Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Ulvi Loonurm
Tsiviilasi
OÜ Sangla Kullassepaäri hagi Ulvi Jurno vastu 104 478,11 krooni saamiseks Harju Maakohtu 30.06.2009 otsus
Vaidlustatud kohtulahend Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
99 460.89 krooni
Kohtuistungi toimumise aeg
17.11.2009
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Sangla Kullassepaäri (registrikood 10079161, asukoht Kullassepa 3, 10146 Tallinn), esindaja adv Kaido Pihlakas (AB Heta, asukoht Rüütli 4, 10130 Tallinn) Kostja Ulvi Jurno (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xx-x xxxxxxx xxxxx), esindaja adv Klen Laus (AB Ruus & Vabamets, asukoht City Plaza, Tartu mnt 2, 10145 Tallinn)
OÜ Sangla Kullassepaäri apellatsioonkaebus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 30.06.2009 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta OÜ Sangla Kullassepaäri kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 02.01.2004 graveerimistöökoha rendilepingu, mille alusel anti kostja kasutusse alates 02.01.2004 töökoht, mis koosneb kullassepalauast ja sinna juurde kuuluvatest elektriseadmetest. Lepingu puntki 4.1 kohaselt leppisid pooled kokku, et kostja kohustub tasuma igakuiselt maksustatavale kuule eelneva kuu 10-ndaks kuupäevaks renti 1700 krooni kuus, maksmisega viivitamisel on leppetrahv 0,5 % renditasust päevas.
2.Perioodil 01.03.2004-01.11.2004 ei tasunud kostja rendimakseid (52 239,11 krooni). Seetõttu tekkis hagejal rendilepingu p 4.1 alusel õigus arvestada tasumata summadelt viivist 0,5 % päevas (4490,44 krooni).
3.Peale rendimaksete võlgnevuse tasumist peamiselt 2004 detsembriks, tasus kostja hagejale igakuiselt makseid rendilepingus toodud suuruses. Kuna kostjal oli tekkinud viiviste võlgnevus rendimaksete tasumisega viivitamise eest perioodil 01.03.200401.11.2004, siis VÕS § 88 lg 8 kohaselt arvestas hageja alates 2004 detsembrist kostja poolt tasutud summad esmalt tekkinud ja juba sissenõutavaks muutunud viiviste katteks ja alles seejärel rendimaksete katteks. Nimetatud põhjusel jäi kostja viivitusse ka alates 2004 detsembrist tasutud rendimaksete osas, mistõttu ongi kostja rendilepingust tulenev võlgnevus seisuga 31.08.2007 kokku 151 745,69 krooni, millest rendimaksete võlgnevus moodustab 52 239,11 krooni ja viiviste võlgnevus 99 506,58 krooni.
4.Hageja on alates viivisevõlgnevuse tekkimisest järjepidevalt nõudnud kostjalt viiviste tasumist, esitades selle kohta kostjale igakuiselt lisaks rendiarvetele ka viivisearveid ja saldoteatisi, kuid kostja on keeldunud nende kättesaamise kohta allkirja andmast ega ole järgi läinud ka tema kodusele aadressile saadetud tähitud kirjadele. Asjaolu, et hageja on järjepidevalt enne hagi esitamist nõudnud viiviste tasumist ning kostja seda ei eita, nähtub selgelt ka kostja 30.08.2007 kirjast advokaadibüroole HETA.
5.Kostja 30.08.2007 kirja näol on tegemist võlatunnistusega VÕS § 30 lg 1 mõistes, millega kostja on tunnistanud kohustuse olemasolu ning on loobunud võimalikest vastuväidetest. Juhul, kui kohus leiab, et VÕS § 88 lg 8 käesolevas asjas ei kohaldu, palus hageja kostjalt alternatiivselt välja mõista eelnimetatud võlatunnistuse ja rendilepingu alusel igal juhul viivised 11 437,32 krooni.
6.Hagi ei ole aegunud. Rendimaksete näol on tegemist korduvate kohustustega, mille aegumisele kohaldatakse TsÜS § 154. Viivitatud renditasu maksmise nõue muutus sissenõutavaks 2004, seega aegumise algus on 01.01.2005 ning lõpp 31.12.2007. Hagi on esitatud 19.11.2007. Lisaks aegumistähtaeg katkes kostja võlatunnistusega 30.08.2007. Hageja esitas 10.05.2007 kostjale pretensiooni võlgnevuse tasumiseks ning alates sellest ajast kuni hagi esitamiseni pidasid pooled läbirääkimisi, mis on aegumise peatumise aluseks TsÜS § 167 lg 1 järgi. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja taotles kohaldada nõude suhtes aegumist.
