Sergei Trussovi hagi Jevgeni Pilnikovi vastu võla saamiseks ja Jevgeni Pilnikovi vastuhagi Sergei Trussovi vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.juuli 2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sergei Trussovi apellatsioonikaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
01.detsember 2009, avalik kohtuistung Hageja Sergei Trussov (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xx-xx xxxxxxx), esindaja adv Juho Enn Aule
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja Jevgeni (Evgeny) Pilnikov (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xx-xx xxxxxxx), esindaja Anatoli Majevski Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
40 580 krooni
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 03.juuli 2009 otsus osas, millega rahuldamata Sergei Trussovi hagi Jevgeni Pilnikovi vastu võla saamiseks. Teha tühistatud osas uus otsus hagi osalise rahuldamise kohta.
2.Välja mõista Jevgeni Pilnikovilt 20 748 (kakskümmend tuhat seitsesada nelikümmend kaheksa) krooni.
3.Vastuhagi rahuldamata jätmise osas on kohtuotsus jõustunud.
Kõik menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused
1.Sergei Trussov esitas 05.11.2007 Harju Maakohtule hagi Jevgeni Pilnikovi vastu 40 580 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.08.2007 maalritööde teostamise lepingu, mille kohaselt pidi hageja teostama kostja tellimusel siseviimistlustöid osadena kostja eramus aadressil Xxxxxxxx xx, Xxxxxxx. Vastavalt lepingule koosnes töö neljast osast: I osa - ribaliimimine, metallnurkade paigaldamine, s.o 10 % tööde üldmahust; II osa - esimese pahtlikihi kandmine - s.o 30% üldmahust; III osa – teise pahtlikihi kandmine - s.o 40 % üldmahust; IV osa – seinte ja lagede värvimine – s.o 20 % üldmahust. Tööde kogumaksumuseks oli 99 160 krooni. Kostja maksis I osa eest 9000 krooni, s.o 916 krooni kokkulepitust vähem, II osa eest maksis kostja tööraha korrektselt. Pärast III osa valmimist keeldus kostja hagejale töö eest maksmast, põhjendades seda sellega, et maksab pärast IV osa teostamist. Hageja peatas pärast seda tööde tegemise, sest kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes tehtud töö eest tasumata. Kostja on töö üle vaadanud, selle vastu võtnud ja on kohustatud töö eest tasuma. Kostja võlgneb hagejale I osa eest 916 krooni ja III osa eest 39 664 krooni, kokku 40 580 krooni. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu. Pooled sõlmisid töövõtulepingu algselt kostja kalendermärkmikus, kuhu mõlemad pooled alla kirjutasid. Hiljem trükkis hageja kirjaliku lepingu, kuid moonutas selles lepingu sisu. Lepingu järgi pidi kostja tasuma III ja IV osa eest nende lõpetamisel. Hageja tööde III osa ei lõpetanud - pahtli teine kiht oli lõpuni panemata ning mõnedes ruumides ei vastanud töö ehitusnormidele. Vastavalt kalendermärkmikus sõlmitud lepingule kuulus III osa sisse ka esmakordne värvimine. Hageja jättis III osa tööd üle andmata ja lahkus töid lõpetamata objektilt. Kuna III osa töid lõpule ei viidud, ei olnud kostjal tasumise kohustust. Vastuhagi ja selle põhjendused
4.17.01.2008 esitas Jevgeni Pilnikov vastuhagi Sergei Trussovi vastu lepingu rikkumisega tekitatud kahju 41 540 krooni hüvitamiseks. Vastuhagi põhjenduste kohaselt ei lõpetanud hageja III osa töid. Seoses hageja loobumisega tööde lõpuleviimisest ja hooletu tegemisega tuli kostjal palgata teine töövõtja, mistõttu kandis kostja täiendavaid kulutusi võrreldes sellega, kui töö oleks algusest lõpuni teostatud ühe ja sama töövõtja poolt. Tehtud kulutuste suuruseks hindas kostja 41 540 krooni. Hageja vastuväited vastuhagile
