GOÜ (pankrotis) hagi AP ja AM vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
7494740,56 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja GOÜ (pankrotis, XXX), esindaja haldur Ly Müürsoo, lepinguline esindaja Lennart Oja Kostjad: AP(XX, eluk. XXX), AM(XXX, elukoht rahvastikuregistri järgi XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aldo Kaljurand
Menetluse liik
Poolte nõusolekul kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Teha vaheotsus lõppotsusena.
2.Jätta rahuldamata GOÜ (pankrotis) hagi AP ja AM vastu kahju hüvitamiseks.
3.Jätta AP ja AM menetluskulud GOÜ (pankrotis) kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
1.GOÜ juhatuse liikmena on registrisse kantud 03.02.99 SP. 19.02.01 kanti juhatuse liikmetena registrisse AM(end. P). Äriühingu majandustegevus, milleks oli rõivaste müük, algas 1999.a. mais. 27.04.04 algatas Tallinna Linnakohus võlausaldaja avalduse alusel GOÜ suhtes pankroti, pankrot kuulutati välja 21.06.04.
2.10.07.03 sõlmis hageja GOÜ GSP laenulepingu ja perioodil 08. juulist 2003 - 12. oktoobrini 2003 kokku laenu 479000 eurot. Tagastamise tähtaeg oli 31.12.2003, võlgnik laenu tagasi ei maksnud. Halduri tegevusaruandest nähtub, et nõude esitamine laenusaaja vastu on ebareaalne, kuna viimase suhtes on esitatud 12.11.2003-01.07.05 3 pankrotiavaldust. Laen anti hageja huve kahjustades: finantsteenuste osutamine ei olnud hageja majandustegevus, tegemist oli ebamõistlikult suure laenusummaga, sh oli hagejal vaja igapäevases majandustegevuses käibevahendeid, laen anti tagatiseta, hageja oli jäänud oma hankijatele samal ajal võlgu kui laenuraha üle kanti, võlad olid üle 1800000 krooni, samas jätkati raha ülekandmist – 2003. oktoobris kanti üle 75000 eurot (1 173 498 krooni), 31.12.2003 oli hageja võlg hankijate ees üle 6 000 000 krooni, hageja ei olnud enda laenu ja oma võlgade tõttu jätkusuutlik
3.Laenulepingu sõlmimisel ja laenu pankrotisituatsioon 2003.a. lõpuks.
andmise
tulemusel
kujunes
välja
hageja
4.AP saatis 19.05.04 haldurile dokumendi, mille kohaselt esitas laenusaaja 27.02.03 Varssavi Rajoonikohtusse enda pankrotiavalduse, seega oli hageja juhatus informeeritud sellest, et laenusaaja on rakses majanduslikus seisundis ja rahaline kohustus on raskesti täidetav.
5.Laenusaaja on sisuliselt maksejõuetu, seega ei saa laenu tagasi ka tema pankrotimenetluse raames. Hageja kahju on 7 494 740,56 krooni e laenatud rahasumma.Isegi kui ei ole tegemist juhtimisveaga, on tegemist kostjatepoolse kohustuse rikkumisega: kostjad ei ole tegutsenud hageja suhtes majanduslikult otstarbekal viisil,juhatuse liikmed ei ole olnud hoolsad, võtsid põhjendamatu riski hagejale, ei ole nõudnud laenulepingu täitmist ehkki 31.12.2003 muutus nõue sissenõutavaks, oleksid pidanud ette nägema, et laenusaaja maksevõimetuse tõttu on laenu tagasisaamine ebareaalne.
6.Juhatuse liikmete tegevuse tulemusel on tekkinud hagejal kahju laenusumma suuruses. Kostjad on toime pannud raske juhtimisvea PankrS § 60 lg 3 p3,9 järgi, kuna laenu andmisel suures ulatuses oli teada, et võlgnik ei ole võimeline seda tagasi maksma. Kostjate vastutus tuleneb ÄS § 187 lg 1 koostoimes § 306 lg 2, TsÜS § 35.
