Teha asjas uus otsus, millega jäetakse hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldada. Määrata maakohtus ja ringkonnakohtus tsiviilasja hinnaks 115 000 krooni. Jätta kogu tsiviilasjas kantud menetluskulu hagejate kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hagejad esitasid 22.03.2007.a Pärnu Maakohtusse hagi kostja vastu lepinguga võetud kohustuse täitmiseks ja leppetrahvi väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt müüs kostja 03.03.2005.a hagejatele kinnistu Xxx xx jagamise tulemusena tekkinud uue kinnistu Xxx xxx . Lepingu p 5.6.2 kohaselt kohustus kostja müüjana lõpetama tema omandisse jääval maaüksusel saeveski äritegevuse hiljemalt 15.05.2005.a. Lepingu p 5.7 järgi on hagejatel ostjatena õigus nõuda müüjalt kohustuste täitmisega viivitamisel leppetrahvi 500 krooni iga viivitatud päeva eest. Hagejad pöördusid pärast lepingu täitmiseks ettenähtud tähtpäeva möödumist korduvalt kostja poole küsimusega, millal viimane täidab endale võetud kohustuse. Hagejatele oli saeveski äritegevuse lõpetamine kinnistu omandamise üheks kõige olulisemaks tingimuseks. Vaatamata hagejate korduvatele meeldetuletustele pole kostja endale võetud kohustust täitnud. Hagejad esitasid 5.12.2006.a kostjale avalduse, milles palusid lõpetada lepingu rikkumine ja tasuda hiljemalt 15.01.2007.a pool võlgnetavast leppetrahvist ehk 142 250 krooni hageja I arvelduskontole ja pool hageja II arvelduskontole. Kostja oma 28.12.2006.a vastuses ei puudutanud esitatud nõude põhjendatust, kuid juhtis tähelepanu sellele, et hagejate esindajal ei ole esindusõigust tõendavat dokumenti. 5.01.2007.a esitasid hagejad uue nõudeavalduse ühes nõutud dokumendiga. Sellele avaldusele saatis kostja vastuse ümbrikus, millele oli märgitud saatjana OÜ Sõnni Mets. Vastuses märkis kostja, et vaidlusalusel kinnistul tegutseb kasutusvalduse lepingu alusel OÜ Sõnni Mets ja tema füüsilisest isikust ettevõtjana saeveskis saagimise ega puidu töötlemisega ei tegele. Veel märkis kostja järgmist: "FIE Rein Soom Saeveski on ärinimi ja kinnistu omanik. Tootmise ja tehnoloogiaga ei ole tal midagi ühist rentiva ettevõtte tegevusega." Kostja oli OÜ Sõnni Mets ainuosanik. Seega oli vale tema väide, et ta ei ole saeveskis toimuva tootmisega seotud. Oma vastuses märkis kostja, et ühtegi ametlikku taotlust leppetrahvi tasumiseks ei ole temale enne 5.01.2007.a saadetud nõudeavaldust tehtud. Samas ei eita kostja mitteametlikke korduvaid pöördumisi. Hagejad leiavad, et kostjal ei olnud juba lepingut sõlmides mingit kavatsust saeveski tegevust lõpetada. Lepingu rikkumise eest sissenõutav leppetrahv on praeguseks üle 250 000 krooni. Hagejad soovisid eelkõige, et kostja täidaks lepingut ja seepärast piirdusid leppetrahvi osalise sissenõudmisega. Hagejad palusid kohustada kostjat lõpetama xxxxxxxxxx Xxx xx asuval kinnistul äritegevus ning mõista kostjalt hagejate kasuks välja 100 000 krooni leppetrahvi. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda.
