Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud AS Parex banka Eesti Filiaal (hageja) esitas 15.05.2009 maakohtule hagi RR’i (kostja) vastu võlgnevuse 669 952.89 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 14.02.2007 laenulepingu , millega hageja andis kostjale laenu korteriomandi asukohaga XXXTallinnas ostmise finantseerimiseks ning laenu tagatiseks seati korteriomandile hüpoteek hageja kasuks. Kostja ei täitnud laenulepinguga võetud kohustusi nõuetekohaselt ja hageja ütles laenulepingu 08.08.2007 teatisega ennetähtaegselt üles. Laenulepingu ülesütlemise päeval oli kostjal hageja ees täitmata kohustusi summas 1 198 262.91 krooni, mille täitmiseks oli kostjal aega 22.08.2007. Kostja oma kohustust ei täitnud ning kostja suhtes algatas hageja täitemenetluse 14.02.2007 täitedokumendi alusel. Kohtutäitur müüs 31.10.2008 korteriomandi hinnaga 700 000 krooni, millest 72 444.23 krooni arvestati täitekulude katteks ja 627 555.77 krooni võlgnevuse osaliseks tasumiseks. Kostja võlgnevuse suuruseks on 669 952.89 krooni, millest laenu põhivõlgnevus 512 849.51 krooni, intress 22 341.08 krooni, viivis 99 200.14 krooni ja leppetrahv 35 562.16 krooni. Hageja märgib, et ei nõustu kostja väitega, et laenuleping on võltsitud, kuna laenulepingu sõlmimisel kontrollitakse, et lepingule kirjutaks alla laenusaaja ise ja allkirjastamine toimub panga töötaja juuresolekul. Kostja on lisaks sellele sõlminud laenu tagatiseks hüpoteegi seadmise lepingu notari juures. Seega on arusaamatu, mis sundis kostjat notari juures allkirjastama hüpoteegi seadmise lepingut, kui laenulepingut ta ise ei ole sõlminud. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu ja väidab, et laenuleping ei ole tema poolt allkirjastatud ning selle kohta on eksperdiarvamus kriminaalasjas nr 07231502224. Tema on nimetatud kriminaalasjas kannatanu ning kostja leiab, et hageja ei saa esitada tema vastu hagi raha saamiseks. Kostja leiab, et kui pangal on tema vastu pretensioone, siis peab pank ise läbi viima ekspertiisi. Menetluse käik Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega (t lk 2). Kohus määras kohtuistungi 09.12.2009. Hageja esindaja ja kostja jätsid kohtuistungile ilmumata. Kostja teatas, et asja võib läbi vaadata tema osavõtuta (t lk 46). Menetlusosalisi oli nõuetekohaselt teavitatud istungi toimumise ajast ja kohast. TsMS § 408 kohaselt kui kumbki pool ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, võib kohus p 1 kohaselt lahendada asja sisuliselt. Sisuliselt lahendamise eelduseks on TsMS § 414 lg 1 kohaselt see, et hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Käesolevas asjas ei esine TsMS § 414 lg 2 sätestatud asja sisuliselt lahendamist välistavaid asjaolusid. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Võlaõigusseadus (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga

kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Käesolevas asjas on vaidlus, kas 14.02.2007 laenulepingu on allkirjastanud kostja ning kas sellest lepingust tuleneb kostjale kohustusi (t lk 3-4). Kostja väidab, et tema ei ole laenulepingut allkirjastanud ning seda tõendab kriminaalasjas läbi viidud ekspertiis (t lk 28). Kohus on teinud järelepäringu kriminaalasja nr 07231502224 menetlevale uurijale ning on selgunud, et vaidlusaluse laenulepingu allkirja suhtes ei ole käekirjaekspertiisi kriminaalasjas läbi viidud kuna laenulepingul olev kostja allkiri ei olnud vaidlusaluseks asjaoluks (t lk 35-36, 51). Seega on kostja esitanud kohtule ebaõigeid väiteid. Kohus on selgitanud kostjale tema tõendamiskoormist (t lk 27, 37). Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväiteid, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja väited selle kohta, et laenuleping ei ole tema poolt allkirjastatud on kohtu hinnangul paljasõnalised ja tõendamata. Samuti läheb kostja väide vastuollu kõigi teiste vaidlustamata asjaoludega, mis kinnitavad, et laenulepingu on allkirjastanud kostja. Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks (TsMS § 231 lg 1). Omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest (TsMS § 231 lg 4). Kostja ei ole vaidlustanud hageja väiteid selle kohta, et hageja andis laenu korteriomandi asukohaga Tallinnas XXXfinantseerimiseks ning puudub vaidlus, et laenu tagatiseks seati 14.02.2007 notari juures korteriomandile hüpoteek summas 1 488 000 krooni hageja kasuks (laenulepingu p 13, t lk 4). Kostja ei ole vaidlustanud laenulepingu ennetähtaegset lõpetamist hageja poolt ega võlgnevuse suurust (t lk 11, 14). Kostjale on esitatud 01.12.2008 koostatud nõue laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks (t lk 12-13). Puudub vaidlus, et laenulepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tuleneva võlgnevuse tasumiseks algatas hageja kostja suhtes täitemenetluse ning täitemenetluse raames on kostjale kuuluv korteriomand müüdud 700 000 krooniga, millest on osaliselt kustutatud kostja võlgnevust. Pooled on kokku leppinud laenuintressi maksmise kohustuses ning viivise arvestamises ja tasumises (lepingu üldtingimuste p 5, 7). VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu üldtingimuste p 1.4 kohaselt laenusaaja kohustub tasuma p 11.1 alapunktides toodud asjaoludel lepingu erakorralisel ülesütlemisel kõik varalised kohustused 14 pangapäeva jooksul arvates panga poolt laenusaajale vastava teate saatmisest. Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt välja toodud laenu põhiosa, intressi ja viivise arvutamise aluseid ega suurust ning hagi kuulub 634 390.73 krooni osas rahuldamisele. Lepingu üldtingimuste p 11.3 kohaselt lepingu erakorralisel ülesütlemisel lepingu p 11.1 alapunktides toodud asjaoludel on pangal õigus nõuda laenusaajalt leppetrahvi tasumist 3 % panga poolt nõude koostamise päeval tagastamata laenusummalt. Leppetrahvi tasumise nõue tuleb täita lepingu p 11.4 märgitud tähtaja jooksul. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi 35 562.16 krooni. Hageja ei saa kostjalt nõuda leppetrahvi, kuna tegemist on tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 403 lg 4 kohaselt VÕS § 404 lg 2 p 2, § 409, § 411, § 414, ja § 417 ei kohaldata hüpoteegiga tagatud krediidilepingule, mis on sõlmitud sellistele lepingutele tavalistel tingimustel. VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt

tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi ning nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi ning VÕS § 415 lg 1 kohaldamine ei ole VÕS § 403 lg 4 sättega välistatud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1120-08). Seega tuleb hageja nõue kostja vastu 35 562.16 krooni väljamõistmise osas jätta rahuldamata. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi 95 % ulatuses. Seega jätab kohus hageja menetluskulud 95 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 5 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.