Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks-
29. detsember 2009.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja kohtukantselei
Tsiviilasja number
2-09-22440
Tsiviilasi
DAS (pankrotis, endise ärinimega GTAS) hagi A&U OÜ vastu 294 799,76 krooni saamiseks 271 637,96 krooni
Hagi hind Menetlusosalised ja nende
hageja DAS (pankrotis, registrikood xxx, asukoht xxx)
esindajad
hageja lepinguline esindaja advokaat Liina-Maarja Uuemõis kostja A&U OÜ (registrikood xxx, asukoht xxx) kostja lepinguline esindaja Ivo Kallas 07.12.2009.a, avalik kohtuistung
Istungi toimumise aeg
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 18.05.2009.a esitatud hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt müüs hageja kostjale avatäiteid ja osutas teenuseid. Hageja on kostjale kaubad üle andnud ning teenused osutanud. Kostja ei ole nende eest aga tasunud. Kostja põhivõlgnevus on 271 637,96 krooni. Kuna kostja on tasumisega viivitanud, siis nõuab hageja kostjalt ka seadusjärgset viivist summas 23 161,80 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 271 637,96 krooni ja viivised 23 161,80 krooni, kokku 294 799,76 krooni. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole valdavas osas tõendanud kauba üleandmist kostjale. Ainult arve-saatelehtedelt nr 8/1827, 8/3376, 8/2470 ja 8/1811 võib järeldada, et saatelehtedel kajastuv kaup on kostjale üle antud. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud müüdud kaupade eest kostjale ajavahemikus 03.04.2008.a kuni 31.03.2009.a nelikümmend viis arvet kogusummas 271 637,96 krooni. Kostja ei vaielnud vastu arve-saatelehtedel nr 8/1827, 8/3376, 8/2470 ja 8/1811 märgitud kauba üleandmisele. Ülejäänud arvete osas vaidlustas kostja asjaolu, et hageja on kostjale kauba üleandnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Asja materjalides on hageja esitatud saldoteatistasaarveldusakt, mille kohaselt võlgneb kostja hagejale kuni 11.11.2008.a esitatud arvete eest 267 438,98 krooni. Hageja võlgneb kostjale 6490 krooni. Tasaarvelduse tulemusena võlgneb kostja hagejale 260 948,98 krooni. Kostja on saldo õigsust 08.12.2008.a seisuga kinnitanud. Kohus leiab, et saldo-tasaarveldusaktiga on tõendatud, et hageja on 03.04.2008.a – 11.11.2008.a arvetel märgitud kauba kostjale üle andnud. Samuti on kostja saldo kinnitamisega tunnistanud oma võlgnevust summas 260 948,98 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue, mis tuleneb 12.12.2008.a ja 31.03.2009.a esitatud arvetest ei ole tõendatud. Hageja ei ole tõendanud, et ta on kostjale nendel arvetel märgitud kauba üle andnud.
VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 260 948,98 krooni. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostja ei ole viivise arvestuslikule küljele vastu vaielnud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 23 028,53 krooni. Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks kokku välja mõista 283 977,51 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta 4 % ulatuses hageja kanda ja 96 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.