7.Kostjate tegevuse ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Kostjad olid informeeritud sellest, et laenusaaja on raskes majandusliku seisus, ent sellest hoolimata anti viimasele laenu ja võeti sellega hagejal põhjendamatu risk. Kui laenu poleks antud või oleks nõutud tagatist laenule, ei oleks hageja pankrotistunud ja kahju poleks tekkinud.
8.Ehkki laenulepingule kirjutas alla S. P , ei vabane teised kostjad vastutusest, kuna juriidilise isiku juhatuse liikmete vastutus juriidilise isiku ees on solidaarne. Juhatuse liikme süüd eeldatakse. Hageja esitas nõude vaid Eesti kodanikest juhatuse liikmete vastu, et tagada menetluse efektiivsus. Kahju tekkis on eelkõige laenulepingu alusel raha ülekandmisest. (hagiavaldus lk 1-6).
9.Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega (I kd lk 85-93, II kd 233, 284). Otsuse tegemine ei olnud vajalik juhatuse liikme volituste pikendamiseks. Kostja I tegutses äriühingu juhatuse liikmena kuni 04.11.03, allkirjastas dokumente, tegi tehinguid 3. isikutega ja sellest olid teadlikud teised juhatuse liikme, sj ei võtnud S. P kui osaniku esindaja midagi ette, et kostja I tegevus peatada. Volitusi oli pikendatud ainuosaniku poolt 3-ks aastaks, kuna kostjat registrist ka ei kustutatud. A. P allkirjastas 2001. ja 2002. majandusaasta aruande, sh allkirjastas ainuosaniku esindaja S. P , st oli kokkulepe et kostja I tegutseb juhatuse liikmena. Talle on makstud tasu osaniku otsusega 29.11.02,
millega aktsepteeriti teda juhatuse liikmena. Nõue on väärtusetu ja kahju on tekkinud Seega on kahju tekkinud, selle menetlemine teise riigi kohtus on perspektiivitu kuna isik on varatu, kelle vastu on esitatud 3 pankrotiavaldust, sj on ise esitanud avalduse pankroti väljakuulutamiseks
10.Hoolsuskohustuse rikkumiseks on ka asjaolu, et kostjad ei tegelenud äriühingu majandustegevusega, kuna tegelesid muude küsimustega. Kostja I oli allkirjaõigusega isik pangas koos teiste isikutega, kostjad pidanuks olema kursis majandustegevusega, pangadokumentidele oli juurdepääs olemas. Tööjaotus on tõendamata. Ei ole selge, kes kandis raha üle, see tehti teleteenuste lepingu alusel (PIN-kalkulaatoriga), teleteenuste leping oli tehtud kostja I volituse alusel TT poolt.
11.Tasaarvestusleping on tühine, sõlmiti 27 päeva enne pankrotimenetluse algatamist, leping on kahjustav, heade kommetega vastuolus olev tehing. Lisaks ei olnud teisel poolel nõuet, mida tasaarvestada hageja nõudega. S. P i volitused olid lõppenud 04.11.03 kui tema ja A. P kutsuti juhatusest tagasi. Puudus volitus lepingut sõlmida. Halduril sellist lepingut ega ka vastavat loovutusteadet pole, dokument on nii eesti kui ingliskeelne, dokumendid vormistati reeglina inglise keeles, tõlkel ja inglisekeelsel lepingu verisoonil on allkirjad erinevad, ei ole usutav, et seda hoidis S. P enda käes üle 3 aasta. Kontsernisisene tava ei vabasta kostjaid vastutusest. Pärast laenusumma ülekandmist lõppes majandustegevus, 6 kuu pärast kuulutati välja pankrot, see oleks varem välja kuulutatud kui juhatus oleks pankrotiavalduse esitanud kohtule. Kuna tasaarvestuse lepingul oli kaks poolt, ei saa rääkida, et ühe poole avalduse alusel oleks sellisel juhul nõue tasaarvestatud isegi kui teise poole tahteavaldus on tühine