5.Hageja vaidles vastuhagile vastu. Lepingupooled arutasid enne tööde algust kõik küsimused läbi ja panid need märkmikku kirja. Hiljem vormistasid pooled kirjaliku lepingu. Kostja kirjutas sellele alla ja oli kõikide tingimustega nõus. Alles siis, kui
kostjal tekkis kohustus tasuda tehtud töö eest, soovis ta tasumise korda muuta. IV osa jäi tegemata, sest kostja rikkus lepingut ja ei täitnud oma kohustust tasuda III osa töö eest. Kostjal oli õigus sõlmida uus leping uue töövõtjaga, kuid enne oleks pidanud hagejaga lepingu lõpetama ja oma kohustused täitma. Kulutused, mida kostja kandis seoses uue lepingu sõlmimisega, ei ole hageja põhjustatud ja seetõttu ei kanna hageja ka selle eest vastutust. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
6.Maakohus jättis nii hagi kui ka vastuhagi rahuldamata. Kohus leidis, et kostja vastuväited on põhjendatud. Hageja selgitused ja tõend maaler-krohvija kvalifikatsiooni kohta ei tõenda hageja piisavaid oskusi poolte vahel kokku lepitud tööde tegemiseks. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et pooled sõlmisid maalritööde teostamise lepingu 01.08.2007 ning seejärel teostas hageja lepingus kokkulepitud tellimuse. Hageja poolt esitatud maaler-krohvija kvalifikatsiooni omandamist tõendav tunnistus on välja antud 30.08.2008, seega enam kui aasta pärast vaidlusaluste tööde tegemist. Hageja väited selle kohta, et teda on maalritööde tegemiseks välja õpetanud meister, on paljasõnalised. Hageja ei ole tõendanud lepingus kokku lepitud tööde teostamist maalritöödele esitatavate nõuete kohaselt. Hageja poolt pahteldatud pindade ebaühtlus on tuvastav kohtule esitatud fotode järgi. Tunnistaja N. B. ütluste ja S. E. OÜ järelduste kohaselt ei ole hageja tööd teostatud kvaliteetselt ja nõuetekohaselt. Kuigi S. E. OÜ järeldust ei ole põhjendatud, on kaalukamad tunnistaja B. ütlused, kes on omandanud maalri eriala Xxxxxxxa E. õppekombinaadis ja hiljem omandanud erialal viienda järgu. Samuti tõendab hageja poolt ebakvaliteetse töö teostamist asjaolu, et hageja ei omanud piisavat väljaõpet vastaval erialal ning omandas kutsetunnistuse alles aasta pärast vaidlusalaste tööde teostamist. Hageja on kaudselt õigeks võtnud, et tema pahteldatud sein oli kõver ja leidnud, et tema ülesanne ei ole kontrollida, kas seinad on sirged või mitte (tl 97-98). Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hageja ei ole teostanud vaidlusaluseid töid kvaliteetselt ja maalritöödele esitatavate nõuetega vastavuses.
7.Kohus leidis, et kuna tl 108-112, 114, 117 ja 119 olevatelt fotodelt nähtub, et hageja poolt paigaldatud pahtlikiht on ebaühtlane ja lihvimata, siis järeldub sellest, et hageja ei ole teostanud lihvimistööd, samuti ei ole hageja saanud pinnale kanda kruntvärvi, kuna seinad ei ole lihvitud. Eeltoodust tulenevalt oli hagejal teostamata pindade lihvimine, kruntvärviga katmine ja värvimine kaks korda, mis oma mahult on suurem töö kui 20 % lepingujärgsest mahust. Hageja nõue saada tasu teostamata töö eest on alusetu. Hageja ei ole tõendanud lepingus kokku lepitud tööde tegemist mahus, mille eest ta tasu väljamõistmist nõuab. Hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud, et teostas töid mahus, mille eest ta tasu nõuab, samuti on tuvastamist leidnud, et hageja teostatud töö oli ebakvaliteetne.
