Tsiviilasi nr.2-08-74436
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 21.12.2009 Tallinn Tsiviilasja number
2-08-74436
Tsiviilasi
F OÜ hagi S F vastu kahju hüvitamise, leppetrahvi, võla ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja F OÜ (registrikood xxx asukoht xxx) Hageja seaduslikud esindajad A K ja I Š Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Eerik Entsik ja vandeadvokaadi abi Jevgenia Žurina (Advokaadibüroo Entsik & Partnerid; Tornimäe 5, 10145 Tallinn) Kostja S F (isikukood xxx, elukoht xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg 02.12.2009 ja osalenud isikud
Hageja seaduslikud esindajad A K ja I Š Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Eerik Entsik ja vandeadvokaadi abi Jevgenia Žurina Kostja S F
Rahuldada hagi kahju 103 250 euro osas. Mõista S Flt välja 103 250 eurot ehk 1 615 511,45 krooni F OÜ kasuks. Rahuldada hagi 300 000 krooni saamiseks. Mõista S F välja 300 000 krooni F OÜ kasuks. Mõista S F välja F OÜ kasuks intress 35 660,30 krooni ja sealt edasi VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94 sätestatud määras tasumata põhisummalt 300 000 krooni kuni kohustuse kohase täitmiseni. Jätta hagi viiviste osas rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud poolte kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks
peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
10.11.2008 esitasid F OÜ ja AK kohtule hagiavalduse S F vastu tekitatud kahjude summas 1 615 511.45 krooni, leppetrahvi summas 300 000 krooni, laenuvõlgnevuste summas 300 000 krooni ja 198 466 krooni, intresside ja viiviste väljamõistmise nõudes. 06.02.2009 esitasid hagejad kohtule avalduse nõuetest osaliseks loobumiseks ning 16.03.2009 määrusega lõpetas kohus menetluse S F F OÜ kasuks leppetrahvi summas 300 000 krooni väljamõistmise nõude, S F AK kasuks põhivõlgnevuse 10 000 EUR-i (so 156 466 krooni), intressivõlgnevuse 22 500 krooni, 15.10.2008 seisuga viivisevõlgnevuse 37 500 krooni ning alates 16.10.2008 kuni võlgnevuse lõpliku kustutamiseni viivise arvestusega 7 500 krooni kuus väljamõistmise nõude ning S F AK kasuks põhivõlgnevuse 42 000 krooni ning alates 02.10.2008 kuni võlgnevuse lõpliku kustutamiseni viivise arvestusega 11% aastas tasumata põhivõlgnevuse summalt väljamõistmise nõude osas. Eeltoodust tulenevalt jäid menetlusse üksnes F OÜ nõuded kostja vastu ning hageja AK menetluses enam hagejana ei osale. Hagiavalduse kohaselt oli kostja alates 01.11.2004 kuni 22.05.2008 hageja F OÜ juhatuse liige. 2008 aasta märtsis tarnis hageja kaupu Leedu Vabariigis registreeritud äriühingule UAB „Š S “ ning väljastas 25.03.2008 arve nr 2008032501 summas 103 250 EUR-i e. 1 615 511.45 Eesti krooni. UAB „Š S “ hagejale 25.03.2008 arvet tähtaegselt ei tasunud ning teatas hageja kirjalikele pretensioonidele, et nende poole oli varasemalt pöördunud kirjaliku avaldusega hageja juhatuse liige S F , kes palus UAB-l „Š S “ kanda hagejale 25.03.2008 arvest tulenev makse summas 103 250 EUR-i üle R arvele. UAB „Š S “ edastas hagejale 08.05.2008 maksekorralduse R OÜ-le 116 217.50 EUR-i ülekandmise kohta. Ilmnes, et vaidlusaluste ülekannete teostamise hetkel oli kostja üheks R OÜ juhatuse liikmeks ja osanikuks, kusjuures hagi esitamise hetkel on kostja ainsaks R OÜ juhatuse liikmeks ja osanikuks. Seega on kostja süüliselt tekitanud kahju F OÜ-le. Hagejal pole õiguslikult võimalik ega majanduslikult otstarbekas esitada nõudeid UAB „Š S “ ega R OÜ vastu, kuivõrd hagejale kahju tekkimine on põhjustatud juhatuse liikme S F õigusvastasest ning süülisest tegevusest. Kuivõrd hagejale laekuma pidanud raha kanti üle R OÜ-le, mille juhatuse liikmeks ning osanikuks oli kostja samaaegselt, siis on ilmne, et kostja soovis tehinguga hageja vara pöörata R OÜ käsutusse ning omandisse. