Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE ja MENETLUSE KÄIK Pooled sõlmisid 20. augustil 2007. a mitteeluruumi rendilepingu. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale rendile Tartus, Riia 175 asuva äriruumi üldpindalaga 28 m2 tähtajaga 19. august 2008. a. Renditasu, kommunaalteenuste ja muude teenuste tasu suuruse, arvestuse ja maksmise kord lepiti kokku lepingu lahutamatus lisas nr 2. Vastavalt nimetatud lisa p-le 1 kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt 3634.40 krooni üüri, millele lisandusid kommunaalmaksed. Hagi on esitatud 11. mail 2009. a. Hageja väidab, et lepingu tähtaja saabumisel uuendati lepingut suuliselt samadel tingimustel ja kostja jätkas ruumide kasutamist. Kirjalikult lepingu pikendamist ei vormistatud. Kostja tasus viimati lepingujärgseid makseid septembris 2008. a. 21. novembril 2008. a saatis hageja kostjale kirjaliku meeldetuletuse, kostja sellele ei reageerinud. Pooltel puudub kokkulepe lepingu lõpetamise kohta, kostja ei ole ruume hagejale kuni hagi esitamiseni üle andnud. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja seisuga märts 2009. a. hagejale põhivõlana ruumide kasutamise eest 52 502.19 krooni. Hageja nõuab viivise 11167. 49 krooni tasumist lepingu p 3.3 alusel, mille kohaselt kostja kohustus tasuma rendimaksete mitteõigeaegse tasumise korral viivisena 0.15 % maksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest. Kostja esitas 2. juunil 2009. a. kohtule taotluse, võimaldamaks temal tutvuda hageja raamatupidamisdokumentidega, et kostja saaks koostada omapoolse võlaarvestuse, kuna kostja ei nõustu hageja arvestusega (lk 70). Kostja palus sellist võimalust enne kohtuistungit.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja on seisukohal, et pärast 26. novembril 2009. a. toimunud poolte läbirääkimisi ja nõude täpsustamist on arvete summad tabelis tl 95-96 õiged. Samas on kostja nõus tasuma renti üksnes 11897.68 krooni, st kuni selle ajani, kui kostja üüritud ruumi vabastas so kuni 20. novembrini 2008. a. Kostja möönab, et pooltel on vaidlus lepingu kestvuse üle (lk 154). Kostja on

selgitanud, et hageja keeras kostja üüritava ruumi ukse 4. novembril 2008. a. lukku ja rohkem ei ole kostja üüritud ruumi sisse saanud. Siis lõppes ka rendileping, sest hageja lõpetas selle ühepoolselt ja kostja ei soovi lepingu jätkumist. Hiljem sai kostja ruumist oma asjad kätte (lk 85).