8.Hageja ei ole teda teavitanud, et peale 2004 detsembrit tasutud rendi on hageja arvestanud viiviste katteks ning seetõttu ei ole kostja nagu renti üldse tasunud. Kostja mitteteavitamisega on hageja rikkunud VÕS § 6 lg-s 1 sätestatud hea usu põhimõtet ning sellest tulenevat teavitamiskohustust.
9.Tulenevalt Kullassepa 3 kaasomanike vahelisest vaidlusest viibisid rendimaksete tasumised 2004 märtsist kuni 2004 novembrini, kuid kõik maksmata arved said hiljemalt 2004 lõpuks tasutud. 24.03.2004 pidasid Kullasspea kaasomanike vahelisest vaidlusest tingitud segaste suhete ja olukorra lahendamiseks Kullassepa 3 allrentnikud, rendileandja ja E. N. rendiruumides koosoleku, kus hageja on koosoleku protokollis väljendanud nõustumust renditasudega viivitamise osas seniks, kuni on selgunud konkreetsed lahendused. Avaldust tuleb tõlgendada rendilepingu muutmisena 2(7)
rendimaksete tasumise kohustuse täitmise tähtaja osas ajani, mil lahendatud on vaidlus kinnistu kaasomanike vahelistes suhetes ja suhtes hagejaga. Kokkuleppel hagejaga on kostja hagi alusena toodud 2004 rendimaksed tasunud 2004 detsembri lõpuks.
10.Esimene arve rendi tasumise kohta esitati alles 2005 ning seejuures alati ainult töökoha rendi eest. Varasematel perioodidel hageja arveid kostjale ei esitanud ning soovis, et kostja tasuks renti sularahas. Esitatud arvetest ei nähtu kuidagi hageja soov lugeda tasumine toimunuks väidetava viivisevõlgnevuse katteks.
11.30.08.2007 advokaadibüroole saadetud kirjas on kostja viidanud OÜ Balansiir poolt tehtud erapooletule ja objektiivsele arvamusele, mille järgi võis võlgnevus viiviste osas olla 11 437,32 krooni, kusjuures rendivõlga OÜ Balansiir arvamuse kohaselt ei olnud. Lisaks juhtis OÜ Balansiir akt tähelepanu ka hageja poolt väljastatud rendiarvetele, mis olid alatihti esitatud hilinemistega ning arvete esitamine oli eriti kaootiline aastatel 2004 kuni 2005. Kostja oli veendunud, et tema rendimaksete kohustused on täidetud. Esimese astme kohtu otsus
12.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis Ulvi Jurnolt välja OÜ Sangla Kullassepaäri kasuks 5017,22 krooni, sh rendivõlgnevuse 31.12.2007 seisuga 2543,72 krooni ja 2004 rendimaksetega viivitamise eest tasumisele kulunud viivised 2473,50 krooni. Kostja taotluse aegumise kohaldamiseks jättis kohus rahuldamata. Menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda.
13.Vaidlust ei ole selle üle, et kostja rentnikuna viivitas rendi tasumisega perioodil 01.03.2004-01.11.2004 ja tasus selle perioodi rendimaksed peamiselt 2004 detsembris. Pooled olid erineval seisukohal selles, kas renditasu maksmisega viivitamiseks kuni kaasomanike vahelise vaidluse lahenemiseni oli poolte vahel kokkulepe ning kas sellest tulenevalt oli kostjal hageja ees tekkinud renditasu maksmisega viivitamise eest viivise tasumise kohustus. Samuti vaidlesid pooled selle üle, kas hagejal oli õigus alates 01.01.2005 arvestada kostja rendimakseid varasema viivisevõlgnevuse katteks ning kas sellest tulenevalt on kostjal hageja ees tekkinud renditasu võlgnevus, mille eest hageja samuti võib arvestada viiviseid.
