Tsiviilasi nr.2-09-2810
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 21.12.2009, Tallinn Tsiviilasja number
2-09-2810
Tsiviilasi
MG hagi KÜ vastu kahju nõudes
Menetlusosalised ja nende Hageja MG, isikukood xxx, elukoht xxx esindajad
Hageja esindaja O Smirnova, Emirlin Consult Õigusbüroo OÜ Kostja KÜ , registrikood xxx, asukoht xxx Kostja seaduslik esindaja O Kasak Kostja lepinguline esindaja advokaat M Pirn, AB V.Kaasik ja Ko, Tartu mnt 2 Tallinn 10145
Kohtuistungi toimumise aeg 02.12.2009
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja esitas 23.01.2009 kohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt välja mõista õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitis summas 123 038,60 krooni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt toimus 25.01.2006 hageja elukohas, Xxx Tallinn elamu pööningul küttesüsteemi veeavarii. Avarii tagajärjel tungis hageja korterisse kuum vesi ja kahjustas hageja korteri seinu, lagesid ja põrandaid Kannatada sai korteris asunud tehnika, mööbel ja hageja isiklikud asjad. Hageja korter muutus elamiskõlbmatuks ning hageja oli sunnitud kolima oma vanemate juurde. Lisaks hageja korterile said kannatada veel kaks korterit. Kostja lubas vahetult pärast avariid hüvitada elanikele tekitatud kahju, kuid vaatamata mitmetele kirjalikele pöördumistele ei ole kostja seda teinud. Samuti ei ole kostja väljastanud hagejale ühtegi tõendit avarii toimumise kohta. Teiste korterite omanikud said hüvitist kindlustusfirmadelt. Hagejale teadaolevalt on kostja vastu esitatud regressnõuded kindlustusandjate poolt. Avarii toimumise kohta võib andmeid saada kindlustusfirmadelt. Hageja korter on siiani elamiskõlbmatu. OÜ O poolt koostatud kalkulatsiooni järgi on korteri taastusremondi maksumuseks 123 038,60 krooni. Hageja leiab, et korteriühistu on vastutav elamu mh mõtteliste osade korrapärase maandamise eest. Kostja oskamatu juhtimise ja elamu hooldamise kohustuse rikkumine tõi kaasa hagejale kahjuliku tagajärje. Kohtuistungil selgitas hageja, et toimus kaks avariid. Esimene toimus 25.01.2006 ning selle tagajärjel sai kahjustada kogu korter. Teine avarii toimus hiljem ning sell kohta on koostatud akt. Tunnistaja nägi korterit pärast teist avariid.
Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et hagi on esitatud ebaõige kostja vastu. Korteriomandi mõtteliste osade korrashoiu eest vastutavad kaasomanikud. Kostja ei vaidle vastu, et 25.01.2006 toimus Xxx elamus, mille majandamiseks on moodustatud KÜ , küttesüsteemi avarii- purunes küttesüsteemi toru, mis asetses pööningukorrusel. Avarii tagajärjel said kahjustusi korterid 27, 28 ja 29. Kostja juhatuse liikmed koos ühistu liikme HAV käisid kahjustada saanud korterites ja koostasid kahjustuste kohta akti. Aktis on fikseeritud, et hageja korteris on kahjustatud lae värv, sein ja põrand. Korteriomaniku hinnang kahjustuste suurusele oli 1500 kuni 2000 krooni. 12.04.2006 toimunud korteriühistu juhatuse koosolekul otsustati hüvitada kostja korterile tekkinud kahju 2000 krooni suuruses summas, vähendades selle võrra kostjale esitatavat kommunaalteenuse arvet. Samal viisil hüvitas kostja ka teiste kahjustada saanud korterite omanike esitatud kahjunõuded. Kostjale ei ole teada, et korteriomanikud oleksid saanud hüvitist kindlustusandjatelt. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud kahju suuruse arvestus on ülepaisutatud. Avariist tekkinud kahjustused olid väikesemahulised. Hageja korter on amortiseerunud ja oli juba avarii toimumise ajal remonti vajav. Korteri seisukorra kohta oskab ütlusi anda tunnistaja HAV. Hageja lisatud fotodest ei ole võimalik aru saada millal need on tehtud. OÜ O ei ole registreeritud majandustegevuse registris, kuigi ehituste alal tegutsemine seda nõuab. Hinnapakkumine on üldsõnaline ning koostatud 10.01.2009 toimunud korteri ülevaatuse ajal. Kostjal ei ole võimalik aru saada, milline osa hinnapakkumisest hõlmab küttetoru avariist tekkinud kahjustuste likvideerimise kohta tehtud hinnapakkumist ja milline osa muu korteri remonti. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja esindaja ning tunnista HAV, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et 25.01.2006 purunes hageja elukohas, Xxx Tallinn elamu pööningul küttesüsteemi veetoru, mille tagajärjel sai hageja korter kahjustada. Pooled vaidlevad selle üle, kes on vastutav hagejale tekkinud kahju eest ning kahju suuruse üle.
Korteriühistuseaduse § 2 sätestab, et korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu eesmärk on korteriomandi kaasomandi osa majandamine, eelkõige kommunaalteenuste ostmine ja vahendamine. Õigused ja kohustused mh kohustus kaasomandi eset korras hoida on asjaõigusseaduse § 75 lg 1 alusel kaasomanikel, kes teostavad seda läbi korteriühistu. Korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomandiseaduses § 11 sätetega, mida tuleb käsitleda võlaõigusseaduse suhtes erisätetena. Kohus asub seisukohale, et ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid. Seejuures, lahendades vaidlust KOS § 11 alusel, ei ole oluline kahju tekitaja süü. Kohus selgitas hagejale korraldaval istungil kohaldatavat seadust ja tegi ettepaneku kaaluda kostja asendamist või uue hagi esitamist. Kohus ei analüüsi menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt kahju suurust ja selle ulatust ning põhjuslikku seost kahju tekkimise ja kahju suuruse vahel. Kohus leiab, et hageja on esitanud oma nõude vale kostja vastu ning seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Kõik menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.