjale esitatud arve järgmise arveldusperioodi eest. Märgitud arve jättis kostja tasumata. AS Viasat ja kostja leppisid kokku, et kostja tasub esitatud arve ning tema leping lõpetatakse seisuga 01.02.2007. Seega oli AS Viasat valmis vastu tulema kostja soovile leping lõpetada. Hilisemalt on kostja väitnud, et sellist kokkulepet ei olnud, seega on kuni käesoleva ajani lõpetamata kostja ja AS Viasat vaheline leping. Kostja täiendava vastuse kohaselt 17.11.2009 lõpeb võlasuhe VÕS § 186 lg 6 kohaselt lepingu ülesütlemisega. Seega on kostja väitel ebaõige hageja väide, et leping on käesoleva ajani lõpetamata. Hageja ei ole ümber lükanud kostja väiteid, et lepingu eksemplaridel puuduvad lehe pöördel tüüptingimused ja neid ei ole teist viisi kostjale teatavaks tehtud. Kostja palub jätkuvalt esitada kohtule vaatlemiseks lepingu originaali. Kostja ei tunnista kokkuleppe olemasolu, mille kohaselt kostja pidi tasuma ühe kvartali ette, kuna põhjendamata on nõue tasuda selle eest, mida sa ei tarbi. Teenus oli välja lülitatud novembri alguses. Hageja ei ole esitanud kohtule arvet, mille alusel nõuab kostjalt väidetava võla tasumist. 24.11.2009 saabus kohtule hageja täiendav seisukoht kostja vastuses osas. Kuna kostja on oma vastuses 17.11.2009 tuginenud väitele, et nõuet ei ole loovutatud peab hageja vajalikuks esitada ka omapoolsed vastuväited. Hageja leiab, et oluline on, et kostja on nõustunud lepingul märgituga ja selle lisaks olevate tingimustega. Hageja kinnitab, et pooltevaheline leping on ühel lehel, millest ühel pool on lepingu eritingimused koos kostja isikuandmetega ja teisel pool lepingu üldtingimused. Kostjal on vale arusaam oma kohustuste täitmise osas. Vastavalt kostja ja AS Viasat vahelise lepingu eritingimustele, on kostja soovinud makseperioodina kvartalit. Kuna vastavalt AS-i Viasat üldtingimuste p-le 7.2. maksab klient lepingust tulenevad maksed ja tasud ettemaksu põhimõttel. Seega kui Viasat esitas kostjale arve järgmise kvartali eest enne lepingu tähtaja saabumist ja enne kostja poolt lepingu ülesütlemise avalduse kirjutamist, siis käitus AS Viasat igati õiguspäraselt ja lepingu tingimuste kohaselt. Kostja arusaam, et ta ei pea maksma teenuste eest, mida ta saab vahetult enne tema poolt lepingu ülesütlemise avalduse esitamist, on väär. Kostjale oli arve koostatud ja esitatud juba oktoobris 2006 perioodi 01.11.2006 kuni 01.02.2007 kohta. Juhul, kui kostja oleks käitunud õiguspäraselt, siis oleks kostja tasunud arve ning arvestades kostja poolt esitatud lepingu ülesütlemise teadet, oleks kostja saanud kasutada AS-i Viasat teenuseid kuni 01.02.2007 ning kummalgi poolel ei oleks olnud teise poole vastu nõuet. 04.12.2009 esitas hageja kohtule vaatlemiseks poolte vahelise lepingu originaali ühel lehel, mille palus pärast kohtuotsuse jõustumist tagastada. 15.12.2009 esitas kostja esindaja täiendava vastuse hagiavaldusele. Kostja esindaja, olles tutvunud hageja poolt kohtule esitatud lepinguga, leiab, et selle näol ei ole tegemist lepingu originaaliga. Lepingu tekst on kostja esindaja väitel kopeeritud ja ilmselt tagantjärgi, kuna näha on, et kopeeritud tekst ei mahu lepingu blanketi ruutudesse, mis oleks välistatud juhul, kui leping täideti kohe kahes eksemplaris. 22.12.2009 esitas hageja oma täiendavad seisukohad, milles selgitab, et lepingu sõlmimisel kasutab AS Viasat isekopeeruvat kolmel lehel olevat blanketti. Iga leht on eri värvi- valge, kollane ja roosa. Kõigi lehtede pöördel on lepingutingimused. Kliendile jääb roosa koopia,

