Ärakiri
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ingrid Hallas, sekretärid Kaidi Kanarbik, Helgi Jõekäär ja Terje Üürike
Määruse tegemise aeg ja
18.detsembril 2009. a Pärnu Rüütli tänava kohtumaja
koht Tsiviilasja number
2-08-50144
Tsiviilasi
V. P. hagi S. J. K. vastu täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja V. P. ik.kood elukoht, hageja esindaja advokaat Alla Raudsepp e-post:[email protected] Kostja S. J. K. ik.kood, elukoht ... Kostja esindaja vandeadvokaat Ants Laretei AB Järve, Otti ja Laretei Uus tn. 1 Pärnu e-post: [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg
17.detsembril 2009
Juhindudes TsMS § 463-466, § 150 lg 2 p 1, § 430 lg 1,2, § 431 lg 1, § 432, § 433 lg 1 ,kohus määras: Kinnitada kompromiss alljärgneval kujul: Hageja V. P. annab kinnistu omandiõiguse üle kostja S. J. K-le ja S. J. K. loobub 800 000 krooni tagasi nõudmisest V. P-lt. Poolte kohtukulud jätta poolte endi kanda. Tagastada V. P.`le ik.kood pool tema poolt hagi esitamisel 22.11.2008 tasutud riigilõivust summas 15 375 ( viisteist tuhat kolmsada seitsekümmend viis krooni) V. P. kontole nr Swedbankis. Lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus. Määrus riigilõivu tagastamiseks saata täitmiseks Kohtute Raamatupidamise keskusele.
Kohtukulude jaotus Jätta poolte endi kanda.
1(3)
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse saamisele järgnevast päevast määruskaebuse Tallinna RK-le Pärnu Maakohtu kaudu. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud S. J. K. ja notar Kaia Krügeri notariaalse dokumendi nr 7877 alusel algatas Pärnu kohtutäitur Eha Nikker V. P. suhtes täitemenetluse. Hageja leiab, et eelmärgitud täitedokument tuleb tunnistada sundtäitmisele lubamatuks alljärgnevatel asjaoludel. 19.11.2004 pooltevahelise kinnistule hüpoteegi seadmise tagamiskokkuleppes p 6.2 on sätestatud reaalsest alusest tulenevate nõuete tagamiskokkulepped. Asja juures ei ole viidet alusele ega 17.11.2004 sõlmitud laenulepingut ning selle väidetavaid lisasid, mis oleksid nõude aluseks.Hageja väitel ei ole poolte vahel faktilist laenusuhet, rääkimata reaalse 800 000 kroonise võlgnevuse olemasolust. Hageja väitel ostis tema kinnistu pangalaenuga ja kostja pidi andma hagejale laenu, mida ta aga ei teinud. Lisaks on poolte kooselust sündinud kaks last, keda kostja ei elata ja hageja on sunnitud elatist kohtus hagema. Hagi kohaselt jätkub hagejal raha vaid 6 lapse elatamiseks enda arvelt, sellest rahast ei järku enda üalpidamiskulude katmiseks, rääkimata 800 000 krooni laenuraha tagasimaksmiseks. Hageja palub tunnistada kohtutäitur Eha Nikkeri poolt S. J. K. avalduse alusel algatatud sundtäitmine lubamatuks. Hageja palub hagi tagamise korras peatada täitemenetlus. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja esitas kohtule kirjalikud vastuväited 29.08.2008.Vastuväidete kohaselt sõlmisid pooled 17.11.2004 laenulepingu, mille p-st 1 nähtuvalt ” Laenusaaja sai laenu 800 000 krooni”.Kaks päeva hiljem tõestas notar kinnistu müügi, hüpoteegi – ja asjaõiguslepingu, millega hageja ostis O. N-lt hoonestatud kinnistu hinnaga 325 000 krooni. Lepingu p-ti 6.1.1. alusel seadis hageja kostja kasuks hüpoteegi summas 800 000 krooni. Hageja poolt seadusest või lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisel on kostjal lepingu p-ti 6.3.11. alusel õigus nõuda sundtäitmist sundenampakkumise teel. Laenulepingu järgi oli hageja kohustatud tagastama laenu ja tasuma intressi hiljemalt 17.11.2007.a.Kokkulepitud tähtajaks hageja oma kohustust ei täitnud ja kostja saatis hagejale väljastusteatega kirjalikku ettepaneku võla 800 000 krooni, intressi 196 843 kr 84 s, kokku võlgnevuse 996 843 kr 84 s tasumiseks hiljemalt 06.06.2008.a. Väide kinnistu ostmiseks pangalaenuga hageja poolt on otseselt vale, kuna tegelikult ostis hageja osaliselt pangalaenuga hoopis teise kinnistu 2007. aastal, mille hageja müüs kostjale teadaolevalt ära 2008.a. Kostja kohustab hagejat esitama kohtule laenulepingu, mille alusel ta oma väite kohaselt sai laenu kinnistu ostmiseks ning lepingud, mille alusel hageja ostis ja müüs Koonga vallas Salevere külas asuva kinnistu. Hageja kirjalik arvamus kostja vastuse kohta Hageja väitel ei ole ta kunagi 800 000 kroonist laenu saanud. Hageja taotleb, et kohus kohustaks kostjat esitama laenulepingu originaali. Hageja on soovinud parandada hagiavalduses vädetav eksituse: ”Mina ostsin endale pangalaenuga kinnistu- seda väidet hageja korrigeeris, et mitte öeldes loobus, kuna tasus ostu eest sularahas ja õiendas selle eksimuse puuduste kõrvaldamise raames, mistõttu palub sellele enam mitte osunduda ”. Hageja väitel pidi kostja andma talle 800 000 krooni laenu, mida ta ei teinud. Kõigile lisaks on kostja ja hageja kooselust sundtäidetaval kinnistul sündinud kaks last, keda kostja ei elata, ei võta vastu menetlusdokumente eelnimetatud vaidlusega seoses, vaid soovib
2(3)
oma lapsed koos hageja ja viimase veel nelja lapsega välja tõsta, jättes nad kõik ilma elukohata. Hageja olles kostja perekondliku ja majandusliku mõju all kooselu ajal oli sunnitud seadma hüpoteegi ja sõlmima tagamiskokkuleppe kostja survel enne laenu saamist, mida ta ei saanudki. Menetluse käik Eelistungil 20.02.2009 leidis hageja, et saaks kompromissi, kui kostja kohale tuleks ( tl 92). 03.07.2009 teatas Swedbank kohtule, et panga ja V. P. vahel ei ole laenulepinguid sõlmitud. Kohtuistungil 16.06.2009 kinnitas hageja, et laenas kinnistu ostmiseks 325 000 kr Hansapangast ( tl 101).
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.