2-09-58034
Määruse tegemise aeg ja koht
18. detsember 2009, kell 16.00, Jõhvi kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
OÜ Offing pankrotiavaldus
Menetlustoiming
Pankroti välja kuulutamine ja ajutise pankrotihalduri tasu määramine
Kohtuistungi toimumise aeg
16. detsember 2009
Menetlusosalised ja esindajad
Võlgnik:
OÜ Offing (RK 11083207)
Võlgniku esindaja:
N. K. (juhatuse liige)
Ajutine pankrotihaldur:
ja
Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur.
05.11.2009.a. esitas OÜ Offing juhatuse liige N. K. avalduse OÜ Offing pankroti väljakuulutamiseks. Viru Maakohtu kohtumäärusega 10.novembrist 2009 algatati OÜ Offing ja ajutiseks pankrotihalduriks määrati T.V..
pankrotimenetlus
Kohtule esitatud avalduses võlgniku esindaja kinnitab, et OÜ Offing on maksevõimetu pankrotiseaduse (edaspidi: PankS) § 1 lg 2 mõistes, kuna ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole äriühingu majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seisuga 02.11.2009 omab võlgnik kohustusi võlausaldajate ees summas 1 782 336.58 krooni ja Maksu- ja Tolliameti ees summas 301060.90 krooni, mida ta ei suuda tulevikus rahuldada. Äriühingu maksuvõlad tekkisid peale OÜ Offing omaniku V. K. surma 03.02.2008.a. Uus juhatus püüdis äriühingu tegevust taastada, kuid see ei andnud soovitud tulemusi. Uue juhatuse liige viis läbi inventuuri, mille käigus selgus, et äriühingu kohustused ületavad varasid. Võlgniku esindaja kinnitab, et äriühingul puudub vara, mille arvelt saaks rahuldada võlausaldajate nõuded.
Võlgniku üldandmed Võlgniku registrikanne äriregistris on tehtud 27.12.2004.a. Osakapital 40 000 krooni, osanikud N. K. 5/6 ulatuses ja D. K. (ik. xxx) 1/6 ulatuses, seda registrikaardi andmetel alates 22.04.2008.a. Enne seda oli ainuomanik V. K., kes oli kuni oma surmani 2008.aastal ka ainukeseks juhatuse liikmeks. Peale seda kuni käesoleva hetkeni on juhatuse liikmeks N. K.. Võlgniku majandusaasta ühtis kalendriaastaga. Võlgnikul puudus nõukogu. Juhatuse liige on esitanud kohtule võlgniku pankrotiavalduse 02.11.2009.a. Pankrotimenetlus algatatud 10.11.2009.a. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgnik tegeles peamiselt puidu(sae)materjali ja klaasi ostu-müügiga. Käesolevaks hetkeks on majandustegevus lõppenud. Kehtivad töösuhted puuduvad. Võlgniku seadusliku esindaja väitel ei ole äriühing enam jätkusuutlik ettevõte, kuna puudub tegevuse jätkamiseks võimalus. Käesolevaks hetkeks on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Andmed võlgniku varalise seisundi kohta Raha pangaarvetel on 47,55 krooni. Võlgniku esitatud bilansiandmete kohaselt on mitmesuguseid nõudeid summas 863 979 krooni. Võlgnik on varadena arvele võtnud ka pankrotiavalduses märgitud vargusest tuleneva nõude, seda summas 447 293 krooni. Suurim debitoorne nõue on Float S-G OÜ vastu summas 190 301 krooni (tasumata arved august, oktoober 2009). Ajutisele haldurile on teadmata nõuete sissenõutavuse/realiseerimise võimalus. Nimetatus saab selgust pankrotimenetluse käigus. Ajutise halduri hinnangul nõuete reaalväärtus tunduvalt madalam nende bilansiliselt väärtusest. Võlgnik bilansis kajastanud kaupa (klaas) bilansilise maksumusega summas 27 289 krooni. Ajutisele haldurile on teadmata nimetatud kauba võimalik müügihind. Muud varad puuduvad. Bilansiandmetel on varasid väärtuses 891 316 krooni, ajutisel halduri hinnangul on varade turuväärtus sellest madalam. Võlgniku suurimateks võlausaldajateks on Maristika UAB (Leedu äriühing) (võlg 05.11.09 1 414 092 krooni) ja Maksu- ja Tolliamet (võlg seisuga 10.11.09 301 651,97 krooni). Samuti on võlausaldajateks veel teisigi hankijaid. Töötajatele (2 endist töötajat) võlgnetav summa on seisuga 05.11.09.a. 35 606,00 krooni. Pankrotimenetluses puuduvad pandipidajate nõuded. Peamine osa täitmata jäänud võlgnevustest on tekkinud 2008.aastal. Võlgniku bilansiandmete kohaselt on võlgnikul võlgu kokku summas 2 117 879 krooni. Võlgniku bilansis ei ole kajastatud osa intressi-viivisnõuetest, mistõttu võlgnevust kogusumma võib väheselt määral suureneda. Esitatud bilansiandmete kohaselt seisuga 05.11.2009 ületavad kohustused varasid 1 226 564 krooni. Ajutise halduri hinnangul kohustused ületavad varasid märkimisväärselt.
