Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Anna Masacorale ei ole toime pannud rasket juhtimisviga PankrS § 60 lg 3 p-de 3 ja 9 järgi. Vastutust ei tulene sellest, et isik on pelgalt juhatuse liige. A. Masacorale ei ole sõlminud laenulepingut ega raha välja maksnud. Lepingu sõlmis S. Pozzobono ainuisikuliselt, lepingu sõlmimine ja raha väljamaksmine ei toimunud juhatuse otsuse alusel, juhatus ei ole ka seda teadaolevalt arutlenud, kostja ei olnud nendest lepingutest teadlik, ei osalenud nende sõlmimise protsessis ega ole neid ka kuidagiviisi heaks kiitnud, sellest lepingust ei ole S. Pozzobon ka kostjat informeerinud. Selle tõttu ei saanud nad ka nõuda laenu sisse pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist 31.12.2003. Kostjad ei tegelenud hageja majandusliku juhtimisega, vaid juriidiliste küsimuste lahendamisega. Kostjad valiti juhatusse seetõttu, et hageja kui välismaise äriühingu Giacomelli Sport International S.A tütarettevõtja vajas Eestis äriühingu asutamisel juhatusse Eestis elukohta omavaid isikud, milleks pöörduti AB Legalia, kus kostjad töötasid ja kostjad nõustusid olema juhatuse liikmed. Kostjate jaoks oli olemas selgepiiriline tööjaotus, igapäevase juhtimisega tegelesid S. Pozzobon ja E. Giacomelli, kostjad tegelesid juriidilise nõustamisega, mistõttu ei teadnudki nad vaidlusalusest lepingust. A. Masacoralel puudus tegelik juurdepääs majandustegevusele, raamatupidamisdokumentidele. Hageja ei ole tõendanud, et kostjad oleksid pannud toime raske juhtimisvea, et olid teadlikud lepingust ja raha väljamaksmisest. Hagejale ei ole kahju tekkinud. Laenulepingu sõlmimine, raha väljamaksmine ja nõude sisenõutavaks muutumine ei ole kahju, vaid kahju tekib siis, kui laenu ei ole võimalik tagasi saada ja tehtud on kõik mõistlik laenu tagasisaamiseks, ent edutult. Hageja ei ole teinud endast kõike mõistlikku laenu tagasisaamiseks, laengusaaja eksisteerib, tema suhtes jäi pankrotiavaldus rahuldamata. Hageja on teinud vaid ühe järelpärimise laenusaaja kohta ja seda 2005.a, pärast pankroti väljakuulutamist 9 kuu möödumisel. Samuti ei ole märgitud laenulepingute ja selle alusel raha väljamaksmisega tekkinud kahju, kuna nii hageja kui Giacomelli Sport Poland Sp. Zo.o kuuluvad ühte kontserni koos teiste äriühingutega, emaettevõtjaks on Giacomelli Sport International S.A. Rimess MRI koostatud laenude ja arvelduste saldode perioodil 01.01.2003-29.02.2004 kohta koostatud dokumendilt on näha, et hagejal oli võlgu kontsernisiseste äriühingute eest 30 951 117, 30 krooni. Hageja laen on tasaarvestatud kontsernisiseselt ja sellega on hõlmatud Giacomelli Poland Sp Zo.o-ga sõlmitud laenulepingust tulenev nõue. Sellega täideti laenukohustus hagejale viimase võlgnevuste kustutamiseks kontsernisiseste äriühingute ees ja laenu andmisega on hageja vabanenud oma kohustustest samas summas. Seega ei ole kahju tekkinud ega hageja vara vähenenud. Hageja ei ole tõendanud, et laenulepingul, laenu andmisel oleks põhjuslik seos pankrotiga. Kostjad ei olnud teadlikud laenusaaja raskest seisundist ja seda ei tõenda A. Pihlaku 19.05.2004 teade haldurile. A. Masacorale volitused lõppesid 20.10.2003 ja seega ei saanud ta midagi teha ka laenu sissenõudmiseks. Tasaarvestusleping ei ole tühine ega vastuolus heade kommetega, kuna tugines kontsernisisesele praktikale. Tasaarvestuse tegemiseks piisab ühe poole avaldusest isegi kui S. Pozzobonil ei olnud õigust hageja nimel seda teha, siis oli tal õigus seda teha teise poole avalduse alusel ja see on hageja poolt heaks kiidetud. S. Pozzoboni oli hageja osaniku esindaja kui ka juhatuse liige ja võimalik, et tasaarvestuse kokkuleppeks olid osaniku heakskiidul olemas juhatuse liikme volitused. