Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Lukiina Vismann
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. detsember 2009, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-57880
Tsiviilasi
SFSAB Eesti filiaali (likvideerimisel) hagi Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi vastu võlgnevuse 69 114,99 krooni ja viivise 3 835 krooni nõudes Hageja SFSAB Eesti filiaal Hageja lepinguline esindaja E Laks (Intrum Justitia AS, Lastekodu 43, 10114 Tallinn, elektronpost [email protected]) Kostja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Arvo Junti (Advokaadibüroo Arvo Junti, Sakala 22, 10141 Tallinn, elektronpost [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
08.09.2008 esitas SFSAB Eesti filiaal (likvideerimisel, edaspidi hageja) hagi Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse 69 114.99 krooni ja viivise 3 835 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja liisinguandjana, kostja liisinguvõtjana ning OÜ7 müüjana 14.02.2007 kasutusrendilepingu nr 680165 (edaspidi leping), mille lisaks on lepingu üldtingimused SFS EE 2006:1 KAS (edaspidi üldtingimused). Lepingu alusel hageja liisis kostjale kohviautomaadi koos lisaseadmetega tähtajaga 60 kuud. Kostja oli kohustatud tasuma igakuised liisingumakseid. Kostja arveid ei tasunud, mistõttu hageja ütles lepingu üles 22.04.2008. Hageja esitas kostjale arved nr 1000579725, 1000610458, 1000643020, 1000676898, 20039298 kokku summas 69 114.99 krooni. Lepingu lõppemisel oli kostja kohustatud tasuma lepingu üldtingimuste p 12.4 alusel kõik lepingu lõpetamise päevani (viimane kaasa arvatud) tekkinud maksekohustused, seega kokku 64 114.99 krooni. Hageja on vastavalt lepingule arvestanud võlgnevuselt viivist 0,15 % päevas, kokku summas 3 835 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 69 114,99 krooni ja viivis 3 835 krooni. Kostja vastus Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Kostja kasutas reaalselt kohviautomaati alates 12.02.2007 kuni 24.05.2007, tasudes selle eest vastavalt lepingus kokkulepitud makseid. 24.05.2007 edastas kostja hagejale teavituse lepingu lõpetamisest alates 31.05.2007 ning kohviautomaadi ja lisaseadmete tagastamise soovist. 28.05.2007 edastas kostja ka OÜ7 teavituse hoolduslepingu lõpetamisest alates 31.05.2007. 23.11.2007 edastas kostja hagejale uue teavituse lepingu lõpetamise kohta, kuna hageja ei olnud probleemi lahendamisega tegelenud. Siis sai kostja teada, et hageja tegevus on lõpetatud, millest kostjat ei teavitatud. 22.04.2008 edastas hageja kostjale lõpuks teate lepingu lõpetamise kohta. Ekslikult väljendas hageja seisukohta, et kostjal on rahalised kohustused tema ees. 11.06.2008 edastas kostja esindaja veelkord teate hageja likvideerijale, kinnitades, et kostja on nõus lepingu lõppemisega. Kostja on seisukohal, et leping on lõppenud kostjapoolse ülesültemisega ning see on õiguspärane. Kostjal ei ole rahalisi kohustusi hageja ees. Pooled on kokku leppinud lepingu üldtingimuste p 12.5, et nad ei kohalda lepingu lõppemise tagajärgedele võlaõigusseaduse (VÕS) § 367. Seega puudub esitatud nõudel alus. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Hageja palub kostjalt välja mõista 69 114,99 krooni, mis hõlmab automaadi jääkväärtust 62 554,19 krooni ja tasumata liisingmakseid summas 6560 krooni. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et kostja on kohustatud tasuma hagejale üksnes liisingumaksed kuni 22.04.2008, s.o kuni liisingulepingu ülesütlemisega lõppemiseni. Selline seisukoht on vastuolus nii lepingu üldtingimuste p-ga 12.4 kui ka VÕS liisingulepingu ülesütlemise tagajärgi reguleerivate sätetega, mille kohaselt tuleb liisinguvõtjal hüvitada liisinguandjale ka kõik kulud, mis on kantud seoses liisinguesemega. Lepingu üldtingimuste p 12.4 sätestab, et kui leping lõpeb ja pooled ei ole kokku leppinud teisiti, peab kostja täitma kõik oma lepingust tulenevad kohustused ning eriti on kostja kohustatud tasuma hagejale: a) kõik lepingu lõpetamise päevani (viimane kaasa arvatud) tekkinud kostja maksekohustused hageja ja kolmanda isiku ees; b) kõik sellised kulud, mis tekivad seoses