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-07-10916
Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja pole kunagi andnud hagejatele saekaatri kohta lubadusi. Notar lisas lepingusse p-i 5.6.2 ostjate palvel vahetult enne lepingule alla kirjutamist ja kuna müüja ei näinud selles tegelikku kohustust, ei pidanud ta vajalikuks niigi pikaks läinud läbirääkimisi veelgi venitada. Kiirustamist tunnistas ka ortograafiaviga punkti kõige olulisemas sõnas, sest kirjas oli "seakaatri". Kostjale oli arusaamatu, mida mõeldakse väljendi "saeveski äritegevus" all, sest eesti keeles sellist sõnaühendit ei tunta. Kuna lepingu punkti 5.6.2 mõte oli ebaselge, siis ei olnud kostjal võimalik seda täita. Ebaselge oli ka hagi resolutsioon, millega sooviti kohustada kostjat lõpetama äritegevus temale kuuluval kinnistul. Saekaatri evakuatsiooni või sulgemise nõudmine ei oleks kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega. Kostja ainus sissetulek tuleb tema omanduses olevast OÜ-st Sõnni Mets, mis tegutseb Xxx xx kinnistul. OÜ Sõnni Mets palgal oli kolm töötajat, kostjal ei olnud teist krunti, kuhu üle viia tootmine juhul, kui hagejad seda isegi nõuaksid. Uue samalaadse krundi ostmine koos vajalike liitumistasude maksmisega, seadmete demonteerimine ja kolimine, uue saekaatri hoone ehitamine jms vajalikud tegevused läheksid kordades kallimaks kui 3.03.2005.a tehingu alusel saadu (500 000 krooni). Kuna hagejad tegelevad kostjalt ostetud krundil samuti tööstusliku tootmisega (puidust akende ja uste, mööbli, treppide jms valmistamine), ei saanud rääkida saekaatri tööga seotud üle piiri ulatuvast kahjulikust mõjust. Hagejate nõue lõpetada Xxx xx krundil äritegevus oli võimatu tingimus. Hagejate nõue lõpetada äritegevus oli aegunud. Kostja viitas VÕS § 108 lg-tele 3 ja 5. Hagejad hakkasid nõudma ebakonkreetsete suuliste repliikidena leppetrahvi tasumist 2006.a lõpukuudel. Ka esimene ja ainuke kirjalik kohtueelne nõudedokument, mille hagejate esindaja saatis kostjale 5.01.2007.a, sisaldas ainult nõuet tasuda lepingujärgne leppetrahv, mitte lõpetada "saekaatri äritegevus". Äritegevuse lõpetamist nõutakse alles hagis. Nõue avanes juba 16.05.2005.a, mil lepingu teksti kohaselt pidi "saeveski äritegevus" olema lõpetatud. Seega esitati lepingu punkti 5.6.2 täitmise nõue ligikaudu aasta ja kümme kuud pärast seda, kui hagejad oleksid pidanud kohustuse rikkumisest teada saama. Nõue ei olnud esitatud mõistliku aja jooksul. Mõistlikuks ajaks analoogses asjas võiks kostja arvates lugeda mõnda nädalat, äärmisel juhul paari kuud. Ka hagejate nõue leppetrahvi väljamõistmiseks oli alusetu ja aegunud. Nõue oli esitatud aasta ja kümme kuud pärast lepingu "rikkumise" avastamist. Isegi juhul, kui arvestada, et suuliselt esitati nõue mõned kuud enne esimest kirjalikku nõuet, oli ikkagi mõistlikku aega ületatud.