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vaidlust ei olnud selles, et A. Pihlak valiti hageja juhatuse liikmeks 17.12.1998. ÄS § 184 lg 3 alusel valitakse juhatuse liikmed tähtajaliselt kolmeks aastaks, kui põhikirjast ei nähtu, et liikme ametiaeg võiks olla pikem. Vastavalt ÄS § 184 lg 2 lõppesid A. Pihlaku volitused juhatuse liikmena

17.12.2001, kuna hageja põhikirja 4. osast ei nähtu, et hageja juhatuse liikme volitused võiksid olla pikemad. Vaidlus puudus selles, et A. Pihlakut oleks uuesti pärast 17.12.1998 juhatusse valitud osaniku poolt vastava otsusega. Kuna laenulepingu sõlmimine ja raha ülekandmine leidis aset 2003.a juulist oktoobrini, tuleb selgeks teha, kas sellel perioodil A. Pihlaku tegevus hageja juures on heaks kiidetud osaniku poolt või mitte. Nimelt väitis hageja, et A. Pihlak tegeles sellel perioodil juhatuse liikmena ja ta kutsuti tagasi alles novembris 04.11.2003 vastava osaniku Giacomelli Sport Inernational S.A otsusega, mille alusel esitati avaldus registrile. Osanike otsuste vastuvõtmiseks, s.h juhatuse liikme nimetamise ja tema ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmiseks on sätestatud ÄS §-d 168-177, s.j siis kui ühingul on üks osanik, võib kalduda kõrvale ÄS § 170, § 171 lg 4-6 sätestatust e. otsust saab vastu võtta koosolekut kokku kustutamata ja protokollimata, ent samas ei ole erandit sellest, et otsus tuleks teha ja vormistada. Samas võib juhatuse liikme ametiaja lugeda pikenenuks ka mõlemapoolseid tahteavaldusi ja käitumist hinnates TsÜS § 68 lg 3 alusel kaudsete tahteavaldustega. Selleks on lisaks juhatuse liikme, kelle volituste tähtaeg on lõppenud, poolsele jätkamisele viitavale käitumisele vajalik ka osaühingu osanike otsus, millega selgesõnaliselt kiidetakse heaks isiku tegutsemine juhatuse liikmena, s.t pikendatakse tema ametiaega tagasiulatuvalt. Osaniku 04.11.2003 otsus ja avaldus A. Pihlaku kustutamiseks registrist ei tähenda, et osanik oleks tagantjärele oma ülalmärgitud sätte alusel tahteavaldusega heaks kiitnud A. Pihlaku volitusi. Äriregistris kande kustutamiseks oli vajalik osaniku otsus ja see tuli esitada koos vastava avaldusega registripidajale isiku juhatuse liikmest kustutamiseks kooskõlas ÄS § 184 lg 1. Hageja majandusaasta aruannetele alla kirjutamine ei tähenda seda, et ainuosanik Giacomelli Sport Inernational S.A oleks teinud otsuse, millega oleks kiitnud heaks hageja 2001.a ja 2002.a majandusaasta aruande ja selle aruandega tagantjärele heaks kiitnud juhatuse tegevuse ja A. Pihlaku volitused juhatuse liikmena. Ehkki S. Pozzobon oli ainuosaniku esindaja, ei tähenda märgitud tegevusaruandele ja deklaratsioonile alla kirjutades juhatuse liikmena seda, et ainuosanik oleks vastu võtnud otsuse majandustegevuse aruannete heakskiitmises. Selliseid tõendeid, millest järelduks et 2003.a majandusaasta aruanne, s.o aasta, millal sõlmiti vaidlusalune laenuleping ja laen välja anti, oleks koostatud ja allkirjastatud A. Pihlaku poolt ning ainuosaniku poolt omakorda heaks kiidetud, ei ole kohtule esitatud. A. Pihlaku poolt 27.09.2002 allkirjastatud volikiri, mille