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud ka mitmed laenulepingud, millest tulenevaid kohustusi ei ole kostja hageja ees täielikult, tähtaegselt ja nõuetekohaselt täitnud. 02.01.2006 sõlmisid pooled laenulepingu nr 2006010201, millega hageja andis kostjale laenu summas 300 000 krooni ning mille kostja pidi tagastama hiljemalt 03.01.2007. Pooled leppisid ka kokku, et kostja tasub hagejale intressi arvestusega 4% aastas ning laenumaksetega viivitamisel hageja nõudmisel viivist 0,5% viivituses olevalt summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. 03.01.2007 pikendasid pooled laenusumma tagastamise tähtaega kuni 02.01.2008, kuid sellele vaatamata ei ole kostja ei saadud laenu summas 300 000 krooni ega intresse laenu kasutamise eest perioodil 02.01.2006 – 02.01.2008 tasunud. Kostja intressivõlgnevus hagi esitamise seisuga on 24 000 krooni (300 000 x 4% x 2). Kuivõrd laenu tagastamise tähtaeg oli 02.01.2008, on kostja viivitanud hagi esitamise seisuga laenu tagastamisega kokku 302 päeva ning on kohustatud tasuma hagejale viivisena 453 000 krooni, lisaks tuleb kostjalt välja mõista alates 01.11.2008 kuni võlgnevuse lõpliku kustutamiseni viivis arvestusega 0,5% nõuetekohaselt tasumata põhivõlgnevuse summalt kalendripäevas kuni võlgnevuse lõpliku kustutamiseni. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista tekitatud kahju summas 1 615 511.45 krooni, laenulepingust tulenev põhivõlgnevus summas 300 000 krooni, intressivõlgnevus summas 24 000
krooni, viivisevõlgnevus summas 453 000 krooni ning alates 01.11.2008 kuni võlgnevuse lõpliku kustutamiseni viivis arvestusega 0,5% nõuetekohaselt tasumata põhivõlgnevuse summalt kalendripäevas kuni võlgnevuse lõpliku kustutamiseni. Kõik menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja ei ole nõus hageja väitega, mille kohaselt toimus ülekanne summas 116 217.50 EUR-i hageja asemel R OÜ-le hageja juhatuse liikmete AK ja I Š teadmata. 2008 aastal tekkisid hageja osanike vahel lahkarvamused äriühingu majandamise ja edaspidiste arenguplaanide küsimustes. Tekkisid vastastikused etteheited, muuhulgas teemal, et I Š , sõltumata olemasolevatest osanike vahelistest kokkulepetest, omas samaaegselt hagejaga osaluse äriühingus, mis tegutses samal tegevusalal nagu hageja. AK tegi kostjale ettepaneku Š ist kui osanikust lahtisaamiseks, kasutades selleks kõiki formaalseid võimalusi. Kostja sellega nõus ei olnud ja leidis, et osanike vahel tuleks sõlmida kokkulepe hageja tegevuse lõpetamiseks ja/või osanikele nende osaluste hüvitamiseks. Sellest tulenevalt omandas kostja 28.01.2008 osaluse OÜ-s R . Vaidlusalune ülekanne OÜ-le R oli tehtud kõikide hageja juhatuse liikmete teadmisel ja heakskiidul ning oli rahaline hüvitis kostjale kui lahkuvale osanikule tema osaluse eest. Seega ei põhine hageja väide, et ülekanne tehti hageja juhatuse liikmete teadmata, väljamõeldis ega põhine faktilistel asjaoludel. Nimetatud põhjendustel ei ole alust ka hagiavalduse väitel, et kostja rikkus eeltoodud tegevusega ÄS §-s 187 sätestatud juhatuse liikme kohustusi ja tekitas sellega hagejale kahju. Kostja on seisukohal, et täielikult õigustamatu on hageja nõue, mis tuleneb 02.01.2006 sõlmitud laenulepingust nr 2006010201, kuid ei vaidle vastu sellele, et laenulepingus märgitud summa 300 000 krooni oli lepingus märgitud päeval kostjale üle kantud. Oluline on laenulepingu