KOHTUISTUNG

Kohus kuulas asjas tunnistajana üle Anneli Ehastu. A. Ehastu büroo asus 2008. a samas hoones Riia 175, Tartus, kus kostja ruumi üüris. Kostja bürool oli klaasuks ja novembri alguses 2008. a olid klaasustest üle tõmmatud punased hoiatavad lindid ja uks oli kinni kleebitud. Oli selge, et sisse ei tohi minna ja kostja ei saanud seal edasi tegutseda. Tunnistajale teadaolevalt oli see tehtud hageja poolt vara arestimise eesmärgil. Novembri keskpaigas 2008. a vahetas hageja ära ka maja välisukse võtme. Ust kasutasid ka üürnikud, sh kostja. Kostja viis ühel päeval novembris 2008.a oma kaubad ära, läbi klaasi oli näha, et sinna uut üürnikku ei tulnud. Hageja esindaja kohtuistungil ei vaidlustanud, et hageja pani mingisugused lindid uste peale, kuid ruum oli kostjale ligipääsetav. Sellega üritati sundida kostjat võlga tasuma. Tegelikult rentnik võlga ei tasunud, ruumi üle ei andnud ja leping on lõpetamata. Renti nõuab kuni märts 2009.a eest. Kostja esindaja oli seisukohal, et lepingut ei pikendatud, leping kestis kuni 19. augustini 2008. a, kuid maksmiskohustus jäi kostjal pärast seda kuupäeva alles. Rentnik võis lahkuda päevapealt, ilma etteütlemata. Võlg tekkis seetõttu, et raha ei olnud. Viivist ei taha kostja tunnistada seetõttu, et arved olid imelikud, kostjal ei olnud võimalik kontrollida arvete õigsust algdokumentide järgi. Kui aga kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud, siis palub kostja viivist vähendada, kuna vaidlused arvete osas tekkisid hageja süül. Viivisemäär 0,15 % päevas on liiga suur. Arveid ja viiviseid on kostja nõus tasuma kuni 20. november 2008. a. (lk 155). Kostja ei olnud saanud ühtegi hoiatust enne uste kinnikleepimist. Kostja teadis, et ruum on väiksem juba septembris 2007 ja esitas selle kohta suulisi pretensioone (lk 156). KOHTU SEISUKOHT ja PÕHJENDUSED Pooled vaidlevad selles, kas ja milliseks perioodiks pikenes pooltevaheline leping, mis oli algselt sõlmitud kuni 19. augustini 2008. a. Sellest tulenevalt vaidlevad pooled, kas ja millisel alusel on leping lõpetatud ja millise ajani on kostjal üüritud ruumi kasutamise eest tasumise kohustus. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kirjalikult ei ole lepingut pikendatud, kuid kostja jätkas ruumide kasutamist novembri alguseni 2008. a, mil hageja kleepis kostjale üüritud ruumi uksed punaste ribadega kinni ja kostja viis üüritud ruumist asjad ära hiljemalt 20. novembriks 2008. a. Alates