8.Vastuhagi osas leidis kohus, et kuigi kostjal võis tekkida täiendav kahju hageja poolt ebakvaliteetselt teostatud tööde tegemise tõttu, ei tõendanud kostja talle tekkinud kahju suurust. Kostja esitatud arvestus ei võimalda kindlaks määrata vastuhagi nõude ega tekitatud kahju suurust, mistõttu kohus jättis vastuhagi rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
9.Hageja palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega tema hagi jäeti rahuldamata ja teha tühistatud osas uus otsus hagi rahuldamise kohta. Hageja on töö teostamisel lähtunud lepingust ja ei ole lepingut rikkunud. Kostja rikkus lepingut, jättes tasumata tehtud töö eest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 lg 4 kohaselt, kui töö tuleb üle anda ositi, siis tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Küsimusi töö
kvaliteedi kohta ei tõstatanud kostja kordagi. Sellekohased pretensioonid tekkisid kostjal alles pärast hageja kohtusse pöördumist. Antud juhul ei olnud tegemist töö lõppkvaliteediga, sest tegemist oli töö osaga. Ebakvaliteetseks oleks saanud tööd lugeda siis, kui see ei oleks võimaldanud tööd jätkata ja oleks olnud veendumus, et tehtud töö rikub ära lõppkvaliteedi. Selliseid asjaolusid ei ole tuvastatud. Teostatud tööde kvaliteet oli hea ja võimaldas lõpetada kogu maalritöö hea kvaliteediga.
10.E. S. poolt koostatud 20.12.2007 akt ei saa olla objektiivne, sest see oli tehtud ilma hageja juuresolekuta. Antud akt ei võimalda hinnata, mida tehti ebakvaliteetselt.
11.Kohus on põhjendamatult lugenud hagejat oskamatuks tööliseks. Hagejat õpetas välja suurte kogemustega ja oskustega meister. Kohus on ebaõigesti hinnanud hageja poolt saadud kutsetunnistust. Meistriks saadaksegi pikaajalise töökogemuse tulemusena ja hageja ainult vormistas 30.08.2008 oma kvalifikatsiooni dokumentaalselt.
12.Kohus leidis ebaõigesti, et hageja soovib saada tasu teostamata tööde eest. Kohtuotsuses muudeti lepingu tingimusi, kuigi sellist nõuet ei esitatud. Kohtul ei olnud õigust väita, et kolme etapi lõppedes ei olnud tehtud töid 80% ulatuses. Vastus apellatsioonkaebusele
13.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
14.Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus jättis rahuldamata Jevgeni Pilnikovi vastuhagi. Vaidlustatud on kohtuotsus osas, millega kohus jättis rahuldamata Sergei Trussovi hagi. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollis ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas.
15.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ja maakohtu otsus osaliselt tühistamisele TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas asja esimesele kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse.
16.Maakohtu otsuse põhjendav osa ei vasta TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele. Kohtuotsuses tuleb muu hulgas märkida seadused, mida kohus kohaldas. Vaidlustatud kohtuotsuse põhjendavas osas viitas kohus üksnes ühele menetlusnormile - TsMS § 230 lg-le 1. Materiaalõiguse norme kohus asja lahendamisel ei kohaldanud. Kuna kohus jättis hageja nõude õiguslikult kvalifitseerimata, viis see ringkonnakohtu hinnangul ebaõige kohtuotsuse tegemiseni.
17.Vaidluse all ei ole asjaolud, et pooled sõlmisid 01.08.2007 maalritööde teostamise lepingu, mille kohaselt pidi hageja teostama kostja tellimusel siseviimistlustöid osadena kostja eramus aadressil Xxxxxxxx xx, Xxxxxxx; tööde kogumaksumuseks oli 99 160 krooni; kostja maksis esimese osa eest 9000 krooni, s.o 916 krooni kokkulepitust vähem; teise osa eest maksis kostja tööraha korrektselt; kolmanda etapi eest kostja hagejale ei maksnud, mistõttu hageja töid enam ei jätkanud ja lahkus objektilt.
18.Hageja nõue koosneb I osa tööde eest maksmata jäetud 916 kroonist ja III osa tööde eest maksmata 39 664 kroonist. Hageja põhjendab oma nõuet sellega, et ta tegi kokkulepitud ehitustööd, kostja jättis aga nende eest tasumata. Seejuures ei esitanud kostja hagejale pretensioone töö kvaliteedi kohta. Kostja põhiliseks vastuväiteks
hageja nõudele tasu saamiseks III osa eest on olnud see, et ta ei pea tasuma tegemata või mittenõuetekohaselt tehtud tööde eest.
