Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

TsMS § 444 lõike 4 alusel kohus selgitab, et 06.03.1998. a sõlmisid hageja ja kostja liitumislepingu, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved, mis on käesoleva hetkeni tasumata. Hageja on esitanud kostja vastu hagi 5416.62 krooni nõudes. Kostja hagile vastanud ei ole. TsMS § 444 lõike 4 alusel võib kohus põhjendava osa kohtuotsusest välja jätta. Käeolevas lahendis märgib kohus: VÕS Rakendamise seaduse § 11 kohaselt enne 2002 a sõlmitud lepingutele kohaldati Tsiviilkoodeksi(TsK) sätteid. Tsiviilkoodeksi § 174 kohaselt ei olnud ühepoolne lepingu täitmisest keeldumine lubatud. Kostja Aavo Puiestee on ühepoolselt lepingu täitmisest keeldunud- jätnud lepinguga temale pandud kohustused täitmata. EMT teenuste kasutamise üldtingimused p.411 kohaselt kohustus Aavo Puiestee tasuma EMT-le arved vastavalt esitatule. Aavo Puiestee jättis aga oma kohustuse täitmata. EMT-l oli õigustus nõuda Aavo Puiesteelt leppetrahvi TsK § 190 lg.1 ja § 192 alusel ja TsK § 231 lg.1 alusel ka viivist. Hageja AS EMT on õigustatud nõudma Aavo Puiesteelt viivist „Tingimuste“ p. 7.7 toodud 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud AS EMT nõue Aavo Puiestee vastu 5416, 62 krooni, milles põhinõue 2708,81krooni ja viivis 2707, 81 ning tuleb tagaseljaotsusega Aavo Puiesteel AS-le EMT välja mõista. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4. TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni, menetlusdokumendi avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõiv 100 krooni ja hageja esindaja õigusabi kulu 542.78 krooni ning postikulud summas 60 krooni, kokku seega 952.78 krooni. Menetluskuluks TsMS § 138 lõike 1 järgi on menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (postikulud ja esindajate kulud). Hageja poolt tasutud riigilõivude suurused tulenevad riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 350 krooni (250 + 100). Samuti leiab kohus, et põhjendatud on hageja postikulud summas 60 krooni ja seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista postikulu 60 krooni. Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht õigustavad hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Antud hagi näol on tegemist n.n masshagiga, mida kasutatakse korduvalt

samalaadsete juhtumite korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude suurust (hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 542.78 krooni. Hageja menetluskuluks kokku on käesolevas asjas seega 952.78 krooni (350+60+542.78). Eeltoodut arvesse võttes kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741 lõike 3 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 952.78 krooni.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.