Esimese astme kohtu otsus
3.Pärnu Maakohus rahuldas 24.04.2008.a otsusega hagi ja kohustas kostjat lõpetama Kuressaares Xxx xx asuval kinnistul äritegevus. Samuti mõistis maakohus kostjalt välja hagejate kasuks solidaarselt leppetrahvi 100 000 krooni ning jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus viitas VÕS §-dele 158 ja 159, samuti VÕS §-le 29. Maakohus tuvastas, et saeveski tegevuse lõpetamine oli hagejatele oluliseks tingimuseks kinnistu osa ostmisel ning kostja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt. Hagejatele oli selge, et saeveski tegevuse olemasolu sellest tuleneva territooriumi korrastamatusega kahjustab olulisel määral naaberkinnistul äritegevust. Kostja seletuse kohaselt oli leping talle arusaadav ja ta võttis saeveski äritegevuse lõpetamise ning leppetrahvi maksmise kohustuse endale sellepärast, et tal oli plaanis ka ülejäänud krunt 3–4 kuu vältel maha müüa. Kuna ostjat aga ei leitud ning tekkis võimalus tootmist jätkata, ei täitnud ta endale võetud kohustust lõpetada saeveski äritegevus. Maakohus pidas ekslikuks kostja väidet, et hagejate nõue ei olnud kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-07-10916 põhimõtetega. Kuivõrd kinnistu osa ostmisel oli hagejate ainsaks ja oluliseks tingimuseks saekaatri tegevuse lõpetamine, siis poleks müügitehingut selle kokkuleppe mittesaavutamisel üldse toimunud. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõtete rikkumist võis näha ainult kostja tegevuses oma kohustuse täitmata jätmisel. Hagejate kohustuse täitmise nõue ja leppetrahvi väljamõistmise nõue ei olnud aegunud. Hageja II kohtuistungil antud seletuse kohaselt, mida kostja ümber ei lükanud, rääkisid hagejad kostjaga suuliselt esimest korda saeveski äritegevuse lõpetamisest 2005.a suvel ja siis lubas kostja viimased tööd veel ära teha. Pärast seda räägiti sellest veel mõned korrad ja kostja andis lubadusi. 2006.a kevadel oli hagejatele üheselt selge, et kostja oma lepingulist kohustust täita ei soovi. Isegi leppetrahvile tuginemine ei aidanud. Esimest korda pöördusid hagejad oma esindaja vahendusel kostja poole kirjaliku meeldetuletusega täita lepingut ja tasuda leppetrahvi 5.12.2006.a ja teist korda 5.01.2007.a. Maakohus viitas Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-15-08, leides, et selles sisalduvatele seisukohtadele tuginedes ei olnud mõistlik aeg möödunud. Hagejad ei nõudnud kostjalt kogu lepingust tuleneva leppetrahvi tasumist.
Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Kostja asus seisukohale, et maakohus on vääralt hinnanud lepingut ja selle punkti 5.6.2, kuna leping nägi ette ainult saeveski äritegevuse lõpetamist, mitte äritegevuse lõpetamist kinnistul üldises plaanis. Lepingut, mis kohustaks kostjat kogu äritegevust lõpetama ei ole sõlmitud. Sellest tulenevalt on hagejate kogu nõue äritegevuse lõpetamiseks alusetu ja kohus rahuldas hagejate alusetu nõude. Kostja leiab, et leppetrahvi kohaldamine ei ole õige, sest nõue on esitatud alles 569 päeva pärast rikkumise teadasaamist ja seda ei saa lugeda mõistlikuks ajaks VÕS § 159 lg 2 mõistes. Võlausaldaja saab mõistlikult saavutada kohustuse täitmisega taotletava tulemuse muul viisil VÕS § 108 lg 2 p 3 mõistes. Hageja on avaldanud kohtuistungil, et saeveski tootmine hagejaid ei häiri ja seega on kostjale jäänud mulje, et hagejad soovivad eeskätt kerget teenistust leppetrahvi kaudu, mitte saavutada saeveski äritegevuse lõpetamist Xxx xx kinnistul. Hagejate ütlused ja käitumine on vastuolulised ja see annab kostjale tunnistust, et saeveski äritegevuse lõpetamine ei oma nende jaoks tähtsust. Kostja jaoks tähendab saeveski seiskamine töötajate koondamist ja sissetuleku kaotust, mis oleks ebamõistlikult koormav ja kulukas VÕS § 108 lg 2 p 2 mõistes.
Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.
Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada. Maakohus on hinnanud tõendeid valesti ning see on viinud ebaõige kohtulahendi tegemiseni. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega jäetakse hagi rahuldamata. Saeveski tegevuse lõpetamise nõude osas sõltub hagi rahuldamine sellest, kas hagejad koos või eraldi nõudsid kostjalt mõistliku aja jooksul kohustuse täitmist või on hageja VÕS § 108 lg-st 3 ja 5 tulenevalt mõistliku aja möödalaskmise tõttu primaarnõude esitamise õiguse minetanud. Leppetrahvi nõude rahuldamine sõltub sellest, kas hagejad koos või eraldi teatasid kostjale mõistliku aja jooksul alates sellest, kui möödus saeveski tegevuse lõpetamise kohustuse täitmise tähtaeg, et nad nõuavad leppetrahvi või
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-07-10916 toimus nõudeõiguse preklusioon ka leppetrahvi nõude osas. Kõigepealt hindab ringkonnakohus, kas hagejad esitasid saeveski tegevuse lõpetamise nõude mõistliku aja jooksul VÕS § 108 lg 3 ja 5 tähenduses ning seejärel hindab ringkonnakohus, kas hagejad teatasid kostjale mõistliku aja jooksul VÕS § 159 lg 2 tähenduses, et nad nõuavad leppetrahvi.
7.Hagejad esitasid kostja vastu saeveski tegevuse lõpetamise nõude ja leppetrahvi nõude. Kostja vaidles hagile mõlema nõude osas vastu, tuginedes muuhulgas sellele, et hagejad nõudsid saeveski tegevuse lõpetamist VÕS § 108 lg 3 ja 5 tähenduses liiga hilja ja leppetrahvi osas teatasid VÕS § 159 lg 2 tähenduses liiga hilja, et nad leppetrahvi nõuavad. Kostja väitis, et hageja nõudis temalt leppetrahvi esmakordselt novembris 2006.a ning et saeveski tegevuse lõpetamist nõuti esmakordselt hagiavalduses. Seega peab hageja TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt tõendama asjaolud, mille alusel saaks kohus asuda seisukohale, et saeveski tegevuse lõpetamist nõuti mõistliku aja jooksul ja leppetrahvi nõudmisest teatati mõistliku aja jooksul. Maakohus käsitles neid vastuväiteid oma otsuses järgmiselt (vt maakohtu otsuse lk 7 4. lõik, t I kd lk 142): „Hageja A. Koppeli kohtuistungil antud seletuse kohaselt, mida R. Soom ümber ei lükanud, rääkisid nad R. Soomiga suuliselt esimest korda saeveski äritegevuse lõpetamise probleemist 2005.a suvel ja siis lubas R. Soom viimased tööd veel ära teha ning ütles, et siis on kõik. Peale seda räägiti veel mõned korrad ja R. Soom jagas lubadusi. 2006.a kevadel oli hagejatele üheselt selge, et kostja oma lepingulist kohustust täita ei soovi, sest siis R. Soom enam lubadusi ei jaganud. Isegi leppetrahvile tuginemine ei aidanud. Täiendavatest tähtaegadest kohustuse nõuetekohaseks täitmiseks ega selle pikendamiseks ei räägitud /t.l. 134 pöördel/ /.../“. Seega leidis maakohus, et kostja võttis omaks, et saeveski tegevuse lõpetamist nõudsid hagejad suuliselt vahetult peale seda, kui kohustuse täitmise tähtaeg möödus ning et kostjat hoiatati ka leppetrahviga.
8.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et käesoleva tsiviilasja raames esineb asjaolusid, mille tõttu võiks hagejate poolt esitatud väited, et saeveski tegevuse lõpetamist nõuti juba 2005nda aasta suvel, et lõplikult oli selge, et saeveskit ei likvideerita 2006nda aasta suvel, ja et ei aidanud ka leppetrahvi nõudmine, kostjapoolse omaksvõtu tõttu tõendatuks lugeda. Omaksvõtt on TsMS § 231 lg 2 lause 2 kohaselt faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus omaksvõtt protokollitakse. TsMS § 231 lg 4 kohaselt eeldatakse omaksvõttu, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poolte muudest avaldustest. Nende hagejate väidete osas, et nad nõudsid kostjalt saeveski tegevuse lõpetamist juba 2005nda aasta suvel, et lõplikult oli selge, et kohustust ei täideta, ja et ka leppetrahvi nõudmine ei aidanud, selgesõnalist nõustumist kostja ei kirjalikult ega kohtuistungil ei esitanud. Järgnevalt kontrollib kohus, kas kõnealuste hageja väidete osas võiks esineda omaksvõtu eeldus TsMS § 231 lg 4 tähenduses.