14.Kohtule esitatud võlgnevuse arvestustabelist nähtuvalt kuulus 2004 tasumisele rendimakseid kokku 16 264 krooni. Kostja on tasunud 13 764 krooni. Kostja esitatud tasumist tõendavatest dokumentidest (tl 36 – 46) nähtuvalt tasus kostja 2004.aastal kuni 2004. detsembrikuu eest nõutava renditasuni. Lepingu kohaselt tuli aga renditasu maksta ettemaksuna. Eeltoodust tulenevalt on ekslik kostja seisukoht, et tal 2004 lõpuks renditasu võlgnevust ei olnud. Hageja on õigesti arvestanud, et seisuga 01.01.2005 oli hagejal 2004 tasumisele kuulunud renditasust tasumata 2500 krooni.
15.Kullasepa 3 kaasomaniku, hageja ja allrentnike koosoleku protokollis kajastatud hageja seisukohavõtt ei ole käsitatav pooltevahelise rendilepingu muutmisena ega kokkuleppena renditasu maksmise osas. Protokollist nähtuvalt eelnes hageja seisukohale arutelu rendi ja kommunaalmaksete edasisest tasumisest ning arutluse all olid hageja kui põhirentniku poolt kaasomanikele tasumata rendimaksed. Koosoleku protokollist nähtuv võib tõendada, et hageja ei täitnud kostjaga ja teiste allrentnikega sõlmitud allrendilepingust tulenevaid rentniku kohustusi nõuetekohaselt. Kostja ei ole ka esile toonud, et jättis renditasu maksmata õiguskaitsevahendina hageja lepingurikkumise suhtes. Protokollist järeldub, et otsuse kommunaalmaksete ja rendi jaotuse kohta võtsid vastu allrentnikud ja kaasomanik. Teised allrentnikud ja kaasomanik ei ole aga hageja ja kostja vahelise rendisuhte poolteks. Seega sellise koosoleku otsustel ei ole seadusest ja kostjaga sõlmitud allrendilepingust tulenevalt mingit õiguslikku mõju pooltevahelisele rendisuhtele. Ebamõistlik on eeldada, et hageja nõustus allrentnike rendimaksete peatamisega ebamääraseks tähtajaks, kui 3(7)
samal ajal hageja ise pidi kaasomanikele renti edasi maksma. Eeltoodust tulenevalt puudus kokkulepe rendimaksete peatamiseks ning kostja, jättes rendimaksed 2004 märtsist 2004 novembrini maksmata, rikkus oma lepingulisi kohustusi.
16.Dokumentidest nähtus samuti, et hageja koostas mõnede kuude osas kreeditarved. Vastavalt kokkuleppele ei tekkinud kostjal rendi tasumise kohustust puhkusel oldud aja eest. Hageja on võlgnevuse arvestamisel kreeditarveid arvesse võtnud.
17.Hageja on tunnistanud, et hageja raamatupidamine ei olnud nõuetekohane ning 2004 arved koostati tagantjärele. Nimetatud asjaolu aga ei vabanda kostja lepingurikkumist, sest lepingus ei olnud rendimakse tasumine seotud arve esitamisega.
18.Lepingu punkti 4.1. järgi maksmisega viivitamisel on leppetrahv päevas 0,5 % renditasust. Kostja ei ole vaidlustanud hageja käsitlust, et leppetrahvina nimetatud sanktsioon on tegelikult viivis. Renditasu, millelt lepingu järgi viivist tuli arvestada, suuruseks on lepingus fikseeritud 1700 krooni koos käibemaksuga. Lepingust ei järeldu, et viivist tuli arvestada viivitatud renditasu summalt. Samuti on hageja ise 24.04.2008 kohtukõne teesides märkinud, et viivis on 0,5 % igakuisest renditasust (1700 krooni) ehk 8,5 krooni päevas. Samas nähtub hageja 17.03.2008 võlaarvestuse tabelist, et hageja on arvestanud viiviseid tegeliku võlgnevuse järgi. Nii on perioodil 16.03.2004 – 15.04.2004 31 viivitatud päeva eest arvestatud viiviseid 591,48 krooni, so 19,08 krooni päevas. Kogu summalt on viiviseid arvestatud juba alates 16.03.2004, so enne arve koostamist. See asjaolu omakorda tõendas kostja väidet, et tegelikult hageja koostas 2004 eest arved tagantjärele. Seega ei ole hageja viivisearvestus õige.