sõlmimise eesmärk ja laenu kasutamise otstarve. Tulenevalt äriühingu spetsiifikast oli sularahaga arveldamiste osakaal äriühingus päris kõrge, mistõttu oligi eeltoodud laenuleping vormistatud, kusjuures analoogsed laenulepingus olid vormistatud ka teiste juhatuse liikmetega. Kogu laenatud summa 300 000 krooni oli kostja poolt kulutatud hageja huvides. Vastavalt osanike kokkuleppele pidid laenusaajad tagastama ühingule laenu koos intressidega ühingu poolt osanikele väljamakstavate dividendide arvelt (seda, et laenu kasutamise eesmärk ei olnud laenu kasutamine erahuvides, kinnitab ka see, et kokkulepitud intressi suuruseks oli 4% aastas, mis on minimaalseim intressimäär, mida võis taolistele laenulepingutele kohaldada).Laenu tagastamise tähtaeg oli 03.01.2007, siis pikendati seda kuni 02.01.2008. Ka 2008 alguses vormistasid pooled järjekordse lisa, millega pikendasid tähtaega uueks perioodiks so 01.01.2009, kuid seoses kostja lahkumisega OÜ-st F ei ole kostjal säilinud lisa eksemplari. Eeltoodust tulenevalt peab kostja laenulepingust tuleneva võlgnevuses väljamõistmise nõuet põhjendamatuks. Hagi viivisevõlgnevuse nõuet summas 453 000 krooni väljamõistmiseks peab kostja ebamõistlikult suureks ning kui kohus asub seisukohale, et nõue kostja vastu on põhjendatud, taotleb kostja eeltoodud viivise vähendamist mõistliku ulatuseni. Kokkuvõttes palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
21.10.2009 esitas hageja kohtule oma seisukoha kostja vastusele. Peale hagiavalduse esitamist sõlmisid kostja (kui müüja), Larissa F (kui müüja abikaasa), I Š (kui ostja) ja AK(kui ostja) osaühingu müügilepingu, millega kostja võõrandas temale kuuluva hageja osa ostjatele ning millega seoses kohustusid ostjad loobuma osadest hagiavalduse nõuetest. Osaühingu osa müügilepingu punktis 5.3 olid pooled kokku leppinud, et kostja kohustub täitma hagiavalduse punktis 1 toodud nõude (välja mõista kostjalt hageja kasuks tekitatud kahju summas 1 615 511,45 krooni) hageja ees hiljemalt 3 kuu jooksul arvates nimetatud lepingu allkirjastamisest ning kui kostja on täielikult täitnud nimetatud kohustused, siis ostjad loobuvad (või korraldavad osaühingu poolt vastavasisulise loobumisavalduse esitamise) kogu hagist käesolevas tsiviilasjas. Täiendavalt oli müügilepingu punktis 5.5 kokku lepitud, et kui kostja ei täida lepingu punktis 5.3. nimetatud kohustusi, siis on hagejal lisaks muudele lepingust või seadusest tulenevatele õiguskaitsevahenditele õigus jätkata menetlust nimetatud lepingu punktides 5.1.1. ja 5.1.3. sätestatud nõuetes ning sel juhul on kostja kohustatud kandma hageja menetluskulud täies ulatuses. Samas esitas kostja 07.09.2009 vastuse
hagiavaldusele, milles on üllatuslikult hagile vastu vaielnud. Kostja palus nimetatud vastuses jätta hagiavaldus rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda. Hageja kostja vastuses esitatud taotluste, väidete ja seisukohtadega ei nõustu ning vaidleb nendele täies ulatuses vastu. Kostja vastus ning vastuses esitatud protsessuaalsed taotlused on pahatahtlikud ning esitatud üksnes menetlusõiguste kuritarvitamise ja menetluse venitamise eesmärgil. Kostja ei ole arvestanud, et 28.01.2009 sõlmitud osaühingu osa müügilepingus (punktides 5.3 ja 5.5) on ta sisuliselt tunnistanud oma võlgnevuste olemasolu. Osaühingu osa müügilepingu vastavad punktid on käsitletavad kompromisslepinguna, milles sisaldub kostja poolne võlatunnistus ja lubadus kohustus täita. 02.12.2009 toimunud kohtuistungil leidis hageja, et hagi on tõendatud ja palus selle rahuldada ning menetluskulud kostja kanda jätta.