19.Poolte vahel 01.08.2007 sõlmitud leping on töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 tähenduses. Töövõtuleping on tasuline leping. Töövõtja põhikohustuseks on VÕS § 635 lg 1 kohaselt töö (valmis)tegemine, tellija põhikohustuseks aga töö eest tasu maksmine. Need kohustused on omavahel vastastikuses suhtes. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline.
20.Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule (t lk 6-7) koosnes töö neljast osast ja ka tasumine pidi toimuma ositi: I osa - ribaliimimine, metallnurkade paigaldamine, s.o 10 % tööde üldmahust; II osa - esimese pahtlikihi kandmine - s.o 30% üldmahust; III osa - teise pahtlikihi kandmine - s.o 40 % üldmahust; IV osa - seinte ja lagede värvimine s.o 20 % üldmahust. Töö vastuvõtmise korras pooled kokku ei leppinud, kuid antud juhul on töö ositi vastuvõtmine töö omadustest tulenevalt tavaline.
21.Ringkonnakohtu istungil võttis kostja omaks asjaolu, et ta on I osa tööd vastu võtnud ja jätnud hagejale selle eest 916 krooni tasumata. Seega on hagi I etapi eest tasumata jäetud 916 krooni osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
22.III osa tööde eest tasu nõudmise hagi lahendamisel tuleb kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes ja kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Selleks, et rahuldada lepingulise tasu nõue, tuleb selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti. Tuvastades lepingujärgsed tööd, nende hinna ja tasumata osa sellest, tuli hageja tasunõude sissenõutavuseks täiendavalt tuvastada, et kostja on aktides märgitud tööd vastu võtnud või saab need lugeda vastuvõetuks. Seda pidi tõendama hageja.
23.VÕS § 76 lg-s 1 on sätestatud põhimõte, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Tellija on kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele VÕS §-de 77 ja 641 mõttes, m.h peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga. Selleks, et tellija saaks kasutada töövõtja suhtes puudustega tööle tuginedes õiguskaitsevahendeid, m.h keelduda töö vastuvõtmisest, peab töövõtja puuduste eest ka vastutama. Samas on hea usu põhimõttega vastuolus, kui tellija keeldub töö vastuvõtmisest, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi.
24.Kostja keskseks vastuväiteks on kogu menetluse ajal olnud see, et ta ei pea maksma osalt tegemata ja puuduliku töö eest. Tasumisest keeldumise alusena on kostja sisuliselt tuginenud VÕS § 111 lg-le 1. Seda, kas kostjal oli õigus keelduda
lepingujärgse tasu maksmisest, saab hinnata alles siis, kui on tuvastatud, et tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks. Tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta iseenesest kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Küll peab kostja arvestama, et need asjaolud on tema tõendada, s.t kui ta ei suuda tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi rakendamist (m.h eeldusi selle rakendamiseks), peab ta hagejale kokkulepitud tasu maksma. Kokkulepitud tasu maksmata jätmisest saab tellija keelduda n-ö lõplikult üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes. VÕS § 111 lg 1 järgi tagatakse töövõtja lepingutingimustele mittevastava soorituse korral, esmajoones kvantitatiivselt osalise või ebakvaliteetse täitmise korral kohustuse täitmisest keeldumise õigusega esmajoones tellija nõudeid kohaseks täitmiseks, s.t lepingutingimustele mittevastava täitmise asendamiseks või parandamiseks VÕS § 108 lg 6 mõttes. Et tellija võiks VÕS § 111 lg-le 1 tuginedes keelduda lepingujärgset tasu maksmast, peab ta ühtlasi tuginema mingile nõudele töövõtja vastu, mille täitmist ta nõuab. Kostja kahju hüvitamise nõude hageja vastu jättis maakohus rahuldamata ja kohtuotsus on selles osas jõustunud. Kostja ei ole tasaarvestust ega lepingust taganemist rakendanud ega tõendanud, et tal oleks mingi nõue hageja vastu. Sisuliselt võib kostja keeldumist III osa tööde eest tasu maksmisest käsitleda hinna alandamisena VÕS § 112 tähenduses.