12.Tõendid: otsus hageja pankroti väljakuulutamise kohta 21.06.04, laenuleping (tõlge, lk 13), maksekorraldus 17 08.07.03, 28 14.07.03, 30 22.07.03, 32 13.08.03, 32 04.09.03, 33 10.09.03, 34 26.09.03, 35 02.10.03, 36 13.10.03 (lk 17-25), L. V tegevusaru A10.11.05 (lk 26), pankrotihoiatus 13.11.03 hagejale, avaldus Varssavi Rajoonikohtule 27.02.03 (lk 113 tõlge), J. B vastus L. V 16.03.05 (lk 35), A, P vastus haldurile 05.11.05 (lk 36), majandusaasta aru A– eessõna, deklaratsioon (lk 37-38), hageja volikiri A. P nimelt 27.02.02 (lk 39), panga kiri allkirjaõiguslike isikute kohta (lk 40), osanike koosoleku protokoll 04.11.03 A. P ja S. P tagasikutsumise kohta juhatuse kohalt (lk 41), avaldus registrile 05.11.03 A. P kustutamiseks registrist (lk 42), põhikiri (lk 97), maksudeklaratsioonid, osaniku otsus 29.11.02, avaldus tasu kandmiseks panka (lk 99, 102, 103) maksekorraldus, arestimise määrus ja akt (lk 105-106), protokoll 23.03.99 (lk 188), panga kiri 04.11.05 allkirjaõigustega isikutest (lk 109), kiri 14.09.07 koos teleteenuste lepinguga ja volitus (lk 111-115), maksuameti korraldus (lk 116), AS S OÜ nõudeavaldus koos kokkulepetega (lk 119-185), G SP kriidiaru A(lk 186-201), määrus 04.05.04 pankrotimenetluse algatamise kohta (lk 239) AS Hansapank tõend arvelduste puudumise koha hageja ja G S SPA vahel, AS SEB panga tõend, konto väljavõte, 288-351).
KOSTJATE VASTUVÄITED
13.Kostjad hagi ei tunnistanud ja palusid jätta hagi rahuldamata.
14.AP ei ole kohustust rikkunud, kostja ei olnud laenulepingu sõlmimise ja laenu andmise ajal juhatuse liige. T valiti liikmeks 17.12.98, tähtaeg oli 3 aastat, liikmeks oleku aeg lõppes 17.12.01. Hageja osanik G S I S.A ei ole teinud otsust A. P valimise kohta juhatuse liikmeks pärast 17.12.01 Äriregistri k Amuutus ebaõigeks pärast 17.12.01. Juhatuse liikme volitusi ei tekitanud osaniku otsus 04.11.03, millega A. P kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi, märgitud otsus oli vajalik selleks, et k Aregistrist kustutada. Selline juhatuse liikmest tagasikutsumine ei saa tekitada juhatuse liikme volitusi isikule, kellel vahepealsel perioodil neid ei olnud. A. P ei ole vaieldaval perioodil tagasi valitud äriühingu pädeva organi poolt, samuti ei ole neid volitusi tagantjärgi heaks kiidetud. 2001
ja 2002 majandusaasta aruanded seda ei tõenda, samuti ei tõenda seda volikirja andmine 27.09.02 pangale ja pangas allkirjaõigusega isikuks olemine. Juhatuse liikme volituste jätkamine eeldab konkreetset tahteavaldust.
15.AM ei ole toime pannud rasket juhtimisviga PankrS § 60 lg 3 p 3, 9 järgi. Vastutust ei tulene sellest, et isik on pelgalt juhatuse liige. A. M ei ole sõlminud laenulepingut ega raha välja maksnud. Lepingu sõlmis S. P o ainuisikuliselt, lepingu sõlmimine ja raha väljamaksmine ei toimunud juhatuse otsuse alusel, juhatus ei ole ka seda teadaolevalt arutlenud, kostja ei olnud nendest lepingutest teadlik, ei osalenud nende sõlmimise protsessis ega ole neid ka kuidagiviisi heaks kiitnud, sellest lepingust ei ole S. P ka kostjat informeerinud. Selle tõttu ei saanud nad ka nõuda laenu sisse pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist 31.12.03.
