lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-55649/2

Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 30.12.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-55649/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
30.12.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1391
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-09-55649

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Kaija Kaijanen

Määruse tegemise aeg ja koht

30. detsember 2009. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-09-55649

Tsiviilasi

KV(V ) avaldus täiteasja nr 014/2009/832 peatamiseks

Menetlustoiming

avalduse lahendamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja KV (isikukood xxx, elukoht xxx) Puudutatud isik sissenõudja AM(isikukood XXX, elukoht XXX) Kirjalik menetlus

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Jätta KV avaldus täiteasja nr 014/2009/832 peatamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud KV kanda. Edasikaebamise kord Avaldaja võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Avalduse sisu ja menetluse käik

1.23.10.2009. a esitas KV Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse nr 014/2009/832 peatamiseks. Avalduse ja selle lisade kohaselt lõpetati Harju Maakohtu 12.09.2008. a määrusega tsiviilasjas nr 207-48080 tsiviilasja menetlus AM hagis avaldaja vastu seoses kompromissi sõlmimisega ja selle kinnitamisega kohtu poolt. Kohtuliku kompromissi kohaselt kohustus avaldaja tasuma sissenõudjale kompensatsiooni summas 874 320.43 krooni kaasomandis olnud korteriomandi tervikuna avaldajale andmise eest. Kohtuliku kokkuleppe sõlmimise aluseks oli arvestus, mille kohaselt oli korteriomandi turuväärtus 2 600 000 krooni. Avaldaja asus korteriomandit müüma, et tasuda sissenõudjale kokkulepitud kompensatsioon, kuid kinnisvarahindade languse tõttu korteriomandi müük ei õnnestunud ja sissenõudja avalduse alusel algatas kohtutäitur Marek Laanemets täitemenetluse. Avaldajale kuuluva korteriomandi arestimine toimus 08.10.2009. a kell 14.00, korteriomand arestiti alghinnaga 2 100 000 krooni, mis on korteriomandi avaliku enampakkumise hinnaks. Käesoleval ajal on avaldaja töösuhe tema tööandjaga peatunud, kuna avaldaja viibib rasedus- ja sünnituspuhkusel (eeldatav sünnituse aeg on 27.10.2009. a). Avaldaja palub oma perekondliku olukorra tõttu täitemenetlus peatada. Seoses lapse sünniga on avaldajal keeruline osaleda täitemenetluses ning väga väikese lapsega lapsehoolduspuhkusel olles on keeruline osaleda 1(4)

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

2-09-55649 korteriomandi avaliku enampakkumise müügiprotsessis, samuti on koormav väikese lapse kõrvalt tegeleda uue elukoha otsingutega. Avaldaja peres on ka 6-aastane tütar. Avaldaja ei ole täitemenetlusest kõrvale hoidunud. 01.09.2009. a käis avaldaja kohtutäituri vastuvõtul vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamise taotlusega, kuid sissenõudja keeldus vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamisest. Avaldaja taotleb tähtaja pikendamist kuni 01.06.2010. a. Selleks ajaks on oktoobris sündinud laps kasvanud piisavalt suureks ning täitemenetluse peatamise aluseks oleva asjaolu on ära langenud.