19.Viivisenõude kehtivus ja maksmapaneku õigus ei ole, erinevalt leppetrahvi nõudest, seotud nõudeõiguse kasutamisest teatamisega. Viiviste nõudmisest mitteteatamine võib teatud asjaoludel tuua kaasa viivisenõude vastuolu hea usu põhimõttega. Käesolevas asjas 2004 võlgnevuse eest viiviste nõudmine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega, kuid nõutav summa ei ole kooskõlas lepingus sätestatuga. Hageja on viivise maksmise kohustusele viidanud algusest peale. 17.03.2004 meeldetuletuses, mida kostja on kinnitanud oma allkirjaga, viidatakse rendisuhtele ning kostja võlgnevusele 10.03.2004 tasumisele kuulunud makse osas. Seega hageja koheselt võlgnevuse tekkimisel teavitas hagejat kohustusest tasuda maksega viivitamisel viiviseid. Samuti on hageja kostjale rendi ja viivise võlgnevusest teatanud saldoteatisega, millele kostja on märkinud, et ei nõustu võla suurusega. Eeltoodust tulenevalt, pidi kostja olema teadlik viivise tasumise kohustusest, kuid talle ei olnud teada kohustuse suurus.
20.Vaidlust ei olnud selles, et kostja tasus renti pärast 2004 detsembrit tähtaegselt ja lepingus ettenähtud suuruses. 2004 lõpuks rendimaksetena tasutud maksed arvestas hageja viivisevõlgnevuse tasumiseks. Hagejal ei olnud õigust 2005 jaanuarist arvestada rendimakseid viivisevõlgnevuse katteks. VÕS § 88 lg 1 alusel oli kostjal õigus määrata, millise kohustuse täitmiseks ta raha maksab.
21.Tasumiste kohta esitatud tõenditest nähtus, et kostja tasub konkreetse kuu eest renti ja vastava kuu eest tasumiseks esitatud arve numbri. Hageja esitatud arvetel eelmise perioodi renditasu ega viivise võlgnevus ei kajastu ning maksmisele kuuluvana on märgitud üksnes vastava kuu renditasu summa. Kostjal puudus võimalus aru saada, et tema makseid arvestatakse varasemast teisiti ning et seoses sellega kostja võlgnevus kasvab. Hageja selline käitumine tuleb lugeda kostjale kahjutekitavaks: kostjal puudus võimalus võlgnevuse tekkimist ära hoida, võlgnevuse korral oli aga hagejal õigus rendileping lõpetada. TsÜS § 138 lg 2 alusel on õiguse teostamine teisele poolele kahju tekitamise eesmärgil vastuolus hea usu põhimõttega.
22.Seega tuleb kostja võlgnevus ümber arvestada, lähtudes sellest, milline oleks kostja võlgnevus siis, kui hageja oleks rendimaksed arvestanud rendimakseteks ning hageja
4(7)
rendivõlg ei oleks suurenenud. Hagi esitamise ajal oli kostja tegelik rendivõlg 2543,72 krooni, millise summa osas kohus rahuldas rendivõla väljamõistmise nõude.
23.Kuna kohus tuvastas, et viivise suurus ei sõltu võla suurusest, omab viivisesumma arvestamisel tähtsust üksnes võlgnevuse olemasolu periood, siis 2004 on hageja arvestanud viiviseid alates 16.03.2004 - 31.12.2004 kokku 291 päeva eest. Seega 2004 renditasuga viivitamise eest kuulusid tasumisele viivised 291 päeva x 0,5 % x 1700 krooni = 2473,50 krooni, mille kohus mõistis kostjalt välja. Ülejäänud osas kohus vähendas viiviseid 0 kroonini, kuna hageja enda käitumise tõttu ei olnud võimalik võla tegelikust suurusest aru saada, rendivõlga vähendada ja viivisenõuet vältida ning reaalselt hakkas hageja kostjalt viivise tasumist nõudma alles 2007. Tõenäoliselt oleks kostja võlgnevuse viivitamatult tasunud, kui hageja oleks suutnud veenvalt võlgnevuse suurust tõendada, mida kinnitab ka 30.08.2007 kiri. Seetõttu ei saa nimetatud kostja kirja pidada ka võlatunnistuseks VÕS § 30 mõttes. Viide OÜ Balansiir arvestusele, mille kohaselt kostjal on hageja ees viivisevõlg 11 437,32 krooni, ei ole käsitatav kostja võlatunnistusena.