kohaselt saaks D. F. Coehli teha tehinguid AS-ga Hansa Liising, ja AS SEB Ühispanga kinnituse selle kohta, et kostja on allkirjaõiguslikuks isikuks pangas 23.03.1999-11.05.2005 ei kinnita ainusosaniku otsust pikendada vaidlusalusel perioodil A. Pihlaku volitusi juhatuse liikmena tagantjärele, kuivõrd kinnitavad vaid panga ees A. Pihlaku õigusi teha vastavaid toiminguid pangas, s.h anda volitusi ka kolmandatele isikutele. See ei tähenda seda, et ta oleks esindusõigust teostades koheselt hageja äriühingu juhatuse liige. Hageja osanike 29.11.2002 otsus, et A. Pihlakule tuleb maksta hüvitist ja A. Pihlaku avaldus kanda see tasu üle Tiia Pihlaku arveldusarvele, ei tõenda seda, et perioodil juuli-oktoober 2003 oleks A. Pihlaku juhatuse liikme volitused olnud pikenenud ainuosaniku otsuse alusel või et A. Pihlak oleks selle otsuse alusel tagasi valitud juhatusse. Ka ei ole selleks kostja A. Pihlaku poolt allkirjastatud 26.09.2003 maksudeklaratsioon Tallinna ettevõtlusametile. Hageja viidatud vara arestimise aktis 04.11.2003 sisalduv kohtutäituri märkus selle kohta, et A. Pihlak teatas, et ta pole juhatuse liige, pigemini toetab kostja seisukohta, et A. Pihlak ei olnud 2003.a juhatuse liige. Eeltoodust tulenevalt ei ole leidnud tõendamist, et vaidlusalusel perioodil oleks A. Pihlak olnud tagasi valitud juhatuse liikmeks või et tema juhatuse liikme volitusi oleks tagantjärele pikendatud osanikupoolse vastava tahteavaldusega (majandusaasta aruande ja juhatuse tegevuse heakskiitmine

vastava otsusega või muu otsus, millega oleks pikendatud tema ametiaega tagasiulatuvalt). Eeltoodu tõttu on välistatud A. Pihlaku vastutus juhatuse liikme tegevusega väidetavalt tekkinud kahju eest. Vaidlust ei olnud selles, et ajal kui laenuleping sõlmiti ja raha üle kanti, oli juhatuse liige Anne Masacorale, samuti oli sellel ajal juhatuse liige S. Pozzobon. Laenulepingust tulenev nõue muutus sissenõutavaks 31.12.2003. Hageja ei ole esitanud haginõuet laenusaaja vastu, samuti ei nähtu ühestki tõendist, et hageja oleks üldse pöördunud vahetult laenusaaja Giacomelli Poland Sp Z.o.o poole avaldusega laenu tagasimaksmiseks. Hageja väitis, et Giacomelli Poland Sp Z.o.o on majanduslikes raskustes ja tema suhtes on algatatud mitmeid pankrotimenetlusi, mis viitab tõenäosusele, et hageja nõue ei saa olla rahuldatud ja on selle tõttu väärtusetu. Tõepoolest on Varssavi Rajoonikohtule 27.02.2003 esitatud võlgniku poolt pankrotitaotlus, ent vastavalt advokaat Janek Bieniaki kirjale 16.03.2005 tagastati märgitud avaldus ja äriühing eksisteerib edasi. Giacomelli Sport Poland Sp. Z.o.o krediidiaruandest nähtub, et tegemist on 1998.a registreeritud ettevõttega ja kui võrrelda 2001.a ja 2002.a seisu, siis on äriühingu käive kasvanud; suurenenud on põhivara ca 2 korda, s.h on tal maad, ehitisi, hooneid. Samas ei nähtu märgitud aruandest, milline on tema majanduslik seisund 2003.a ja 2004.a, nähtub vaid, et neid ei ole esitatud. Samas selgub aruandest, et märtsis 2003 on võlgnik ise esitanud avalduse pankroti väljakuulutamiseks, 2004.a ja 2005.a on võlausaldaja esitanud avalduse pankroti väljakuulutamiseks, ent need on kõik tagasi lükatud vormistusvigade tõttu. Pankrotiavalduste esitamine Giacomelli Poland Sp Z.o.o vastu ei tähenda selle äriühingu automaatset maksevõimetust, majanduslikult rasket olukorda, millest saaks järeldada, et hageja laenulepingust tulenev nõue