16.Kostjad ei tegelenud hageja majandusliku juhtimisega vaid juriidiliste küsimuste lahendamisega. Kostjad valiti juhatusse seetõttu, et hageja kui välismaise äriühingu G S I S.A tütarettevõtja vajas Eestis äriühingu asutamisel juhatusse Eestis elukohta omavaid isikud, milleks pöörduti AB L , kus kostjad töötasid ja kostjad nõustusid olema juhatuse liikmed. Kostjate jaoks oli olemas selgepiiriline tööjaotus, sj igapäevase juhtimisega tegelesid S. P ja E. G ja kostjad tegelesid juriidilise nõustamisega, mistõttu ei teadnudki nad vaidlusalusest lepingust. A. M l puudus tegelik juurdepääs majandustegevusele, raamatupidamisdokumentidele. Hageja ei ole tõendanud, et kostjad oleksid pannud toime raske juhtimisvea, et olid teadlikud lepingust ja raha väljamaksmisest.
17.Kostjate arvates ei ole kahju tekkinud. Laenulepingu sõlmimine, raha väljamaksmine ja nõude sisenõutavaks muutumine ei ole kahju, vaid kahju tekib siis, kui laenu ei ole võimalik tagasi saada ja tehtud on kõik mõistlik laenu tagasisaamiseks ent edutult. Hageja ei ole teinud endast kõike mõistlikku laenu tagasisaamiseks, laengusaaja eksisteerib, tema suhtes pankrotiavaldus jäi rahuldamata. Hageja on teinud vaid ühe järelpärimise laenusaaja kohta ja seda 2005.a pärast pankroti väljakuulutamist 9 kuu möödumisel. Kostjate arvates ei ole märgitud laenulepingute ja selle alusel raha väljamaksmisega tekkinud kahju, kuna nii hageja kui G S P kuuluvad ühte kontserni koos teiste äriühingutega, emaettevõtjaks on G S I S.A. R MRI koostatud laenude ja arvelduste saldode perioodil 01.01.03-29.02.04 kohta koostatud dokumendilt on näha, et hagejal oli võlgu kontsernisiseste äriühingute eest 30 951 117,30 krooni. Hageja laen on tasaarvestatud kontsernisiseselt ja sellega on hõlmatud G PS sõlmitud laenulepingust tulenev nõue. Sellega täideti laenukohustus hagejale viimase võlgnevuste kustutamiseks kontsernisiseste äriühingute ees ja laenu andmisega on hageja on vabanenud oma kohustustest samas summas ega ole seega kahju tekkinud ega hageja vara ole seega vähenenud. Täpsustustes väitis (II kd lk 213), et G SP sai oma nõude hageja vastu summas 500000 eurot ja omavahelised nõuded tasaarvestati.
18.AM arvetes ei ole laenu andmine, raha ülekandmine seoses kahju tekkimisega. Kahju tekkimist võib seostada selle laenu sissenõudmiseks vajalike toimingute tegemata jätmisega ja seda isikute poolt, kes olid selle laenu andmisest teadlikud, sj haldur, S. P . Hageja ei ole tõendanud, et laenulepingul, laenu andmisel oleks põhjuslik seos pankrotiga. Kostjad ei olnud teadlikud laenusaaja raskest seisundist ja seda ei tõenda hageja poolt kohtule esitatud kostja I 19.05.04 teade haldurile. Kostja II volitused lõppesid 20.10.03 ja seega ei saanud ta midagi teha ka laenu sissenõudmiseks. Tasaarvestusleping ei ole tühine ega vastuolus heade kommetega kuna oli kontsernisisene praktika. Tasaarvestuse tegemiseks on piisav ühe poole avaldusest isegi kui S. P il ei olnud õigust hageja nimel seda teha, siis oli tal õigus seda teha teise poole avalduse alusel ja see on hageja poolt heaks kiidetud. S. P i oli hageja osaniku esindaja kui ka juhatuse liige ja võimalik, et tasaarvestuse kokkuleppeks olid osaniku heakskiidul
olemas juhatuse liikme volitused.
19.Tasaarvestusi tehti pidevalt, mis on näha pangakonto väljavõttest 01.01.03-31.12.2003 näiteks G S MK, G S ESE vastavalt summades 328990,20 HUF /laenumakse/ ja 156662 krooni (laenumakse) 17.03.03 ja 30.07.03. Hageja ei ole esitanud tagasivõitmise nõuet. S. P on ise kinnitanud, et on allkirjastanud dokumendid, seega puudub kahtlus dokumentides. Pooltel olid vastastikused nõuded, piisab ühe poole tahteavaldusest, S. P oli ainuosaniku esindaja, seega osanik on nimetatud tehingu kui esindusõiguseta isiku tehingu esindatava nimel esindatavana heaks kiitnud (vastus lk 67, I kd, täiendavad vastuväited II kd, lk 212, 262, 368).