2.16.11.2009. a kohtule esitatud vastuse kohaselt puudutatud isik AM avaldaja taotlusega nõus ei ole. Puudutatud isik soovis täitmisel oleva lahendi osas saada algselt kohtuvälist kokkulepet avaldajaga kuni augustini 2007. a, kuid avaldaja ei nõustunud kokkulepet sõlmima. Puudutatud isik pöördus seepeale kohtusse, kus sõlmiti 12.09.2008. a kohtulik kompromiss, mille kohaselt pidi avaldaja täitma oma kohustused 6 kuu jooksul kohtotsuse jõustumisest. Avaldaja hoidis määruse kättesaamisest kõrvale 5 kuud, mistõttu jõustus kohtuotsus alles 16.01.2009. a. Avaldaja kompromissi täitma ikkagi ei asunud, mistõttu oli puudutatud isik sunnitud pöörduma kohtutäituri poole kohtulahendi sundtäitmiseks. Seega on puudutatud isik käesolevaks ajaks taotlenud oma õiguste kaitset vaidlusaluses küsimuses kokku ligikaudu 3 aastat ning avaldaja soovib selle aja pikendamist veel üle poole aasta. Kogu selle aja on avaldajal olnud võimalus nõue tasuda, kuid avaldaja ei ole seda teinud. Avaldajale oli ammu ette teada kohtulahendi täitmine ning ka kompromiss sõlmiti enne kui kõnealune laps veel eostatud oli, mistõttu kasutab avaldaja ära lihtsalt järjekordset võimalust protsessiga venitada ja tõstab selle põhjuseks veel sündimata lapse. Avaldajal on olnud aega muretseda endale uut elukohta juba aastaid ning korter on olnud sundmüügis juba arvestatava ajavahemiku, oma tegevusetust uue eluaseme otsimisel avaldaja põhjendanud ei ole. Puudutatud isik leiab, et lapse sünd on ilmselgelt erakordne sündmus, mida tuleb austada, kuid tegemist ei ole millegi ootamatu ja selles suhtes erakordsega, mis annaks aluse protsessiõiguste enese kasuks kuritarvitamiseks (kohtueelse kokkuleppega venitamine, kohtumenetluse venitamine, kompromisskokkulepet kinnitava määruse kättesaamisest hoidumine ja jõustunud määruse täitmata jätmine). Avaldaja majanduslik olukord ei ole nii trööstitu kui seda on kohtule näidatud. Avaldajal on olemas vara, samuti on tema sündimata lapsel olemas isa, kellel lasuvad vanemlikud kohustused lapse ees, arvesse tuleb võta ka toetusi riigilt ja kohalikest omavalitsustest ning emapalka. Puudutatud isikul vähendati 01.07.2009. a palka ning 2009. a suvest lõppes puudutatud isiku abikaasal emapalk, kuid täiskohaga tööle minna puudutatud isiku abikaasal võimalik ei ole, sest Rae vald ei võimalda lastesõimakohta aasta ja üheksa kuu vanusele lapsele. Ka puudutatud isikul on igakuiselt tasuda pangalaen, autoliising ja elatis, samas kasutab avaldaja puudutatud isikule kuuluvast varast saadavaid hüvesid juba üle 3 aasta ning soovib taotlusega seda aega veelgi pikendada. Puudutatud isikul jäävad need hüved saamata ning nende arvelt omi kulutusi ta vähendada ei saa.
3.09.12.2009. a esitas avaldaja kohtule oma seisukoha puudutatud isiku vastusele. Avaldaja palub kohtul arvestada seda, et sissenõudja väited on paljasõnalised ega ole millegagi tõestatud. Avaldaja ei ole oma avalduses täitemenetluse peatamiseks kordagi väitnud, et tema majanduslik seisukord on troostitu. Küsimus ei ole avaldaja igakuises sissetulekus ega lapse sünni puhul saadavates toetustes vaid sissenõudjale kokkulepitud kompensatsiooni tasumises. Avaldaja huvi on müüa talle kuuluv korteriomand ja maksta sissenõudjale ära kompensatsioon ning avaldaja on alates kompromissi sõlmimisest tegelenud korteriomandi müümisega. Täitemenetluse peatamise taotluse põhjendus on avaldaja perekondlik olukord. Avaldaja laps sündis 28.10.2009. a ning sellega seoses on avaldajal keeruline osaleda täitemenetluses ja korteriomandi enampakkumise müügiprotsessis. Korteriomandi avalikul enampakkumisel müümine eeldab enampakkujate huvi korteriomand üle vaadata. Praegusel ajal on tegemist ulatusliku viirushaigustesse haigestumisega, kaasa arvatud uude nn seagrippi haigestumisega. Avaldaja lapsed kuuluvad vastavalt Sotsiaalministeeriumi poolt meedias avaldatud nimistule riskigruppi. Seoses sellega on põhjendatud avaldaja huvi korteriomandi enampakkumise läbiviimise edasilükkamiseks. Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets on läbi viinud kaks enampakkumist korteriomandile, mis 2(4)

2-09-55649 nurjusid ostjate puudumise tõttu. Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja peatada tema suhtes algatatud täitemenetlus kuni 1. juunini 2010. a. Kohtumääruse põhjendused