24.TsÜS § 146 lg 1 ja § 154 alusel algas 2004 renditasude osas aegumistähtaeg kulgema 01.01.2005 kell 00:00 ning lõppenuks 31.12.2007 kell 24:00. Hagi on esitatud aegumistähtaja jooksul 19.11.2007. Kuna hagi esitamise ajaks ei olnud aegunud põhinõue, ei saanud TsÜS § 144 kohaselt olla aegunud ka viivisenõue kõrvalnõudena ning kostja taotlus hagi aegumise kohaldamiseks jäi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
25.OÜ Sangla Kullassepaäri esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule või uue otsusega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
26.Ebaõige on kohtu seisukoht, et kostja ei olnud teadlik tasumisele kuuluva ja temalt nõutava võlgnevuse suurusest. Samuti on ebaõige, asjakohatu ja tõenditel mittetuginev kohtu seisukoht, nagu oleks kostja tõenäoliselt võlgnevuse viivitamatult tasunud, kui hageja oleks suutnud veenvalt võlgnevuse suurust tõendada. Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et 01.03.2004 - 01.11.2004 viivitas kostja rendimaksete tasumisega ning tasus vastava perioodi rendimaksete võlgnevuse peamiselt alles 2004 detsembriks, kuid vaatamata hageja korduvatele nõuetele ei tasunud kostja rendimaksete tasumisega viivitamisest tekkinud viiviste võlgnevust.
27.Kohus on andnud ilmselgelt väära hinnangu ka kostja 30.08.2007 kirjale, millest nähtub üheselt, et tegelikkuses oli kostja algusest peale teadlik rendimaksete tasumisega viivitamisest tekkinud viiviste võlgnevusest, kuid vaatamata sellele ta viiviste võlgnevust 2004 lõpuks hagejale ei tasunud, mistõttu oli hagejal VÕS § 88 lgst 8 tulenev õigus arvestada edaspidi laekunud maksed esmalt viiviste katteks. Seega on just nimelt kostja ise oma tegevusetusega (viiviste mittetasumine) põhjustanud võlgnevuse suurenemise. Sel põhjusel on ekslik ja ebaõige ka kohtu seisukoht, nagu oleks hageja oma tegevusega kostjale kahju tekitanud.
28.Käesolevas asjas on esitatud piisavalt tõendeid selle kohta, et kostjat informeeriti hageja poolt alates 2004 järjepidevalt nõutava võlgnevuse suurusest, kusjuures nõutud summad olid väiksemad kui tegelik võlgnevus täpse arvestuse järgi. Juhul kui kostja omas kahtlusi võlgnevuse täpse suuruse osas, siis oli tal võimalik võlgnevuse suurenemise vältimiseks tasuda võlgnevus enda poolt arvutatud õiges suuruses, mida kostja aga ei teinud.
29.Ebaõige on kohtu seisukoht, et hagejal ei olnud õigust 2005 jaanuarist arvestada rendimakseid viivisevõlgnevuse katteks ning et VÕS § 88 lg 8 kohaldunuks siis, kui kostja ei oleks määranud, millise kohustuse täitmiseks ta raha maksab. VÕS § 88 lg-st 8 nähtuvalt ei ole see säte seotud võlgniku tahteavaldusega, vaid sätestab 5(7)
imperatiivselt, et kui lisaks põhikohustusele (käesoleval juhul rendimaksed) peab võlgnik tasuma ka intressi, siis loetakse täitmine toimunud esmalt sissenõutavaks muutunud intressi ja alles seejärel rendimaksete katteks. Selleks, et saavutada eeltoodust erinev võlgnevuste kustutamise järjekord peab VÕS § 88 lg 9 kohaselt poolte vahel olema saavutatud vastav kokkulepe. Sellist kokkulepet käesoleval juhul poolte vahel aga sõlmitud ei ole.