oleks tema suhtes ilmselt perspektiivitu. Õige on hageja arvamus, et Giacomelli Poland Sp Z.o.o enda pankrotiavaldus märtsis 2004 kinnitab tema makseraskusi, ent sellise avalduse esitamine ei kinnita, et ettevõte on ka faktiliselt ja alaliselt maksejõuetu ja mis omakorda teeks võimatuks võla sissenõudmise tema suhtes. Krediidiaruande kohaselt puuduvad Giacomelli Poland Sp Z.o.o kohta 2004.a, 2003.a ja isegi 2005.a majanduslikud andmed (neid ei ole esitatud), kuid see ei tähenda, et tegemist oleks varatu või maksevõimetu äriühinguga, kes ei suudaks kestvalt tasuda oma võlga ja tal puuduks võla tasumiseks realiseeritav vara. Eeltoodu alusel ei ole hageja tõendanud, et tema nõude maksmapanemine laenusaaja vastu on perspektiivitu ja raha saamine võimatu, mille tõttu osutuks tagasisaamata laen, ka ilma katseta nõuda võlgnikult selle tasumist, hageja kahjuks. Eeltoodu alusel ei ole kahju tekkimine tõendatud. Apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostjate kanda. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et A. Pihlak ei olnud vaidlusalusel perioodil hageja juhatuse liige. Hageja on esitanud maakohtule piisavad tõendid tõendamaks, et A. Pihlak oli 2003.a hageja juhatuse liige. Nii hagiavalduse lisadest nr 11-13 kui ka hageja 17.09.2007 vastuse kostjate vastusele lisadest nr 4, 6 ja 7 nähtub üheselt, et A. Pihlaku volitused juhatuse liikmena ei lõppenud 17.12.2001, kuna kõikidest viidatud tõenditest nähtub, et A. Pihlak tegutses juhatuse liikmena edasi ka peale nimetatud kuupäeva ning ainuosaniku esindaja aktsepteeris seda. Kõikidest viidatud tõenditest kogumis nähtub, et A. Pihlak tegutses hageja juhatuse liikmena ka 2002.a ja 2003.a. See, et A. Pihlak tegutses 2003.a hageja juhatuse liikmena ning ainuosanik seda aktsepteeris, nähtub sellest, et nii A. Pihlak kui ka ainuosaniku esindaja S. Pozzobon allkirjastasid 2002.a majandusaasta aruande. Nimetatud tõendist ei nähtu täpset kuupäeva, millal majandusaasta aruanne allkirjastati, kuid on üldteada asjaolu, et eelmise aasta majandusaasta aruanne allkirjastatakse järgmisel aastal. Teisiti ei saakski see olla, sest majandusaasta aruannet ei ole võimalik koostada enne majandusaasta lõppu. Lisaks sellele nähtub majandusaasta aruandest, et see allkirjastati 2003.a. Nimelt on kuupäeva

real märgitud aastaks 2003. Juhul kui majandusaasta aruanne oleks allkirjastatud varem, oleks allkirjastajad aastaarvu kas käsikirjaliselt parandanud või trükkinud välja õige aastaarvuga aruande. ÄS § 182 lg 2 esimese lause kohaselt juhatuse liige valitakse tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Nimetatud sättest ja üldisest tavast tulenevalt valitakse juhatuse liikmed kolmeaastaseks tegevusajaks. Seega, kui A. Pihlaku volitusi pikendati (mida esitatud tõenditest nähtuvalt vaieldamatult tehti), siis tehti seda eelduslikult kolme aastaseks tähtajaks. Seega, kuna A. Pihlaku volitusi juhatuse liikmena pikendati, tuli kohtul lähtuda sellest, et volitusi pikendati kolme aasta võrra. Kostjal oli võimalik maakohtus esitada tõendid, mille kohaselt pikendati küll A. Pihlaku volitusi, kuid mitte selliselt, et need oleksid olnud kehtivad rikkumise toimepanemise ajal. Kostja ei ole asjas esitanud eelnimetatud tõendeid. Sellest tulenevalt oleks maakohus pidanud tuvastama, et A. Pihlaku volitused juhatuse liikmena olid kehtivad ka 2003.a. Samuti on kohus ebaõigesti leidnud, et hageja