20.Tõendid: saldode võrdlus (lk 78-81), S. P kiri 28.02.07, tasaarvestusleping, loovutusteade (lk 220-227, 264-271, originaalid 277-281), A. P taotlus S. P ja vastus (lk 372-375), tugines ka hageja poolt esitatud pangakonto väljavõtetele.
KOHTU PÕHJENDUSED
21.27.04.04 algatas Tallinna Linnakohus võlausaldaja avalduse alusel GOÜ suhtes pankroti, pankrot kuulutati välja 21.06.04.
22.Vaidlus puudus selles, et hageja GOÜ 10.07.03 sõlmis GSP laenulepingu ja perioodil 08. juuli 2003 - 12. oktoobrini 2003 andis hageja kokku laenu 479000 eurot, mille tagastamise tähtaeg oli 31.12.2003. Laenulepingu tagatisi antud ei olnud, võlgnik laenu tagasi ei maksnud. Võlgniku vastu ei ole hageja nõuet esitanud. Lepingu sõlmis hageja nimel SP. Nende asjaolude üle puudub vaidlus, seega on need asjaolud tõendatud ja puudub vajadus anda täiendavat hinnangut lepingule, maksekorraldustele, millega raha vastavalt üle kanti.
23.Vaidlusalusel perioodil kehtinud TsÜS § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed ja § 37 lg 1 järgi vastutavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, solidaarselt juriidilise isiku ees. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele.
24.ÄS § 306 lg 2 sätestab, et aktsiaseltsi juhatus peab juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Kohtu arvates on samased põhimõtted kohaldatavad ka osaühing juhatuse liikmete osas, kuna vaadeldaval perioodil sellist regulatsiooni osaühingu juhatuse liikme osas ei olnud. Nimetatud majanduslikult otstarbekas käitumine on seostav ka põhjendamatute riskide mittevõtmisega, sj sellega, et igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemisel tuleb saada ka vastav nõukogu või siis üldkoosoleku nõusolek (kui nõukogu pole) nõusolek. ÄS § 187 lg 1 alusel vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liikme suhe osaühinguga on vaadeldav lepingulise suhtena, seega VÕS § 127 lg 3, 4 järgi peab olema rikkumisel põhjuslik seos kahju tekkimisega ning samuti peab olema ettenähtuv rikkumise tagajärjena kahju tekkimine.
25.PankrS § 60 lg 3 p 3 alusel on raske juhtimisviga juriidilise isiku vara või võetud laenu kasutamine juriidilise isiku huvide vastaselt enda või mõne teise isiku huvides või p 9
järgi suure laenu võtmine või andmine, kui on ilmne, et laenu tagasi maksta või tagasi saada ei ole võimalik. Käesoleval juhul pidas hageja raskeks juhtimisveaks suure laenu andmist tagatiseta olukorras, kus laenusaaja oli majanduslikes raskustes ja laenuandja samuti ja mille tõttu kujunes välja hageja arvates tema pankrotisituatsioon. AP vastutusega seonduvad asjaolud
Kõigepealt vaatleb kohus küsimust sellest, kas AP oli väidetavat kahju põhjustanud teo toimepanemise ajal, milleks oli 10.07.03 eelmainutud laenulepingu sõlmimine ja selle alusel 08.07.03-13.10.03 rahasumma ülekandmine ja sellel ajal tema poolt piisava hoole üle mittenäitamine sellise tagatiseta laenulepingu sõlmise takistamiseks, raha laenamiseks hageja juhatuse liige, kuna sellest sõltub, kas ta saab vastutada kui juhatuse liige võimaliku kahju tekitamise eest.