30.Ebaõige on kohtu seisukoht nagu ei tuleneks lepingust, et viivist tuleb arvestada tegeliku rendivõlgnevuse järgi. Siinjuures on kohus menetlusõiguse norme rikkudes väljunud poolte poolt esitatu piiridest, sest seda asjaolu ei ole kumbki pool esile tõstnud ega vaidlustanud. Rendilepingu p 4.1 kohaselt lepiti kokku, et viivis on 0,5% renditasust päevas. Rendilepingust nähtuvalt ei ole „renditasu” all silmas peetud konkreetset mõistet (ehk summat 1700.- krooni). Arvestades eeltoodut, väljakujunenud praktikat viivise arvestamise osas ja mõistlikkuse põhimõtet, on ilmne, et ka rendilepingu alusel on hagejal õigus arvestada viivist renditasu tegelikult võlgnevuselt. Kostja ei ole menetluse kestel kordagi esitanud vastuväiteid hageja poolt 17.03.2008 esitatud võlgnevuse arvestuse võimaliku ebatäpsuse osas. Vastustaja seisukoht
31.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja mõista menetluskulud välja hagejalt. Ringkonnakohtu seisukoht
32.TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
33.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on kaevatud osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
34.Kogutud tõendite – s.o arvete ja nende tasumist tõendavate dokumentide alusel – on maakohus õigesti tuvastanud, et rentnikule on esitatud arveid üksnes rendi tasumiseks ning rendi tasumisena võttis rendileandja ka rentniku täitmise vastu. Hageja paljasõnalised väited viivisarvete esitamise kohta on maakohus jätnud tõendamatuse tõttu õigesti tähelepanuta. Hageja ei ole esitanud ühtki tõendit ka selle kohta, et ta mingil muul viisil teatas kostjale enne 2007. aastat, et arvestab võlgniku poolt renditasuna makstud summasid 2004. aasta renditasude maksmisega viivitamisest tekkinud viivisenõude katteks. Kostja 30.08.2007 kirjast ei nähtu kuidagi, et kostja oleks algusest peale olnud teadlik rendimaksete tasumisega viivitamisest tekkinud viiviste võlgnevusest. Seetõttu leidis maakohus õigesti, et kostjal puudus võimalus aru saada, et vaatamata alates 2004 detsembrist igakuisele korrektsele renditasu maksmisele, tema võlgnevus aina suureneb.
35.Pealegi tõlgendab ringkonnakohus VÕS § 88 lg-s 8 sätestatut hagejast erinevalt. Nimetatud sätte kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Ringkonnakohtu arvates on selles sättes intressi all mõeldud intressi kui tasu raha kasutamise eest, mitte aga viivitusintressi, mille kohta on võlaõigusseaduses valdavalt kasutatud mõistet viivis. VÕS § 88 lg-s 8 viivist mainitud ei ole. Sellisele tõlgendusele viitavad ka võlaõiguse kommentaarid, mille kohaselt peab VÕS § 88 lg-s 8 sätestatud järjekord välistama võimaluse, et võlgnik vähendab küll põhivõlga, kuid jätab intressid viivisevabalt maksmata, kuna VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole lubatud nõuda viivist 6(7)
intressi tasumisega viivitamise korral. Seega eristavad kommentaarid selles kontekstis selgelt intressi ja viivist.
36.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga selle kohta, et pooled ei ole „renditasu“ all pidanud silmas konkreetset mõistet. Rendilepingu p 4.1 regulatsioonist tuleneb üheselt, et renditasu all peetakse silmas igakuist rendimakset, see on igakuiselt tasumisele kuuluvat makset 1700.- krooni, milles sisaldub käibemaks. Asjaolu, et pooled pidasid renditasu all silmas konkreetset mõistet, nähtub ka sellest, et rentniku haiguse puhuks lepiti rendimääraks kokku 40% renditasust.
37.Ebaõige on hageja seisukoht, et kostja ei ole hageja võlgnevuse arvestusele vastu vaielnud ja kohus otsust tehes väljus poolte poolt esitatu piiridest. Kostja on vaidlustanud kogu rendileandja viivise arvestamise metoodika. Kuna võlausaldaja aktsepteeris alati täitmist rendimaksete katteks, ei tekkinud rentnikul peale 2004. aastat rendivõlga, millelt oleks olnud põhjust arvestada viivist. Seega on hageja viivise arvestamise metoodika olnud alati vaidluse all ning maakohus ei ole poolte poolt esitatu piire ületanud.
38.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsiooniastme menetluskulud OÜ Sangla Kullassepaäri kanda.
Gaida Kivinurm
Margo Klaar
Ulvi Loonurm
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.