9.Ülalviidatud väited, mille osas tuvastas maakohus omaksvõtu TsMS § 231 lg 4 alusel, esitas hageja 08.04.2008.a kohtuistungil (vt t I kd lk 134 pöördel). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa vastavate väidete osas omaksvõtu eeldusest lähtuda, sest kostja on kogu menetluse käigus vastavatele asjaoludele vastu vaielnud. Kostja avaldas hagile esitatud esimeses vastuses, et kostja võtab omaks, et hagejad hakkasid nõudma ebakonkreetsete suuliste repliikidena leppetrahvi tasumist 2006nda aasta lõpukuudel, kostja mäletamist mööda novembris- detsembris 2006.a, ning et saeveski tegevuse lõpetamist nõuti esmakordselt alles hagiavalduses (vt t lk 34). Selleks, et mõistliku aja ületamise vastuväidet tõendada, soovis kostja esitada kohtule ka kirjalikke tõendeid (vt t lk 76 pöördel). Vahetult peale neid hageja väiteid, mille alusel maakohus omaksvõtu eeldused tuvastas, ütles kostja samal kohtuistungil (t I kd lk 134 pöördel), et leppetrahvi nõue tuli 17 kuud hiljem, so jaanuaris 2007.a ning et
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-07-10916 kohustuse täitmist nõuti alles hagi esitamisel 2007.a (vt 08.04.2008.a kohtuistungi protokoll lk 2, so t I kd lk 134 pöördel). Samal kohtuistungil väitis kostja veel, et mais 2005 hakkasid saekaatrid äkki tööle, lepingupunkti täitmise kohustuse ja leppetrahvi nõude oleks võinud hagejad kostjale kohe esitada, kuid lasti summal kasvada ja tehti seda tunduvalt hiljem. Samal kohtuistungil väitis kostja veel, et hageja hakkas leppetrahvi nõudma korrektselt jaanuaris 2007.a, mittekorrektselt detsembris 2006.a. Kostja rõhutas sellel kohtuistungil, et see, et hageja sai aru, et kostja lepingut ei täida, aasta hiljem, on tõendamata, ning et ainus tõend on dets 2006 ja jaan 2007 leppetrahvi nõudekirjad, mis ei ole nõuded saekaatri tegevuse lõpetamiseks (vt 08.04.2008.a kohtuistungi protokoll lk 4, so t I kd lk 138). Ringkonnakohus töötas tsiviilasja toimiku põhjalikult läbi ning muudest menetlusdokumentidest ega toimikumaterjalidest ei nähtu, et võiks esineda omaksvõtu olukorda. Seega on kostja nõuete varasemale esitamisele kogu menetluse kestel, alates esimesest hagile esitatud vastusest, vastu vaielnud. Ka sellel samal kohtuistungil, millel esitatud hageja väite pinnalt maakohus omaksvõttu eeldas, esitas kostja selged seisukohad, et nõuded esitati suuliselt alles detsembris 2006 (leppetrahvi osas) ja et saeveski tegevuse lõpetamist nõuti esmakordselt hagiavalduses. Sellised kostja vastuväited on kajastatud isegi samal kohtustungi protokolli leheküljel, kus asuvad need hageja väited, millest maakohus omaksvõttu eeldas. Kogu menetluse kestel esitatud vastuväidetest ilmneb selgesti, et kostjal vastavate hageja väidete osas omaksvõtu tahet ei olnud (TsMS § 231 lg 4 alt 2) ja samal kohtuistungil esitatud selgesõnalistest vastuväidetest, mille kohaselt leppetrahvi nõuti esmakordselt alles detsembris 2006, ja et saeveski tegevuse lõpetamise nõue esitati alles hagiavalduses, ning kostja väidetest, et leppetrahvi hakati mittekorrektselt nõudma detsembris 2006, ning et need hageja väited on tõendamata (t I kd lk 138), ilmneb selgesti ka kostjapoolne hageja väidete selgesõnaline ning kohene vaidlustamine. Eespool toodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et maakohus on valesti lähtunud nende asjaolude omaksvõtu eeldusest, et saeveski tegevuse lõpetamist nõuti juba 2005nda aasta suvel ja et see asjaolu, et kostja saeveski tegevust ei lõpeta, sai selgeks 2006nda aasta suvel ja et saeveski tegevuse lõpetamisele ei aidanud kaasa ka leppetrahvi nõudmine. Ringkonnakohus märgib, et kui maakohus leidis, et võib esineda omaksvõtt, oleks maakohus pidanud kohtuistungil omaksvõtu üle täpsustama. Käesoleval juhul ei ole maakohus omaksvõttu üle küsinud ning on lähtunud omaksvõtust olukorras, kus kostja vastavatele asjaoludele selgesõnaliselt ning pidevalt vastu vaidles.