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad, kostja vande alla antud seletuse ning tunnistaja Jelena A ütlused, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja on esitanud kostja vastu laenulepingust tuleneva nõude ning kahju hüvitamise nõude. Esmalt käsitleb kohus laenulepingust tulenevat nõuet ja seejärel kahjunõuet. Laenulepingust tuleneva vaidluse lahendamiseks tuleb välja selgitada, milline oli kostja kohustus hageja ees, kas see kohustus on kehtiv, millal oli kohustuse täitmise tähtaeg ning see, kas kostja on oma kohustuse nõuetekohaselt täitnud. ÄS § 159 lg 1 p 1 sätestab, et osaühing ei või anda laenu oma osanikule, kelle osa esindab rohkem kui 5 protsenti osakapitalist. Kostja osa moodustas 33,33% osakapitalist. ÄS § 159 lg 4 järgi on selline laenuleping tühine. Kohus leiab, et hageja ei saa oma nõudes tugineda tühisele lepingule, sest tühisel lepingul ei ole TsÜS § 84 lg 1 järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu järgi saadu tuleb tagastada alusetu rikastumise sätete alusel. VÕS § 1028 lg 1 järgi on kostja kohustatud hagejale tagastama tühise tehingu järgi saadu 300 000 krooni ning VÕS § 1035 lg 3 p 2 järgi on alusetu soorituse saaja alates ajast, kui ta saab teada või peab teadma asjaoludest, mis annavad aluse alusetult saadud raha väljamõistmiseks VÕS 52. ptk sätete alusel, kohustatud maksma soorituse tegijale saadud raha eest intressi seaduses sätestatud suuruses. Intressi suuruse sätestab VÕS § 94. Intressi nõue muutub VÕS § 1035 lg 3 p 2 järgi sissenõutavaks mitte enne, kui on muutunud sissenõutavaks alusetust rikastumisest tulenev põhinõue. VÕS § 1028 lg 1 järgi tekib alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe olematu või kehtetu kohustuse täitmisest, s.o alusetu rikastumise ajast. Kohustuse täitmiseks mõistlikult vajalik aeg sõltub muu hulgas sellest, millal alusetult rikastunud isik sai või pidi teada saama alusetust rikastumisest tulenevast kohustusest. Pooled ei vaidle selle üle, et 02.01.2006 laenulepingu nr 2006010201, tähtajaga 03.01.2007, intressiga 4% aastas ja viivisemääraga 0,5% viivituses olevalt summalt iga viivitatud päeva eest, alusel anti hagejalt kostjale üle laenusumma 300 000 krooni. Laenusumma kuulub hagejale tagastamisel alusetu rikastumise sätete alusel ning viivise tasumise kohustus on kostja alates raha saamisest kuni selle tagastamiseni, seega tuleb välja selgitada, kas kostja on saadu tagastanud. Pooled esitasid raha tagastamise kohustuse täitmise tõendamiseks kohtule taotluse koguda tõenditena kostja vande alla antud seletuse ja tunnistaja ütlused. Muid tõendeid kohtule nimetatud asjaolu tõendamiseks ei esitatud. Kohus ei arvesta tõenditena kostja vande all antud seletust ja tunnistaja ütlusi, sest need ei ole usaldusväärsed. Kostja seletus on üldsõnaline. Kostja seletuse järgi andis ta laenulepingu alusel saadu hageja juhatuse liikmele AK sularahas tagasi ning selle eest osteti hageja tegevuseks vajalikke v Aosi Venemaalt ja teistest riikidest. Kostja ei suutnud täpsustada sularaha väljavõtmise ja üleandmise asjaolusid, mitme korraga ta sularaha kontolt välja võttis ega seda, mille jaoks täpselt raha kulutati. Samas leiab kohus, et alusetult saadu sularahas üleandmine hageja juhatuse liikmele ei tähenda automaatselt alusetult saadu tagastamist hagejale. Tunnistaja ütlused
