Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

rahasumma olemasolu kaardiga seotud kontol. Arvete mitteõigeaegsel tasumisel arvestas hageja viivist panga hinnakirja alusel, s.o 0,2 % päevas. Viivise debiteerimine kostja kontolt toimus iga kalendaarse kvartali viimasel päeval. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, siis ütles hageja lepingu üles. 09.02.2009. a seisuga võlgneb kostja hagejale kokku 40 338,49 krooni. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 40 338,49 krooni, millest põhinõue on 32 940,39 krooni ja viivisenõue 7 398,10 krooni. KOHTUISTUNG (tl 40-41) Hageja lepingulise esindaja, Tarvo Ilves’e, selgituse kohaselt jääb hageja oma nõude juurde. Krediitkaardi igakuise kasutamise eest esitati kostjale arved, mida kostja tähtaegselt ei tasunud. Maksete mitteõigeaegse tasumise eest lisandus viivis. Kokku võlgneb kostja hagejale 40 338,49 krooni. Viimane suhtlus kostjaga toimus 28.04.2009. a e-maili teel. Kostja on teadlik nii võlgnevuse kui menetluskulude suurusest. Hageja palub hagi rahuldada. Kostja Andrus Suurmann kohtuistungile ei ilmunud, kuid helistas kohtusse 08.12.2009. a kell 13.03 ja teatas, et on teadlik nii hageja nõudest kui kohtuistungi toimumise ajast. Kohtuistungile ei ole kostjal võimalik ilmuda. Ta võtab hagi õigeks, kuid momendil ei ole võimalik tasuda, kuna on töötu (tl 39).

KOHTU PÕHJENDUSED

Hageja on esitanud kohtule 02.07.2007. a poolte vahel sõlmitud eraisiku krediitkaardi lepingu (tl 67, 8) rikkumisest tulenevad nõuded. Kohustuse rikkumine on võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja ei ole esitanud vastuväidet selle kohta, et ta rikkus lepingut, kui jättis täitmata krediitkaardi tingimuste punktis 4.1 ettenähtud kohustuse tasuda pangale iga kuu 20. kuupäeval eelnevas kalendrikuus tehtud tehingute summa ja punktis 4.6 ettenähtud kohustuse tagada kaardiga seotud arvelduskontol piisava raha olemasolu, võimaldamaks tasumisele kuuluva summa kontolt selle vaba jääki ületamata debiteerida (tl 41). VÕS § 101 lõike 1 punktid 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lõike 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja ja kostja vahel sõlmitud eraisiku krediitkaardi lepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Võlgnetava summa suurust vaidlustatud ei ole, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 32 940,39 krooni põhivõlgnevuse katteks. Hageja nõuab arvete mitteõigeaegse tasumise eest kostjalt viivist 7 398,10 krooni. Viivise arvutamisel on lähtutud viivise määrast 0,2 % päevas ja viivise debiteerimine kostja kontolt on toimunud iga kalendaarse kvartali viimasel päeval. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kostja jättis oma rahalise kohustuse täitmata, siis on hageja õigustatud viivist nõudma. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise määrale ega taotlenud viivise vähendamist VÕS § 113 lõike 8 ja § 162 kohaselt. Seega on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis summas 7 398,10 krooni. Kokkuvõttes loeb kohus hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 40 338,49 krooni (32 940,39 krooni põhinõude ja 7 398,10 krooni viivisenõude katteks).

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.