10.Järgnevalt hindab ringkonnakohus, kas esines saeveski tegevuse lõpetamise nõude kaotamine VÕS § 108 lg 3 ja lg 5 tähenduses. Vastavalt VÕS § 108 lg-le 3 võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta kohustuse rikkumisest teada sai või sellest teada saama pidi. Seega tuleb kohtul tuvastada, mis ajahetkest alates said või pidid hagejad teada saama, et kostja saeveski tegevust ei lõpeta. Vastavalt nõude esitamise aluseks oleva lepingu p-le 5.6.2 pidi kostja seaveski tegevuse lõpetama hiljemalt 15.05.2005.a. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb asuda seisukohale, et hagejad pidid hiljemalt 16.05.2005.a aru saama, et kostja kohustust rikub. 15.05.2005.a oli tähtpäev, millal kõige hiljemalt pidi saeveski tegevus lõppema. Nii hagejad kui kostja on üksmeelel selles, et saeveski jätkas peale seda kuupäeva tegevust. Hagejad ise väitsid, et nad tegutsesid igapäevaselt kõrvalasuval kinnisasjal, seega ei saanud saeveski tegevus neile märkamatuks jääda. Kuigi hagejad väitsid, et kostja lubas neile pidevalt, et ta lõpetab saeveski tegevuse hiljem, ei ole kostja seda hagejate väidet omaks võtnud ja kostja väitis, et hagejad pöördusid tema poole suuliselt pretensioonidega, mis ei seisnenud mitte saeveski tegevuse lõpetamise nõudmises, vaid leppetrahvi nõudmises, alles 2006nda aasta novembris. Seega oleks hageja pidanud oma väiteid tõendama. Praegusel juhul saab kohus lähtuda üksnes sellest, mida kostja on omaks võtnud, st sellest, et hagejad nõudsid esmakordselt leppetrahvi 2006nda aasta novembris ja saeveski tegevuse lõpetamist alles hagi esitamisel, so 2007nda aasta märtsis.
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-07-10916 Ringkonnakohtu hinnangul, kui nõue esitatakse enam kui 17 kuud peale seda, kui kohustuse rikkumisest teada saadakse, eriti olukorras, kus hagejad ja kostja tegutsesid kõrvuti kinnisasjadel ning hagejate väitel kostjapoolne tegevus, mille lõpetamist nad hagevad, hagejaid oluliselt häiris, on tegemist kohustuse ebamõistlikult hilise esitamisega VÕS § 108 lg 3 ja lg 5 tähenduses, mistõttu on hagejad saeveski tegevuse lõpetamise nõude esitamise õiguse VÕS § 108 lg-st 5 tulenevalt minetanud. Ringkonnakohus ei nõustu seejuures hagejate väitega, et lõplikult oli selge, et kostja saeveski tegevuse lõpetamise kohustust ei täida, 2006nda aasta suvel. Sellise väite esitasid hagejad seoses sellega, et nende väidete kohaselt lubas kostja pidevalt, et lõpetab saeveski tegevuse mõne aja pärast ära. Need väited on tõendamata. Isegi vastavate hagejate väidete õigsust eeldades, pidid hagejad kohustuse rikkumisest aru saama 2005nda aasta 16ndal mail, sest VÕS § 108 lg-tes 3 ja 5 sätestatud tähtaeg hakkab kulgema alates sellest, kui hageja kohustuse rikkumisest teada sai või teada saama pidi. Kohustuse rikkumine on aga võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Sellest, et kostja viivitab kohustuse täitmisega, pidid pidevalt kõrvalkinnistul tegutsevad hagejad teada saama 16.05.2005.a. Hagejate väidete õigsust eeldades võiks asuda seisukohale, et hagejatele sai subjektiivselt lõplikult selgeks, et kostja kohustust mitte kunagi täita ei kavatse, 2006nda aasta suvel, kuid kohustuse rikkumisest pidid hagejad igal juhul aru saama 16.05.2005.a.
11.Järgnevalt hindab kohus, kas hagejad on minetanud leppetrahvi nõudmise õiguse. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab leppetrahvi nõudma õigustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist rikkuvale poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Eelmises lõigus asus ringkonnakohus seisukohale, et hagejad pidid kohustuse rikkumise avastama hiljemalt 16.05.2005.a. Käesolevas tsiviilasjas saab tõendatuks lugeda selle, et hageja hakkas leppetrahvi nõudma esmakordselt novembris 2006.a. Kuigi VÕS § 108 lg-s 3 ja VÕS § 159 lg-s 2 sätestatud tähtajad võivad olla erinevad, on ringkonnakohtu hinnangul ka leppetrahvi nõudmisest teatamise mõistlik tähtaeg 17 kuuga möödunud. Sellise aja möödudes võib kostjaga sarnane mõistlik isik eeldada, et vastaspool rikkumisest hoolimata leppetrahvi ei rakenda. Kuigi hagejad väitsid, et nad nõudsid kogu aeg suuliselt kohustuse täitmist ja et ka leppetrahvi nõudmine ei aidanud, on hagejate vastavasisulised väited tõendamata.
12.Eespool toodust tulenevalt on hagejad kaotanud õiguse nõuda saeveski tegevuse lõpetamist, samuti on nad kaotanud õiguse nõuda leppetrahvi. Hagi tuleb mõlema nõude osas jätta rahuldamata. Kuivõrd hagi jääb eespool kirjeldatud põhjendustel rahuldamata, ei võta ringkonnakohus muude apellatsioonkaebuse väidete osas seisukohta.
Menetluskulude jaotus ja tsiviilasja hinna määramine
13.TsMS § 136 lg 1 alusel määrab ringkonnakohus tsiviilasja hinna apellatsioonimenetluses ning TsMS § 137 lg 11 alusel muudab ringkonnakohus tsiviilasja hinda maakohtus. Hagejad pöördusid kohtusse kahe nõudega, hagejad nõudsid 100 000 kroonise leppetrahvi tasumist ning saeveski tegevuse lõpetamist. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb vastavad nõuded hagihinna määramisel TsMS § 134 lg 1 alusel liita. Leppetrahvi nõude hind on 100 000 krooni. Saeveski tegevuse lõpetamise nõude puhul tuleb hinnaks määrata TsMS § 132 lg 1 (enne 01.01.2009.a kehtinud redaktsioonis) alusel 15 000 krooni. Seega on tsiviilasja hind nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus 115 000 krooni. Sellise hagihinna korral tuleb tasuda riigilõivu 6250 krooni. Kuivõrd hagi ja apellatsioonkaebus esitati enne 01.01.2009.a, tuleb riigilõivu arvestamisel lähtuda enne 01.01.2009.a kehtinud riigilõivuseaduse lisast 1. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on nii hagilt, kui ka
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-07-10916 apellatsioonkaebuselt tasutud lõivu 6250 krooni, seega tsiviilasja hinna määramisest hoolimata lõivu juurde tasuda ei tule.
14.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab ringkonnakohus kogu menetluse menetluskulud hagejate kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ülle Jänes
Kaupo Paal
Malle Seppik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.