27.Vaidlust ei olnud selles, et A. P valiti hageja juhatuse liikmeks 17.12.1998.a. ÄS § 184 lg 3 alusel valitakse juhatuse liikmed tähtajaliselt 3 aastaks, kui põhikirjast ei nähtu, et liikme ametiaeg võiks olla pikem. Vastavalt ÄS § 184 lg 2 lõppesid tema volitused juhatuse liikmena 17.12.2001, kuna hageja põhikirja (lk 97-98) 4. osast, mis reguleerib juhatuse tegevust, ei nähtu, et hageja juhatuse liikme volitused võiksid olla pikemad. Seega lõppes A. P kui juhatuse liikme ametiaeg vastavalt 3 aasta möödumisel, so 17.12.2001. Selles vaidlus igal juhul puudus, et A. P oleks uuesti pärast 17.12.98 juhatusse valitud osaniku poolt vastava otsusega. Kuna väidetav kahju tekitav laenulepingu sõlmimine ja raha ülekandmine leidis aset 2003. juulist oktoobrini (incl.), tuleb vaadelda, kas sellel perioodil A. P tegevus hageja juures on heaks kiidetud osaniku poolt või mitte. Nimelt väitis hageja, et A. P tegeles sellel perioodil juhatuse liikmena ja ta kutsuti tagasi alles novembris 04.11.2003 vastava osaniku G S I S.A otsusega, mille alusel esitati avaldus registrile (lk 41, I kd).
28.Osanike otsuste vastuvõtmiseks, sh juhatuse liikme nimetamise ja tema ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmiseks on sätestatud ÄS §-d 168-177, sj siis kui ühingul on üks osanik, võib kalduda kõrvale § 170, § 171 lg 4-6 sätestatust e. otsust saab vastu võtta koosolekut kokku kustutamata ja protokollimata, ent samas ei ole erandit sellest, et otsus tuleks teha ja vormistada. Samas võib juhatuse liikme ametiaja lugeda pikenenuks ka mõlemapoolseid tahteavaldusi ja käitumist hinnates TsÜS § 68 lg 3 alusel (või ka VÕS § 1 lg 1 ja § 9 lg 1 alusel nende koostoimes) kaudsete tahteavaldustega. Selleks on lisaks juhatuse liikme, kelle volituste tähtaeg on lõppenud, poolsele jätkamisele viitavale käitumisele vajalik ka osaühingu osanike otsus, millega selgesõnaliselt kiidetakse heaks isiku tegutsemine juhatuse liikmena, st pikendatakse tema ametiaega tagasiulatuvalt. Teatud juhul võib olla ka mõne muu osanike otsuse lugemine juhatuse ametiaja pikendamise otsuseks, kui sellega on sisuliselt tunnustatud isikut juhatuse liikmena, kui see otsus vastab formaalselt juhatuse liikme nimetamise otsuse nõuetele (mh seaduses ja põhikirjas ettenähtud kvooruminõuete osas). Üheks selliseks otsuseks võib olla osaühingu juhatuse koostatud ja osanikele esitatud majandusaasta aruande kinnitamine, kuna juhatus koostab ÄS § 179 lg 1 järgi raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande, esitab raamatupidamise aastaaruande koos tegevjuhtkonna deklaratsiooniga ja tegevusaruande (majandusaasta aruanne) ning kasumi jaotamise ettepaneku kohaselt osanikele (ÄS § 179 lg 2). Majandusaasta aruande kinnitamise otsustavad osanikud ÄS § 179 lg 3 (aga ka ÄS § 168 lg 1 p 5) kohaselt. Kiites otsusega heaks majandusaasta aruande, tunnustavad osanikud eeldatavasti ka selle juhatuse liikmena koostanud ja osanikele kinnitamiseks esitanud isikute ametiseisundit.
29.Kohus leiab, et märgitud osaniku otsus 23.11.03 ja avaldus A. P kustutamiseks registrist ei tähenda, et osanik oleks tagantjärgi oma ülalmärgitud säte alusel tahteavaldusega heaks kiitnud A. P volitusi. Kohus nõustub siinjuures kostjaga, et äriregistris kande
kustutamiseks oli vajalik osaniku otsus ja esitada see koos vastava avaldusega registripidajale isiku juhatuse liikmest kustutamiseks kooskõlas ÄS § 184 lg 1.