Ajutise pankrotihalduri poolt selgitatud andmetel kohaselt on võlgniku omakapital selgelt negatiivne. Ajutine haldur on seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgnik on kogutud andmete kohaselt selgelt maksejõuetu. Hinnang võlgniku maksevõimelisusele Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis realiseerida, et tasuda pikema perioodi jooksul oma võlgnevused kõikidele kreeditoridele. Võlgniku sisuline majandustegevus on ka nüüdseks lõppenud, puudub võimalus võlgniku finantsolukorra järsuks paranemiseks. Muutunud turuolukorra tõttu on ka ebareaalne, et oleks võimalik taastada võlgniku majandustegevust ning toimida kasumlikult. Võlgniku majandustegevus alates 2008 aastast olnud pidevalt kahjumlik. Omakapital oli 31.12.2007 seisuga positiivne summas 695 462 krooni, 31.12.2008 seisuga negatiivne summas 1 258 017 krooni. Seoses majanduses toimunud järskude muudatustega majandustegevuse kahjumlikus süvenes ning võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks. Seisuga 05.11.2009 oli omakapital negatiivne summas 1,22 milj. krooni. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus, võlgniku netovara on negatiivne. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu. Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste ja tagasinõuete esitamise võimalusest Võlgniku tegevjuhiks oli kuni 2008.aastani V. K., kes suri 03.02.2008.a. Tegevjuhi surma järgselt ei õnnestunud uuel juhatusel majandustegevust taastada, ei suudetud äriühingu tööd korralda sama efektiivselt kui varasemalt, samuti seoses Eestis alanud kinnisvara kriisiga vähenesid tegevusmahud nimetatud majandussektoris (aknapakettide tootmine), mis omakorda tingis kahjumi tekkimise. Äriühingu uus juhatus ei suutnud leida väljundeid muuks majandustegevuseks, mistõttu võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses otseseid kuriteo tunnustega tegusid. Ajutine haldur ei ole suutnud ka tuvastada võlgniku juhatuse poolt tahtliku osaühingu maksejõuetuse põhjustamist, samuti pankrotivara varjamist. Ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada endiste juhatuse liikmete tegevuses selliseid juhtimisvigu, mis annaks selgeid võimalusi hagi esitamiseks juhatuse liikme vastu. Ajutine halduri esmahinnangul saaks esitada nõudeid juhatuse liikme vastu seoses viivitusega võlgniku pankrotiavalduse esitamisel (ÄS § 180 lg.51 võlgniku pankrotiavalduse esitamise kohustuse hilise täitmisega), kuid nimetatus võimalik võtta seisukoht edasise pankrotimenetluse käigus. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud selgeid tagasivõitmiste esitamise võimalusi käesolevas pankrotimenetluses. On olemas teoreetilised tagasivõitmise võimalused kuna on tehtud pidevalt erinevaid ostu-müügitehinguid võlgniku lähikondsetega, kuid nimetatud tehingutes vajab tuvastamist asjaolu, kas nendest on tekkinud kahju võlgniku võlausaldajate huvidele. Tagasinõuete esitamise võimalusi ajutine haldur ei ole hetkeks suutnud tuvastada.
16.12.2009 toimunud kohtuistungil kinnitas ajutine haldur aruandes toodud seisukohti. Võlgniku esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Ta esitas faksiga taotluse kohtuistung läbi viia ilma tema osavõtuta ning kinnitas, et jääb esitatud avalduse juurde ja on saanud kätte halduri ettekande.
