Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (3)

2-07-31305 taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg.6 Sisulised asjaolud Hageja esitas tulenevalt poolte vahel 08.01.2007.a. sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr. 0700007/35st rikkumisest Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 14 285.85 krooni nõudes. Kuna võlgnik vastuväites teatas, et seoses Tartu Vanglas viibimisega ei ole ta võimeline sellist summat maksma, lõpetas kohus 08.10.2009.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle hagimenetlusse. Hagiavalduse esitamise ajal 26.10.2009.a võlgneb kostja hagejale hagiavalduse koostamise seisuga 15.10.2009.a. tagastamata krediidisumma 10 000.00 kr, lepingu ülesütlemise ajaks (26.04.2007.a) sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 1508.30 kr, rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel seisuga 15.10.2009 tekkinud viivise summas 8038.79 kr, võla sissenõudmisega seotud kulu 700 kr ning lisanduva viivise. Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS § 8 lg.2, § 76 lg.1, § 100 ja § 101 lg.1 p1, 6, § 113 lg.1, ja TsMS § 367 ja § 461 lg.4 alusel koguvõla summas 20 247.09 krooni, lisanduva viivise ning jätta mõlema poole menetluskulud kostja kanda. Menetluse käik Kostja esitas kohtule 27.11.2009.a kirjaliku vastuse, milles hagi ei tunnista ning palub hagi ja viivise tühistada, sest kostja on töötu ja viibib Tartu Vanglas ja tal ei ole mingit võimalust võlga maksta. Hageja esitas 10.12.2009.a kohtule kostja vastuse suhtes kirjaliku seisukoha, milles teatab, et ei nõustu oma nõudeid muutma ega vähendama, kuna see on hagejale kahjulik. Seega jääb hageja kõigi hagiavalduses toodud nõuete ja seisukohtade juurde. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi tuleb kooskõlas TsMS § 403 ja § 405 lahendada kirjalikus menetluses lihtsustatud korras. Kuna kumbki pool ei ole avaldanud soovi asja menetlemiseks istungil, pooled on esitanud oma seisukohad ja tegemist on asjaga, mille hagihind ei ületa 2000 eurot (ca 31 000 kr), siis on võimalik lahendada asi lihtsustatud korras TsMS § 405 järgi. Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud VÕS § 76 lg.1, § 113 lg.1, § 158 lg.1, TsMS § 367 alusel ja tõendatud hagiavaldusele lisatud lepinguga, maksegraafiku ning intressi- ja viivisearvestusega ning tuleb kostjalt välja mõista. Võlaõigusseaduse § 76 lg.1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Kostja ei ole täitnud poolte vahelise tarbijakrediidilepinguga võetud kohustust tagastada tähtaegselt krediidisummad ning tasuda krediidisummalt intressi 32,18 % aastas ning tasumisega viivitamisel korral viivist vastavalt kokkulepitud intressimäärale, s.o. 32,18% krediidisummalt aastas. Võlg hageja poolt nimetatud summas on tõendatud laenulepingu, intressi- ja viivisearvestustega, kostja ei ole võla suurusele vastu vaielnud, arvesse võttes asjaolu, et kostja ei ole rohkem kui kahe aasta jooksul võlga täitma asunud, ei saa lugeda viivise nõuet VÕS § 162 mõistes ebamõistlikult suureks. 2 (3)

2-07-31305

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 405 lg. 1 p. 3 võib lihtsustatud korras lahendatavas asjas kohus näha ette ka menetluskulude suuruse, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja esitas oma menetluskulud, paludes välja mõista kostjalt riigilõiv 2065 kr ning õigusabikulud 1500 kr, kokku 3565 krooni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, kannab antud asjas menetluskulud kostja P.M.. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna saab tsiviilasja hinda ja lahendi saamisel tehtud töömahtu arvestades kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 1000.- krooni, mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr. 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimummäära. Kostjalt kuulub välja mõistmisele menetluskuluna riigilõiv 2065 kr ja õigusabikulu 1000 krooni. Tulenevalt TsMS § 174.1 lg.4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 sätestatud korras enam nõuda, v.a. juhul, kui menetluskulusid kindlaksmäärav kohtulahend tühistatakse. TsMS § 178 lg. 2 kohaselt, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, juhul kui kaebuse hind ületab 3000 krooni.

Ingrid Hallas Kohtunik

Ärakiri õige: I.Hallas/Kohtunik/

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.