lõpetamisena. Hageja tegevus takistuste loomisel kostjale on käsitletav ka üürilepingu erakorralise ülesütlemisena, mis on läbiviidud küll seadusega sätestatud korda järgimata. Samas kui kostja hageja sellist ülesütlemist ei vaidlusta, siis on hageja oma eesmärgi leping lõpetada saavutanud. Kohus nõustub kostjaga, et leping lõppes hiljemalt 20. novembril 2008. a kui kostja vabastas üüripinna ja pärast nimetatud kuupäeva puudub kostjal hagejale üüri ja muude teenuste eest tasumise kohustus. Kostjal on nimetatud perioodi eest tasumata järgmised arved (hageja arvestus lk 150 -151): arve nr 272 (osaliselt) 1153.11 krooni; arve nr 287 – 174.56 krooni; arve nr 294 – 3296.92 krooni; arve nr 307 – 3296.92 krooni; arve nr 308 – 145.41 krooni; arve nr 315 – 179.61 krooni; arve nr 321 – 3296.92 krooni; arve nr 333 – 107.73 krooni; krooni; arve nr 338 – 3296.92 krooni; arve nr 350 – 3296.92 krooni; arve nr 351 – 921.45 krooni ja arve nr 364 – 1510.24 krooni. Arve nr 350 on november 2008 üüriarve ja arve nr 364 on november 2008 teenuste arve. Kohus leiab, et november 2008. a arvest nr 350 kuulub tasumisele kuni 20. kuupäevani 2189.94 krooni ja november 2008 teenuste arvest nr 364 kuulub tasumisele kuni 20. kuupäevani 1054.74 krooni, sest tasu soojuse eest tuleb 1/3 võrra vähendada seoses lepingu lõppemisega. Kokku võlgneb kostja nimetatud arvete alusel hagejale 19114.23 krooni. Kostja väidab küll ise võlgnevuse suuruseks 20. novembrini 2008. a 11897.68 krooni, kuid ei ole oma arvutuskäiku või tõendeid nimetatud arvete tasumise kohta kohtule esitanud. Pooled on kohtule kinnitanud, et arvete suuruse osas neil enam vaidlust pärast 26. novembrit 2009.a ei ole, mistõttu tuginedes matemaatilisele tehtele tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlana 19114.23 krooni. Lepingu p 3. 3 kohaselt kohustus kostja maksete mitteõigeaegsel tasumisel tasuma viivist 0, 15 % päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest tasumata summast lähtudes. Viivise tasumine toimub rendileandja poolt esitatud viivisearvete alusel arvel näidatud kuupäevaks. Kuigi pooled leppisid 26. novembril 2009. a kokku selles, et hageja muudab kõiki 2008. a kostjale esitatud arveid, on hageja arvestanud viivist ikkagi alates algsete arvete esitamisest, kusjuures 27. novembril 2009. a esitatud viivisarvete kohaselt on maksetähtajaks 2. detsember 2009. a. (lk 98113). Pooltel ei ole enam käesolevaks hetkeks vaidlust, et üüritud ruumi tegelik suurus ei olnud mitte lepingus märgitud 28 m2, vaid oli 25, 4 m2. Üüritud ruumi pindala kajastus lepingus valesti seetõttu, et leping sõlmiti enne ruumi valmisehitamist. Kõik arved, mis hageja 2008. a kostjale esitas ja mille tasumise kohustuse täitmisega viivitamise eest ta kostjalt viivist nõuab, olid koostatud lepingus märgitud üüritud ruumi pindalast tulenevalt. Seega leppisid pooled 26. novembril 2009. a kokku, et üüri suuruseks kuus ei ole mitte lepingus märgitud 3634.40 krooni vaid 3296.92 krooni (koos käibemaksuga). Nimetatud asjaolust tulenevalt arvestas hageja ümber ka kommunaalmaksud ja vormistas uued arved. Rendilepingu lisast nr 2 (lk 13) ei nähtu, milliste kriteeriumite alusel kuulub maksmisele prügivedu, vesi, kanalisatsioon jm kommunaalteenused. Nimetatud lisa p 3 kohaselt pidi kostja nende teenuste eest tasuma arve alusel ja elektri eest arvesti näidu alusel. Samas kostjale enne kohtuvaidluse algatamist esitatud arvetest ( lk 15-49) ei nähtu ei elektri arvesti näit ega ka muud koguse arvestamise alused- koguseks on arvetel alati iga teenuse puhul märgitud „üks“. Viivis on VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt õiguskaitsevahendiks rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. Sama paragrahvi lõige 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kohus leiab, et vastavalt poolte kokkuleppele pidi kostja rahalised kohustused hageja ees täitma vastavalt esitatud arvetele. Arvel märgitud maksetähtaja saabumisel muutus kohustus sissenõutavaks. Samas hageja poolt esitatud teenuse arvetel ei olnud märgitud kostjale osutatud teenuse kogused, mistõttu ei saanud kostja kontrollida arvete õigsust. Nimetatud probleem lahenes alles kohtus pärast seda, kui kohus kohustas hagejat esitama kostjale arvete aluseks olevad dokumendid. Kohus leiab, et õigete ja kontrollitavate arvete esitamise riisiko lasub hagejal, mistõttu hageja ei või käesoleval juhul nõuda kostjalt viivist teenuste kasutamise eest esitatud arvete õigeaegse tasumata jätmise eest kuni 26.

novembril 2009. a. arvete läbivaatamiseni, mille tulemusel hageja nõue kostja vastu vähenes. Hageja muutis küll varem esitatud arveid, kuid ei andnud kostjale muudetud arvete tasumiseks uut tähtaega. Ka lepingu lisa nr 2 p 4 kohaselt tuli teenuse arvel märkida tasumise kuupäev. VÕS § 82 lg 3 kohaselt kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Lepingu p 3.3 kohaselt toimub viiviste tasumine rendileandja poolt esitatud viivisearvete alusel arvel näidatud kuupäevaks. Uutel viivisearvetel

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.