selle kohta, et kostja ei ole raha tagastanud panga ülekandega, võivad pärineda küll otsesest allikast, sest tunnistaja on hageja raamatupidaja ning temale võib teada olla pangaülekannete tegemine või mittetegemine, kuid samas on tunnistaja hageja töötaja ning see seab tema ütluste objektiivsuse kahtluse alla. Tunnistaja ütlused selle kohta, et kostja ei ole raha tagastanud sularahas AK, ei põhine tema enda kogetul. Kohus asub seisukohale, et kohtus ei leidnu tõendamist 300 000 krooni tagastamine hagejale ning seega tuleb kostjalt välja mõista alusetult saadu 300 000 krooni hageja kasuks. Kostjalt tuleb välja mõista ka intress alates raha saamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni so alates 3.01.2006 kuni 30.06.2006 määras 2,25 % aastas (3275 krooni), alates 1.07.2006 kuni 31.12.2006 määras 2,75 % aastast (4140 krooni), alates 1.01.2007 kuni 30.06.2007 määras 3,5 % aastas (5158,50 krooni), alates 1.07.2007 kuni 31.12.2008 määras 4% aastas (17 985 krooni), alates 1.01.2009 kuni 30.06.2009 määras 2,5 % aastas (3692,40 krooni) ja alates 01.07.2009 kuni kohtuotsuse tegemiseni määras 1% aastas (1409,40 krooni) tagastamata summalt päevas kogusummas 35 660,30 krooni ja sealt edasi VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94 sätestatud määras tasumata põhinõudelt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Viivise nõue ei ole põhjendatud, sest viivist ja intressi sama kohustuse täitmise eest nõuda ei saa. Kahju hüvitamise nõude alusena on hageja välja toonud asjaolu, et UAB „Š S “ kandis kostja korraldusel hagejalt ostetud kauba tasumiseks raha üle äriühingule R OÜ, mille osanikuks ja juhatuse liikmeks on kostja. Kostja on 28.01.2009 sõlmitud notariaalses osaühingu osa müügilepingus oma kohustust hageja ees kinnitanud. Kostja on oma vastuväitena märkinud, et raha ülekandmisega oli hageja nõus ning see toimus hageja juhatuse liikme A.K teadmisel. Kostja vande all antud seletust ja tunnistaja J. A ütlusi kokkuleppe kohta kohus tõenditena ei arvesta, sest need ei ole usaldusväärsed. Tunnistaja mäletab täpselt A.K ja J.M telefonivestlusse sisu, kuid ei suuda samas täpsustada millal vestlus toimus ega seostada vestluse toimumist muude asjaoludega. Kostja vande alla antud ütlused ei ole samuti usaldusväärsed, sest need olid kokkuleppe osas üldsõnalised, samuti ei suutnud kostja põhjendada, miks ta kinnitas notariaalses lepingus kohustuse olemasolu. Kohus leiab, et 28.01.2009 sõlmitud notariaalses osaühingu osa müügilepingut tuleb käsitleda kui deklaratiivset võlatunnistust VÕS § 30 lg 1 mõttes. Kostja võttis lepingu p 5.3 järgi endale kohustuse täita 103 250 euro suurune rahaline kohustus hageja ees kolme kuu jooksul alates lepingu allkirjastamisest. Kohtule esitatud hageja arvest, saatelehest, hageja ja UAB „Š S “ vahelisest kirjavahetusest ning UAB „Š S “ maksekorraldusest nähtub, et UAB-l „Š S “ oli kohustus tasuda hagejale ostetud kauba eest 103 250 eurot ning viimane tasus selle R OÜ-le viidates kostja sellekohasele korraldusele. Seega on hageja tõendanud, et pooltel oli varasem kohustus, mille olemasolu nad on deklaratiivse võlatunnistusega kinnitanud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 103 250 eurot ehk 1 615 511,45 krooni. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte kanda, sest kohus rahuldas hagi osaliselt. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.