Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-08-53235
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. detsember 2009 Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marge Tamme
Kohtuasi
V. M. hagi A.B.i vastu võla väljamõistmiseks
Hagihind
20670.- krooni
Kohtuistungi toimumise aeg
10. detsember, 2010 Narvas
Menetlusosalised
Hageja: Kostja
V.M. (IK xxx) eluk.xxx A.B. (IK 38405233711) elukxxx
Edasikaebe kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
Asjaolud Hagiavalduse kohaselt elasid hageja ja kostja kooselu perioodil 05.10. 2006 – 22.09.2007. Sellel perioodil hageja laenas kostjale 35170 krooni, millest maksis tagasi 14500 krooni. Ülejäänud summat kostja hagejale tasunud ei ole. Hageja soovib tuginedes Võlaõigusseaduse §101 lg 1 saada kostjalt ülejäänud summat tagasi. Selle suuruseks on 20 670 krooni. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Ta tunnistab, et on hagejalt saanud 35170 krooni, kuid on selle tagastanud. Hagisumma on tagastatud osade kaupa sularahas. Viimase osa laenust – kas 7000 või 8000 krooni on ta tagastanud hagejale kooselu lõppemisel. Ta olevat hagejalt saanud raha auto ostmiseks. Auto on ostetud kostja nimele. Kostaja väidab ka, et neil oli kokkulepe auto ära müüa ja müügist saadud raha omavahel jagada. Auto on müümata. Hageja arvamus kostja vastuse osas Hageja leiab, et kuna kostjal ei ole ette näidata kviitungit raha tagastamise kohta, siis ta seda tagastanud ei ole. Ta oleks raha tagastamise korral hagejalt kviitungit nõudnud. Kohtuistung Kohtuistungil 10. detsembril 2009 jäid pooled oma seisukohtade juurde. Hageja rõhutab, et pooltel ei olnud ühist vara. Ta ei andnud kostjale raha abistamiseks, vaid võlgu. Raha andmist tõendab hageja hagile lisatud pangaväljavõttega. Dokumentaalsed tõendid Hageja esitas kohtusse ainsa dokumentaalse tõendina AS Hansapanga konto väljavõtte 05.10.2006-22.09.2007 , so. väljavõtte perioodi kohta, mil poolte vahel oli kooselu.
Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on kostjale perioodil 05.10.2006 kuni 22.09.2007 rahasummasid üle kandnud ning et kostja on sellel perioodil osa hagejalt saadud rahasummadest ülekannetega tagastanud. Pooltel tõlgendavad küll erinevalt hageja ülekande selgitust, kus hageja on ülekandele märkinud sõna „abi “. Hageja käsitleb seda sõna nn. laenuabina, kostja ütleb, et sellel ei ole mingit tähendust, kuna hageja kandis raha üle omal algatusel. Kohus leiab, et hagejalt kostjale rahasummade ülekanded, mida hageja tegi perioodil 05.10.2006 kuni 22.09.2007 24 korral erinevates summades, on poolte poolt nende endi vahel kooskõlastatud ning ei ole mitte hageja poolt omaalgatuslik tegevus. Näiteks kui hageja kandis kostjale 12. aprillil 2007 üle summa 1415 krooni ja 12. mail 2007 2010 krooni, siis just selliste, aga mitte teistsuguste summade ülekanded pidid poolte vahel olema kooskõlastatud. Lihtsalt heast tahtest hageja poolt oleks tehtud ülekandeid tõenäoliselt ümmargustes summades.
Kostja poolt on tehtud nimetatud perioodil hagejale ülekandeid 7 korral erinevates summades, mis ainult kahel korral vastab täpselt hageja poolt kostjale ülekantud summa suurusele. Kostja kinnitab, et ülekanded on tagasimakseteks hagejale. Hageja nõustub sellega. Samuti nõustub sellega kohus. Kummalgi menetlusosalisel ei ole kohtule esitada aga ühtegi tõendit selle kohta, et hageja poolt kostjale ülekantud summad oleksid kostja poolt jäänud temale tagastamata. Pooled ei ole tõendanud nendevahelise kokkuleppe olemasolu, millises vormis toimub võla tagasimaksminekas pangaülekande vormis või sularahana. Tuginedes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama seaduse § 230 lg 2 järgi tõendeid esitavad menetlusosalised. Menetlusosalised antud juhul raha tagastamise vormi kohta kohtule tõendeid ei ole esitanud. Kui hagejale oleks esitada tõend selle kohta, et pooled on kokku leppinud raha tagastamises ainult ülekannete tegemise vormis, saaks kohus hageja hagi rahuldada. Antud juhul see nii ei ole. Võlakohustuse täitmiseks Võlaõigusseaduse § 101 lg 1 järgi on pooltel sõlmimata kokkulepe kohustuse täitmise tõendamiseks. Hageja on võtnud kostjale rahasummade ülekannetega ning nendevahelise võlasuhte kirjaliku fikseeringuta riski kostja võlakohustuse võimaliku täitmata jätmise kohta. Hageja on ka ise kohtuistungil öelnud tl 24: „Meie vahel oli suuline kokkulepe, et annan raha võlgu. Ma ei arvanud, et ta saab mind petta.“ Seega jääb hageja hagi tõendite puudumise tõttu rahuldamata. Menetluskulude jaotus Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda (tl 1), kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda (tl 18). Kuna TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, siis jääb hageja kohtukulu tema enda kanda ning kostja menetluskulu oleks võimalik välja mõista hagejalt. Kohus leiab aga, et tuginedes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 4 jätab kohus mõlema poole kohtukulud nende endi kanda ,kuna hagejalt kohtukulu kostja kasuks välja mõistmine oleks tema suhtes ebaõiglane. Mõlemad – nii hageja kui kostja on tinginud nende vahel juriidiliselt ebakorrektselt vormistatud laenulepinguga asjatu kohtuskäimise.
Marge Tamme kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.