Harju Maakohus
Kohtunik
Viivi Villemson
Määruse tegemise aeg ja koht
18. detsember 2009.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-19013
Tsiviilasi
AS-i Ehagi T L (endine G) vastu 7 567,64 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS E(registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja K Verma Avaldaja (kostja) T L (endine perekonnanimi G) (isikukood xxx elukoht xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
14.detsember 2009
Jätta T L kaja rahuldamata ja menetlus AS-i E hagis T L (endine G) vastu 7 567,64 krooni saamiseks taastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus tuvastas: AS E esitas 24.07.2006 hagi T G vastu 7 567,64 krooni saamiseks Viru Maakohtule, kes 17.10.2006 määrusega edastas hagi kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule. Harju Maakohtu 13.12.2006 tagaseljaotsusega mõisteti kostjalt välja 7 567,64 krooni hageja kasuks ja menetluskulud jäeti kostja kanda. Eelmärgitud otsus jõustus 23.01.2007. Harju Maakohtu 02.05.2007 määrusega mõisteti kostjalt 1 538,03 krooni menetluskulu, kohustades kostjat lisaks tasuma viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni. T L esitas 27.10.2009 kaja tagaseljaotsuse peale, kuna ta ei ole saanud isiklikult hagimaterjale. Kohus leidis Kohtuistungil kinnitas avaldaja (kostja), et ta ei ole isiklikult hagimaterjale kätte saanud ning AS-i E ja T G vahel 22.01.2004 sõlmitud liitumislepingul on tema allkiri võltsitud. Kostjalt oli varastatud tema isikutunnistus ja vaidlusalusel perioodil elas ta Soomes. Hageja vaidles kajale vastu. Asja materjalidest nähtuvalt on hagiavalduses avaldaja aadressiks märgitud Viru pst 9-27, Sillamäe (t lk 4). Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja elukoht Xxx, Tallinn (t lk 35). Eelmärgitud aadressil võttis 14.11.2006 hagimaterjalid vastu kostja isa (t lk 43). Toimikus puuduvad andmed selle kohta, et avaldajale oleks tagaseljaotsus kätte toimetatud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 306 lg 5 kohaselt kohus peab menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid. Kohus juhib avaldaja (kostja) tähelepanu asjaolule, et tal tuleb pöörduda Riigikohtu poole tema suhtes tehtud jõustunud kohtulahendi teistmiseks. TsMS § 702 lg 1 kohaselt jõustunud kohtulahendi võib hagimenetluses poole avalduse alusel, hagita menetluses menetlusosalise või muu isiku, kelle kohus oleks pidanud asja lahendamisel kaasama, avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata. TsMS § 702 lg 2 p 2 ja 4 järgi teistmise alused on järgmised: menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte toimetatud või menetlusosaline ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema suhtes; kohtulahendi ebaseaduslikkus või põhjendamatus, mis tuleneb kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatud tunnistaja valeütlusest, teadvalt valest eksperdiarvamusest, teadvalt valest tõlkest, dokumendi võltsimisest või tõendi kunstlikust loomisest. TsMS § 218 lg 3 ja 4 kohaselt hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Koos vandeadvokaadiga võib menetlusosaline esitada Riigikohtu istungil seisukohti. TsMS § 417 lg 2 kohaselt kohus rahuldab kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Lähtudes eeltoodust puudub seaduslik alus avaldaja (kostja) kaja rahuldamiseks. Seega tuleb jätta kaja rahuldamata ja menetlus taastamata.
Viivi Villemson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.