5.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg-le 2 vaatab kohus KV avalduse läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Tulenevalt osundatud sättest tuleb kohtul hinnata, kas avaldaja esitatud asjaoludel arvestades võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda ning sissenõudja huve, on ebaõigluse kriteeriumist lähtudes alust täitemenetluse peatamiseks. Avaldaja on oma taotlust täitemenetluse peatamiseks põhjendanud perekondliku olukorraga. Avaldajal on kaks väikest last, ning kuivõrd tema noorem laps sündis alles 28.10.2009. a, siis on tal sellest tulenevalt keeruline osaleda täitemenetluses ja korteriomandi enampakkumise müügiprotsessis. Lisaks leiab avaldaja, et korteriomandi avalikul enampakkumisel müümine eeldab enampakkujate huvi korteriomand üle vaadata, kuid praegusel ajal on tegemist ulatusliku viirushaigustesse haigestumisega ning avaldaja lapsed kuuluvad vastavalt Sotsiaalministeeriumi avaldatud nimistule riskigruppi. Kohtu hinnangul ei anna avaldaja esitatud asjaolud alust järeldada, et täiteasjas nr 014/2009/832 täitemenetluse edasine jätkumine oleks avaldaja suhtes ebaõiglane. Vaidlusaluses täiteasjas on täitedokumendiks Harju Maakohtu 12.09.2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-48080, millega kinnitati avaldaja ja puudutatud isiku vahel sõlmitud kompromissleping. Nimetatud kompromisslepingus leppisid avaldaja ja puudutatud isik kokku, et avaldaja tasub viimasele korteriomandi kaasomandi lõpetamise ja korteriomandi tervikuna avaldajale andmise eest kompensatsiooni summas 874 320.43 krooni kuue kuu jooksul arvates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest. Seega oli avaldaja ise avaldanud tahet tänaseks sundtäitmisele esitatud nõude täitmiseks kokkulepitud tähtajal ning kohustuse olemasolu oli avaldajal kompromisslepingu allkirjastamisega teada. Seega oli avaldajal võimalik ette näha osundatud kohustuse mittetäitmise tagajärgi vähemalt 6- kuuse ajaperioodi vältel Harju Maakohtu 12.09.2008. a. kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-07-48080 jõustumisest ja sellega ka arvestada. Eeltoodu põhjusel ei saa kohtu arvates ainuüksi asjaolu, et avaldajal on mõne kuu vanune laps, olla täitemenetluse läbiviimist ebaõiglaseks muutvaks asjaoluks TMS § 45 tähenduses. Avaldaja on oma avalduses viidanud sellele, et kohtutäituri poolt enampakkumise läbiviimine eeldab korteriomandi näitamist selle ostmisest huvitatud isikutele, kuid käesoleval ajal levivad viirushaigused kujutavad endast ohtu avaldaja laste tervisele. Kohus selgitab avaldajale, et TMS § 85 kohaselt peab kohtutäitur määrama korteriomandiga tutvumiseks kindlad ajad arvestades omaniku huve (võlgnikul on õigus nõuda, et tutvumine toimuks täitetoiminguteks ettenähtud aja piires). Seega saab avaldaja leppida kohtutäituriga kokku korteriomandi näitamiseks kindlad ajad ning avaldajal on võimalik võtta abinõud tarvitusele, et vähendada laste võimaliku haigestumise riski. Avaldaja väited on vastuolulised osas, mis puudutab korteriomandi müüki. Nimelt leiab avaldaja ühelt poolt, et korteriomandi enampakkumisel müümine tuleb edasi lükata, sest huviliste tutvumine korteriga võib kujutada riski tema lapse tervisele, kuid samas märgib, et tema huviks on korteri müümine ja ta ka tegeleb sellega. Ka sel juhul tuleks ju potentsiaalsetele ostjatele korteriomandit näidata.
6.Täiteasjas tehtavate täitetoimingute juures ei pea avaldaja isiklikult viibima. Konkreetse täitetoimingu läbiviimise seaduslikkuse kontrollimiseks või muul eesmärgil saab avaldaja üldjuhul täitemenetluses osaleda ka oma esindaja kaudu. Avaldaja enda esitatud elektroonilisest kirjavahetusest kohtutäituriga nähtub, et seda on avaldaja pidanud esindaja vahendusel.
7.Eeltoodud põhjendustel tuleb avaldus jätta rahuldamata.
8.Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. 3(4)

2-09-55649

Kaija Kaijanen Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium