Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel sõlmitud laenulepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 10 000 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulu 600 krooni, intresside 1 175,83 krooni ja leppetrahvi 3 000 krooni, kokku 14 775,83 krooni tasumist. Kohus on seisukohal, et kuna hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt, tuleb õiguslikult põhjendatud ulatuses hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Õiguslikult põhjendamata osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud põhivõlgnevuse osas summas 10 000 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulu osas summas 600 krooni, intressi osas summas 1 175,83 krooni ning nende nõuete osas tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus on seisukohal, et hageja leppetrahvi nõue ei ole põhjendatud ning selles osas jätab kohus hagi rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi summas 3 000 krooni. Vastavalt poolte vahel sõlmitud laenulepingu p-le 5.1 on laenuandjal laenusaaja poolt lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmisel või mittekohaselt täitmisel õigus nõuda laenusaajalt igakordselt leppetrahvi 30% väljaantud laenusummalt, kuid mitte vähem kui 2 000 krooni tasumist. Kohus on seisukohal, et antud juhul on poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping. VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Seoses leppetrahvi nõudega tarbijakrediidilepingu puhul on Riigikohus oma lahendis nr 3-21-120-08 asunud seisukohale, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Kolleegiumi seisukohalt tuleneb see VÕS § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel

leppetrahvi. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja leppetrahvi nõue ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 11 775,83 krooni. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, siis on põhjendatud menetluskulude jaotamine võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 2 391 krooni. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb kostjalt välja mõista õigusabikulu summas 4 000 krooni. Kohus on seisukohal, et õigusabikulu 4 000 krooni on antud juhul ebamõistlikult suur tasu. Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud summas 500 krooni. Lisaks eeltoodule kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kohtutäituri tasu 420 krooni TsMS § 143 p 4 alusel. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja 3 311 (2 391 + 500 + 420) krooni. Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas AS-is SEB Pank (konto nr 10220034799018), Swedbank AS-is (konto nr 221013921094) või Danske Bank AS Eesti filiaalis (konto nr 333416110002), viitenumber 3100057358.

Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.