3(5)

valge ja kollase palub Viasat tagastada. Mis põhjusel kostjale on jäänud valge eksemplar lepingust, ei ole Viasatile teada. Leping täidetakse selliselt, et andmed kirjutatakse lepingu blanekti esimesele lehele ning kiri kopeerub ka teistele lehtedele. Kuid juhul, kui kostja tõepoolest ei saanud oma lepingu eksemplariga kaasa tüüptingimusi, on kliendil alati võimalus pöörduda Viasati poole ning vajadusel saadab Viasat kliendile kas ainult tüüptingimused või koguni lepingu koopia.. Ka juhul, kui lugeda leping lõppenuks kostja poolt märgitud ülesütlemise avalduse esitamisega AS-le Viasat, on kostja jätnud oma lepingulised kohustused täitmata. AS Viasat esitas kostjale lepingu alusel kvartaalse ettemaksu põhimõttel arve, mille kostja jättis tasumata. Nagu hageja on märkinud ka juba 09.11.2009 kuupäeva kandvates seisukohtades, oli kostja AS-iga Viasat telefoni teel suheldes esialgu nõus arve tasuma ning lepingu lõppemisega arve alusel märgitud perioodi lõppedes. Hiljem on kostja sellist kokkulepet eitanud ja keeldunud kohustusi täitmast. Teenuse osutamine kostjale peatati, kuna kostja jättis talle lepingu kehtivuse ajal esitatud arve tasumata. Hageja palub hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus, tutvunud asjas kogutud kirjalike tõenditega, leidis, et hagi on leidnud tõendamist ja kuulub rahuldamisele. Kostja vastuväited on paljasõnalised, ei tugine seadusele ja tuleb jätta tähelepanuta. Poolte vahel puudub vaidlus, et 13.11.2004 sõlmiti Viasati vaatajakaardi üüri- ja abonemendileping (tl 5), perioodiga 24 kuud s.o. 2 aastat, makseperioodi arvete esitamine kvartaalne. Kostja on oma allkirjaga kinnitanud lepingu esimesel lehel, et nõustub lepingu pöördel asuvate Viasati vaatajakaardi üüri- ja abonemendilepingu tüüptingimustega. Samuti kinnitab kostja, et on saanud lepingu tingimuste kohta üksikasjalikku teavet ning on nendest aru saanud. Kostja nõudmisel esitas hageja sõlmitud lepingu originaali, mille pöördel on tüüptingimused. Kostja on ka kaks aastat lepingut täitnud. Lepingu tüüptingimuste p-ti ( tl 12) 9.1. kohaselt tuleb lepingu ülesütlemisest ette teatada vähemalt 30 päeva. Kostja on omaks võtnud ( tl 24), et tal on tasumata vaid 13 päeva eest ( 01.11.2006 kuni 13.11.2006) summas 99 krooni, kuigi teenuse osutamine lõpetati 01.11.2006. Kostja on esitanud kirjaliku avalduse lepingu lõpetamiseks 07.novembril 2006.a. ( tl.26).Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et ta ei ole tüüptingimustega tutvunud, tema vastavad väited on otsitud nagu seegi, et hageja on esitanud kohtule lepingu originaali ( tl .52) ja kostja leiab, et tegu ei ole originaaliga vaid tekst on kopeeritud tagantjärgi. Kostja on lepingut täitnud, seega on ta lepingu tüüptingimustega tutvunud, mida tõendab muuhulgas ka see asjaolu, et ta on esitanud lepingu lõpetamiseks kirjaliku avalduse ja tagastanud vastavalt tüüptingimuste p-le 9.4. ( tl.23 ) 27.11.2007 AS-le Viasat vaatajakaardi. Seega kui AS Viasat esitas kostjale arve järgmise kvartali eest enne lepingu tähtaja saabumist ja enne kostja poolt lepingu ülesütlemise avalduse kirjutamist, käitus AS Viasat igati õiguspäraselt ja vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule. Eelneva alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele põhivõlg 687 kr, viivis 655 kr ja 40 s, kokku 1 342 kr ja 40 s. Võla suurust ei ole kostja vaidlustanud. Ka tuleb kohtu hinnangul lugeda leping lõppenuks alates 01.02.2007 arvestades seda, et hageja esitas lepingu ülesütlemise avalduse 07.11.2006 ja kostja oli nõus lepingu lõpetama alates 01.02.2007 ning hageja ei ole edasi lepingu tasu nõudnud. Hageja on kohtule avaldanud, et selline oli ka poolte kokkulepe enne hagi esitamist, mida kostja ei ole ümber lükanud.

4(5)

Menetluskulud TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Ingrid Hallas Kohtunik

Ärakiri õige: I.Hallas /Kohtunik/

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.