Kohus, tutvunud avaldusega, ajutise pankrotihalduri aruandega ning kuulanud ära ajutise halduri, leidis, et pankrott tuleb välja kuulutada. 05.11.2009.a. esitas OÜ Offing juhatuse liige N. K. avalduse OÜ Offing pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning see olukord ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksevõimetu. Vastavalt PankrS § 31 lg 1, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb PankrS § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Kui võlgnik on maksejõuetu, võib kohus pankroti välja kuulutada, vaatamata sellele, et esineb PankrS § 15 lõike 2 punktis 6 nimetatud alus pankrotimenetluse algatamata jätmiseks. Kohus PankrS § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise aluseid ei tuvastanud. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on vara väärtuses 891 316 krooni, ajutise halduri hinnangul on varade turuväärtus sellest madalam. Kohustusi on võlgnikul kokku summas 2 117 879 krooni. Kohustustes ei ole kajastatud osa intressi-viivisenõuetest ja seega võib kohustuste summa vähesel määral suureneda. Kohtule esitatud 05.11.2009 bilansiandmete seisuga ületavad kohustused varasid 1 226 563 krooni. Vara tagasivõitmise nõuete võimalusi ajutine haldur käesolevaks hetkeks ei ole tuvastanud. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ja puuduvad vahendid tegevuse jätkamiseks. Pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et pärast eelmise äriühingu juhatuse liikme surma ei õnnestunud uuel juhatusel majandustegevust taastada, ei suudetud äriühingu tööd korralda sama efektiivselt kui varasemalt. Samuti seoses Eestis alanud kinnisvara kriisiga vähenesid tegevusmahud nimetatud majandussektoris (aknapakettide tootmine), mis omakorda tingis kahjumi tekkimise. Äriühingu uus juhatus ei suutnud leida väljundeid muuks majandustegevuseks, mistõttu võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses otseseid kuriteo tunnustega tegusid. Ajutine haldur ei ole suutnud ka tuvastada võlgniku juhatuse poolt tahtliku osaühingu maksejõuetuse põhjustamist, samuti pankrotivara varjamist.
Vastavalt PankrS § 31 lg 4, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2 ja lg 3, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavalduses toodus selgitus maksejõuetuse põhjuste kohta; ajutise pankrotihalduri aruanne; registriväljavõte, vastus järelepärimisele, võlgniku bilanss ja majandusaruanded, maksuvõlgnevuse väljavõte – on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Kohus arvestades asjaolu, et võlgnikul on vara pankrotimenetluse kulude katteks, leiab, et tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Pankrotihaldur T.V. on andnud nõusoleku asuda pankrotihalduriks võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et T.V. vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab T.V.i OÜ Offing pankrotimenetluses pankrotihalduriks Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 14. jaanuaril 2010 kell 10.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud OÜ Offing pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 15 tundi. Kokku moodustab ajutise halduri tasu OÜ Offing pankrotimenetluses 15 000 krooni (koos tulu- ja sotsiaalmaksuga). Ajutine haldur palub välja mõista võlgnikult ajutise pankrotihalduri tasu. OÜ Offing pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste suuruseks on ajutine haldur nimetanud 2500 krooni (koos käibemaksuga). Nimetatud summa koosneb pankrotimenetluse teenindamise kuludest, sh transport, side, paljundus. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1 ja lg 2, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 18. detsembri 2003 määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ § 2 lg 1,2,5,6,7 kohaselt, ajutisel pankrotihalduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. Tasu määramisel võib kohus lähtuda ka võlgniku tegevusalast ja pankrotivara iseloomust. Ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1500 (üks tuhat viissada) krooni. Ülemmäära ei rakendata ajutise halduri tasu
määramisel riigi vahenditest. Ajutise pankrotihalduri tasu ei tohi olla väiksem kui üks Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär. Kohus, arvestades ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi, leiab, et ajutise halduri taotluses esitatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu ja kulutuste suurus tuleb määrata vastavalt ajutise halduri taotlusele. Seega leiab kohus põhjendatud olevat määrata ajutise halduri tasu ja välja mõista pankrotivarast ajutise halduri kasuks kokku 15 000 krooni (sealhulgas tulu- ja sotsiaalmaks) ning ajutise halduri kulutuste suuruseks 2 500 krooni (sealhulgas käibemaks) ja nimetatud summa välja mõista pankrotivarast T.V.i kasuks.
Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.