pole tõendanud kahju tekkimist. Hageja on esitanud laenusaaja kui võlgniku pankrotiavalduse ja laenusaaja esindaja selgituse, millest nähtub, et äriühing eksisteerib vaid formaalselt. Oluline on, et võlgniku pankrotiavalduse puhul eeldatakse püsivat maksejõuetust. Samuti on hageja esitanud AS Krediidiinfo poolt väljastatud krediidiaruande, millest nähtub, et äriühingu vastu on esitatud korduvalt pankrotiavaldusi, ning et nimetatu on pankroti olukorras. Kuivõrd laenusaaja on pankroti olukorras, on äärmiselt ebatõenäoline, et hagejal oleks võimalik oma nõue laenusaaja suhtes maksma panna. Seega on hageja tõendanud kahju olemasolu. Vastus apellatsioonkaebusele Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning paluvad jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kaevatav kohtuotsus on oma lõppjäreldustes õige ning kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Hageja nõuab kostjatelt kahju hüvitamist selle tõttu, et kostjad olid Giacomelli Eesti OÜ juhatuse liikmed ajal, kui äriühing sõlmis 10.07.2003 maksejõuetu äriühinguga laenulepingu, mille alusel hageja andis laenu kokku 7 494 740, 56 krooni, kusjuures võlakohustuse tagamiseks tagatist ei nõutud. Hageja väitel on laenu saaja Giacomelli Sport Poland Sp.Zo.o sisuliselt maksejõuetu, mistõttu ei oleks laenu võimalik tagasi saada ka tema pankrotimenetluses. Nimetatud tehingu tagajärjel ehk juhatuse liikmete tegevuse tulemusel kujunes 2003.a lõpuks välja hageja pankrotisituatsioon. Kahju tekitamisega on kostjad toime pannud raske juhtimisvea PankrS § 60 lg 3 p-de 3 ja 9 tähenduses, kuna laenu andmisel oli teada, et võlgnik ei ole võimeline seda tagasi maksma. Kuigi laenulepingu sõlmis hageja nimel juhatuse liige Stefano Pozzobon, vastutavad hageja nägemuse kohaselt juhatuse liikmed hageja ees solidaarselt. Kolleegium nõustub maakohtuga, et asjas ei ole tõendatud, et Aivar Pihlak oleks olnud laenulepingu sõlmimise ajal 10.07.2003 juhatuse liige. Apellandi teistsugused väited ei ole kooskõlas kohtule esitatud tõenditega. Juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. See suhe saab olla üksnes tähtajaline. Seadus ei näe ette selle suhte automaatset pikenemist tähtaja möödudes (ÄS § 184). Juhatuse liikme kohustused lõpevad hiljemalt kolme aasta möödumisel tema valimisest. Ametiaja lõppemisel peab osaühing esitama avalduse juhatuse liikme äriregistrist kustutamiseks. Aivar Pihlak oli valitud juhatuse liikmeks 17.12.1998. Juhatuse liikme ametiaega ei saa lugeda pikenenuks ainuüksi seetõttu, et isik jätkab tegutsemist juhatuse liikmena. Sellest võib järeldada üldjuhul üksnes juhatuse

liikme tahet jätkata juhatuse liikmena. Vaikimist või tegevusetust ei loeta TsÜS § 68 lg 4 kohaselt üldjuhul tahteavalduseks. Kuid juhatuse liikme ametiaja võib lugeda pikenenuks ka mõlemapoolseid tahteavaldusi ja käitumist hinnates TsÜS § 68 lg 3 alusel kaudse tahteavaldusega. Selleks on lisaks (endise) juhatuse liikme poolsele jätkamisele viitavale käitumisele vajalik osaühingu osanike otsus, millega selgesõnaliselt kiidetakse heaks isiku tegutsemine juhatuse liikmena, s.t pikendatakse tema ametiaega tagasiulatuvalt. Kohtupraktikas on käsiteletud sellise tahteavaldusena erandlikult näiteks ka mõnda muud osanike otsust, kui sellega on sisuliselt tunnustatud isikut juhatuse liikmena, kui see otsus vastab formaalselt juhatuse liikme nimetamise otsuse nõuetele. Üheks selliseks