Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

(TsMS § 174 lg 1, 3, 6). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue (tl 4-8) 15.10.2009 kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27.10.2008 ja 28.10.2008 kokkulepped, mille kohaselt hageja väljastas kostjale kaupa ja osutas transporditeenust. Väljastatud kauba ja osutatud teenuse kohta esitati kostjale arved 10120 ja 10121. Kostja arveid ei tasunud. 19.01.2009 sõlmisid hageja ja kostja võlgnevuse maksegraafiku kokkuleppe, mille kohaselt kostja kohustus tasuma hagejale summa 48 531 krooni vastavalt esitatud maksegraafikule ja esitatud arvetele. Kostja täitis raha tasumise kohustuse vaid osaliselt, summa 10 000 krooni ulatuses (ühe osamaksena 31.03.2009). Võlgnevus 38 531 krooni on senini tasumata. Hageja pöördus kostja poole täitmisnõudmisega, kuid tulemusteta. Kostja hageja nõudekirjale ei reageerinud. 26.06.2009 seisuga võlgneb kostja põhivõlana 38 531 krooni. Kokkuleppe järgi on hagejal õigus kostjalt nõuda viivist 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Kuna arvete tasumise tähtaeg oli vastavalt 17.11.2008 ja 27.11.2008, siis 26.06.2009 seisuga on tasumisele kuuluv viivis kokku 42 036 krooni. Kostjapoolse kohustuse rikkumise tõttu oli hageja sunnitud tegema kulutusi võlgnevuse sissenõudmiseks 26.06.2009 seisuga summas 5900 krooni. Hageja taotles kostjalt lisaks eeltoodud võlgnevusele mõista välja viivis 0,5% päevas arvates 26.06.2009 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja esitas tõenditena koopiad 19.01.2009 võlgnevuse maksegraafiku kokkuleppest (tl 9), 27.10.2008 arvest nr 10120 (tl 10), 28.10.2008 arvest 10121 (tl 11), 03.06.2009 võlateatisest (tl 12-13). Kostja vastus hagiavaldusele (tl 17-18) Kostja märgib, et ei ole hagiavaldusele lisatud võlateatist varem näinud, seega ei saanud kostja hageja võlateatisele reageerida. Hageja ja kostja vahel on läbirääkimisi peetud vaid telefoni teel ja kirjalikus vormis on poolte vahel fikseeritud vaid maksegraafik. Telefoni teel peetud vestlustes hageja esindajaga on kostja esindaja Meelis Birk omalt poolt kohtumenetlusele eelneval ajal korduvalt välja pakkunud lahendusi kostjapoolse võlgnevuse likvideerimise võimaluste kohta. Seega ei tõenda hagiavaldusele lisatud võlateatis, et hageja on kostjat teavitanud hagiavalduse esitamise kavatsusest ja teavitanud teda võlgnevuse tasumata jätmise tagajärgedest ning seega ei ole hageja omalt poolt teinud kõik, et lahendada asi kohtuväliselt. Kostja on seisukohal, et riigilõiv, menetluskulud ja võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud peavad jääma hageja kanda. Kostja tunnistab põhivõlgnevust 38 531 krooni. Hageja esitatud viivisenõue on tõendamata ja ebamõistlikult suur. Viivisemäära 0,5% kohta poolte vahel kokkulepe puudub. Kokkuleppe puudumisel on viivise määraks VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määr. Kostja leiab, et hageja kantud võla sissenõudmise kulud on tõendamata ja ebamõistlikult suured. Hageja on kohtumenetlusele eelneval ajal teinud kostjale mõned telefonikõned, milles on kostjale võlgnevust meelde tuletanud. Nimetatud telefonikõnede kogumaksumus ei ole kindlasti olnud suurem kui paarsada krooni. Võlateatise osas leiab kostja, et hageja ei ole seda kostjale saatnudki. Võlateatisest ilmneb, et hageja väidetud kulud olevat tehtud juba enne 06.03.2009. 2(4)

Arvestades kostja keerulist majanduslikku olukorda teeb kostja hagejale ettepaneku sõlmida kompromiss, mille järgi hageja tasub kostjale kogu põhivõlgnevuse 38 531 krooni ühe aasta jooksul, kostja ei tasu viiviseid ning riigilõiv ja muud hageja kantud kulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus

Eeltoodust tulenevalt tuleb Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 alusel mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis seadusjärgses määras lähtudes maksegraafiku kokkuleppes toodud maksetähtaegadest. Viivisemääraks VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt oli perioodil 25.03.2009-30.06.2009 9,50%, alates 01.07.2009 8% aastas. Käesoleva otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on seega järgmine: 10 000 krooni maksetähtajaga 25.03.2009 – viivis perioodi 26.03.2009-31.03.2009 eest 15,62 krooni (10 000 krooni × 9,50% × 6/365 päeva); 10 000 krooni maksetähtajaga 25.04.2009 – viivis perioodi 26.04.2009-25.05.2009 eest 78,08 krooni (10 000 krooni × 9,50% × 30/365 päeva); 20 000 krooni maksetähtajaga 25.05.2009 – viivis perioodi 26.05.2009-25.06.2009 eest 161,37 krooni (20 000 krooni × 9,50% × 31/365 päeva); 30 000 krooni maksetähtajaga 25.06.2009 – viivis perioodi 26.06.200930.06.2009 eest 39,04 krooni (30 000 krooni × 9,50% × 5/365 päeva) ja perioodi 01.07.200925.07.2009 eest 164,38 krooni (30 000 krooni × 8% × 25/365 päeva); 38 531 krooni maksetähtajaga 25.07.2009 – viivis perioodi 26.07.2009-18.12.2009 eest 1232,99 krooni (38 531 krooni × 8% × 146/365 päeva), viivis 18.12.2009 seisuga kokku 1691,48 krooni. Hageja taotlusel ja TsMS § 367 alusel tuleb kostjalt välja mõista täiendav viivis alates 19.12.2009 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP + 7% aastas) kuni põhinõude 38 531 krooni täitmiseni. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt välja viivis kokku mitte suuremas summas kui põhinõue.

Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.