rendieseme tagasivõtmise, hoiu, turuhinnaga müümisega (s.h uuesti liisimisega) ning muu lepingu lõpetamisega seotud varaline kahju ja vajalikud kulud. VÕS § 367 lg 1 alusel peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb VÕS § 367 lg-s 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. VÕS § 367 lg 3 mõtteks on arvata maha liisinguandjale jääva liisingueseme väärtus liisinguvõtja poolt liisingulepingu lõpetamise hetkeks tasumata jäänud ja VÕS § 367 lg 1 järgi liisinguandjale maksmisele kuuluvast liisingumaksete põhi- ehk kapitaliosast (liisingumaksed, millest on maha arvatud intress ja muud maksed, mis ei seondu liisingueseme soetamiseks tehtud kulutustega – VÕS § 367 lg 2). Seega tuleb juhul, kui liisinguese jääb pärast lepingu ülesütlemist liisinguandjale, arvestada hüvitamisele kuuluvate kulutuste määramisel liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel ning tasumata liisingumaksetest tuleb sel juhul maha arvestada ka liisingueseme tagastamisaegne väärtus ehk nn jääkväärtus. Liisingueseme liisinguandjale tagastamise kohustus on sätestatud üldtingimuste p-s 12.6. VÕS § 367 lg 3 kohaldamiseks peab kohus tegema eelkõige kindlaks kohvimasina väärtuse hagejale tagastamise ajal. Eseme väärtuseks loetakse TsÜS § 65 järgi selle harilik väärtus, mis on kohalik keskmine müügihind (turuhind). Hageja esitas kohtule üleandmise-vastuvõtmise akti, millega kostja andis hagejale üle ja hageja võttis vastu kasutusrendilepingu nr 680165 esemeks olnud kohviautomaadi. Nimetatud kohviautomaadi jääkväärtus üleandmise hetkel oli 62 554,19 krooni. Seoses sellega, et liisinguese tagastati liisinguandjale, tuleb arvestada hüvitamisele kuuluvate kulutuste määramisel liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel ning tasumata liisingumaksetest tuleb sel juhul maha arvestada ka liisingueseme tagastamisaegne väärtus ehk nn jääkväärtus. Seega ei ole hagejal õigust automaadi jääkväärtust kostjalt välja nõuda ja hageja nõue on põhjendatud üksnes tasumata liisingumaksete osas summas 6560 krooni (arve nr 1000579725 summas 1 640,20 krooni, arve nr 1000610458 summas 1 640,20 krooni, arve nr 1000643020 summas 1 640,20 krooni ning arve nr 1000676898 summas 1640,20 krooni). VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kuna kostja on olnud nimetatud summade tasumisel viivituses, siis lepingu üldtingimuste p 9.1 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist 0,15 % võlgnetavalt summast iga maksega hilinenud päeva eest, kuid mitte vähem kui 10 EUR iga hilinenud makse kohta. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja ei ole viivise arvestusele vastu vaielnud, seega on viivise nõue põhjendatud summas 3835 krooni. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele võlgnevus summas 6560 krooni ja viivis 3835 krooni. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta 90,5 % ulatuses hageja kanda ja 9,5 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse
jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Lukiina Vismann kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.