otsuseks võib olla osaühingu juhatuse koostatud ja osanikele esitatud majandusaasta aruande kinnitamine. Kiites otsusega heaks majandusaasta aruande, tunnustavad osanikud eeldatavasti ka selle koostanud ja esitanud isikute ametiseisundit. See, et Aivar Pihlak allkirjastas 2002.a majandusaasta aruande, ei tõenda tema juhatuse liikmeks olekut juulis 2003. Antud juhul ei ole kohtule esitatud osanike sellekohast otsust. Küll on esitatud juhatuse kuupäevata deklaratsioon 2002.a majandusaasta aruande kinnitamise kohta (tl 38, I köide), millest nähtuvalt koostati aastaaruanne 15.04.2003 (ning üldteada on asjaolu, et majandusaasta aruande äriregistrile esitamise tähtaeg on 30. juuni). Ka vastava osanike otsuse olemasolu ei pikendaks juhatuse liikme ametiaega edasiulatuvalt. Pealegi ei ole poolte vahel vaidlust, et 10.07.2003 sõlmis hageja nimel lepingu Stefano Pozzobon. Kolleegium on seisukohal, et maakohtu järeldused on õiged ka kostja Anne Masacorale vastutuse suhtes. Osaühingu juhatuse liige vastutab oma kohustuse rikkumisega tekitatud kahju eest osaühingu ees ÄS § 187 järgi. ÄS § 187 lg 1 (01.07.2002 – 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) alusel vastutuse kohaldamiseks pidi osaühing oma juhatuse liikmelt kahju hüvitamise nõude esitamisel tõendama, et kahju tekkis ning et selle põhjustas juhatuse liige oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega. Kolleegium nõustub maakohtuga, et Anna Masacorale ei ole hageja nimel vaidlusalust lepingut sõlminud, vaid seda tegi Stefano Pozzobon. Juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga on oma olemuselt lepingusarnane võlaõiguslik suhe, mistõttu saab sellele kohaldada käsunduslepingule sätestatut ja juhatuse liikme kohustuste rikkumist saab hinnata sellest võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumisena (VÕS § 620). Asjas ei ole tõendatud, et kostja oleks rikkunud käsundi täitmisel lojaalsus- või hoolsuskohustust. Samuti on tõendamata, et kostja oleks saanud kõnealuse tehingu sõlmimist mõjutada. Vastavasisulist otsust ei ole juhatus vastu võtnud. Pealegi ei ole tõendite põhjal võimalik nõustuda hageja käsitlusega, et kahju tekitati laenulepingu sõlmimisega. Kolleegium peab siinkohal vajalikuks märkida, et kuigi laenulepingus ei olnud seatud asjaõiguslikke tagatisi laenukohustuse täitmiseks ja laenusaaja ei ole senini laenu tagastanud, ei tõenda see iseenesest seda, et laenu tagastamise nõudmine laenu saajalt oleks täielikult või osaliseltki võimatu. Laenu saaja maksevõimetust ei tõenda ainuüksi see, et ta ei ole senini raha tagastanud ja tema suhtes on püütud algatada pankrotimenetlust. Kohtule ei ole esitanud piisavaid tõendeid nimetatud isiku maksejõuetuse ega tema vastu esitatava nõude väärtusetuse kohta. Kahjuna saab olla käsitletav vaid see osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem. Kui äriühingu juhatuse liige on äriühingu nimel sõlminud äriühingu jaoks väidetavalt kahjuliku, kuid kehtiva lepingu, mille alusel on äriühingul rahaline nõue lepingu teise poole vastu, peaks äriühing kahjuhüvitise saamiseks tõendama, et laenulepingust tulenev nõue laenusaaja vastu on väärtusetu. Kuna ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, siis tulenevalt TsMS § 171 lg-st jäävad apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.

Ü. Jänes

R. Allikvere

K. Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.