25.Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust järeldub, et III osa tööde tegemisega oleks pidanud olema pahteldamistööd, s.h ka pahtli lihvimistööd lõplikult tehtud. Ringkonnakohtu hinnangul on tunnistaja N.B. ütlustega (t lk 161-163), kostja ja N.B. vahel sõlmitud lepinguga (t lk 30), S. E. OÜ aktiga (t lk 23.24) ja fotodega tõendatud, et teise kihi pahteldamistööd ei olnud hageja poolt kõikides ruumides lõplikult tehtud ning puudusi esines ka töö kvaliteedis, mistõttu tuli N.B.l jätkata nende tööde tegemist ja ka hageja tööd osaliselt parandada. Ringkonnakohtu hinnangul saab S. E. OÜ akti arvestada tõendina olenemata asjaolust, et see on koostatud kaks kuud pärast seda, kui hageja töö tegemise lõpetas. Ringkonnakohtu istungil kinnitas kostja, et selles aktis märgitud ruumide (I korrusel) kontrollimise ajaks ei olnud N.B. seal tööd teinud. Seega kajastab see hageja tehtud tööde mahtu ja kvaliteeti. Ringkonnakohus jätab tõendina arvestamata tunnistajate L. T. ja N. T. ütlused selle kohta, et kõik III osa tööd olid lõplikult ja kvaliteetselt valmis tehtud, kuna nimetatud tunnistajad on hageja perekonnaliikmed, kes tegid koos hagejaga vaidlusaluse töövõtulepingu täitmiseks tööd ja nad on ilmselt huvitatud vaidluse lahendamisest hageja kasuks. Ringkonnakohus leiab, et III osa tööd tuleb olenemata puudustest lugeda kostja poolt vastuvõetuks, kuna puudused ei takistanud antud juhul töö eesmärgipärase kasutamise alustamist tellija poolt, s.o viimistlustööde jätkamist sealt, kus need pooleli jäid ja puudused olid parandatavad ning selles osas muutus ka tasunõue sissenõutavaks. S. E. OÜ aktist nähtub, et p-des 7.2 ja 7.4 loetletud ruumides olid pahteldamistööd nõuetekohaselt tehtud, kusjuures p-s 7.2 loetletud ruumide osas lõplikult ja p-s 7.4 loetletud ruumid vajasid lihvimist. Lõpetamata olid pahteldamistööd p-s 7.5 märgitud ruumide (saun, hall) osas ja uste juures. Seega ei olnud tegemata ja puudustega tööde osa sedavõrd suur, mis annaks kostjale aluse keelduda kogu töö vastuvõtmisest ja tasu maksmisest üldse.
26.Kostja poolt hagejale makstava tasu suuruse kindlaksmääramisel III osa tööde eest tuleb antud juhul lähtuda VÕS § 112 lg 1 viimasest lausest, mille kohaselt kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Käesolevas asjas ei ole esitatud tõendeid, mis võimaldaks kohase ja mittekohase täitmise väärtusi täpselt kindlaks teha. Ringkonnakohus leiab, et arvestades S. E. OÜ akti ja tunnistaja N.B. ütlusi hageja tehtud töö mahtude ja kvaliteedi kohta, on hinnanguline lõpetatud ja kvaliteetselt teostatud tööde maht III osas ca 50% ja lõpetamata või ebakvaliteetse töö osa samuti ca 50%. Seega tuleb kostjal tasuda hagejale III osa tööde eest 50% kokkulepitud tasust, s.o 19 832 krooni. Kokku tuleb kostjalt seega välja mõista 20 748 krooni, s.o I osa tööde eest tasumata 916 krooni ja III osa tööde eest 19 832 krooni.
27.Nii esimese astme kohtus kui ka apellatsioonimenetluses kantud poolte menetluskulud jätab ringkonnakohus seoses hagi ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
Ü. Jänes
K. Paal
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.