30.Hageja esitas kohtule enda 2001.a ja 2002.a majandusaasta aruande eessõnad, deklaratsiooni (lk 37-38), millelt nähtuvalt on juhatuse liikmed nendele alla kirjutanud, sh on juhatuse liikmena alla kirjutanud nendele dokumentidele ka A. P, samas ei ole näha, millal on väidetav 2002.a juhatuse deklaratsioon juhatuse poolt alla kirjutatud. Samas leiab kohus, et pelgalt nendele aruannetele alla kirjutamine ei tähenda seda, et ainuosanik G S I S.A oleks teinud otsuse, millega oleks kiitnud heaks hageja 2001 ja 2002. majandusaasta aruande ja selle aruandega tagantjärgi heaks kiitnud juhatuse tegevuse ja A. P volitused juhatuse liikmena. Ehkki S. P oli ainuosaniku esindaja, ei tähenda märgitud tegevusaruandele ja deklaratsioonile alla kirjutades juhatuse liikmena kohut arvates seda, et ainuosanik oleks vastu võtnud otsuse majandustegevuse aruannete heakskiitmises. Selliseid tõendeid, millest järelduks et 2003.a. majandusaasta aruanne, so aasta, millal sõlmiti vaidlusalune laenuleping ja laen välja anti, oleks koostatud ja allkirjastatud A. P poolt ning ainuosaniku poolt omakorda heaks kiidetud, ei ole kohtule esitatud. Kohus möönab, et hageja pankrot kuulutati välja 21.06.04 ja majandusaasta aruande esitamise tähtaeg oleks olnud 30. juuni, mis ajaks igal juhul läks vara valitsemine üle pankrotiseaduse alusel haldurile ja juhatuse liikmete poolt majandusaasta aruande esitamine osanikule hindamiseks poleks olnud reaalne, ent ei saa jätta tähtelapanuta asjaolu, et mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et ainuosanik oleks heaks kiitnud A. P volitused juhatuse liikmena laenu andmise perioodil ja lepingu sõlmimise ajal tagantjärgi, ei ole kohtule esitatud.
31.Hageja esitas kohtule kostja poolt 27.09.2002 allkirjastatud volikirja, mille kohaselt saaks D. F. C teha tehinguid AS-ga Hansa Liising (lk 39) ja AS SEB Ühispanga kinnituse selle kohta, et kostja on allkirjaõiguslikuks isikuks pangas 23.03.99-11.05.05. Nimetatud tõendid ei ole ise otsuseks ega saa kinnitada ainusosaniku otsust pikendada A. P volitusi juhatuse liikmena tagantjärgi vaidlusalusel perioodil, kuivõrd kinnitavad vaid panga ees A. P õigusi teha vastavaid toiminguid pangas, sj anda selleks volitusi ka kolmandatele isikutele, mis ei tähenda üldse seda, et tal oleks esindusõigust teostades koheselt hageja äriühingu juhatuse liige. Hageja esitas kohtule hageja osanike 29.11.2002.a otsuse selle kohta, et A. P tuleb maksta hüvitist ja A. P avalduse kanda see tasu 2002.a. eest üle T P arveldusarvele (lk 101-102, 103) ning millise tasu sai ta kätte alles juunis 03 vastava maksekorralduse alusel (lk 104). Need tõendid kinnitavad ainuosaniku otsust ja tahet tasustada A. P 2002.a eest, küll aga ei tõenda seda, et just vaidlusalusel perioodil (so 2003 juuli-oktoober) oleks A. P juhatuse liikme volitused olnud pikenenud ainuosaniku otsuse alusel või et A. P oleks selle otsuse alusel tagasi valitud juhatusse, sest otsusest sellist valikut ei nähtu. Ka ei ole selleks kostja A. P poolt allkirjastatud 26.09.2003.a maksudeklaratsioon Tallinna ettevõtlusametile (lk 99). Hageja viidatud vara arestimise aktis 04.11.03 (lk 106-107, I kd) sisalduv kohtutäituri märkus selle kohta, et A. P teatas, et ta pole juhatuse liige, ei tõenda vaidluses midagi, pigemini toetab kostja seisukohta, et A. P ei olnud 2003 juhatuse liige.
32.Eeltoodust järeldub, et asjas ei ole leidnud tõendamist, et vaidlusalusel perioodil oleks A. P olnud tagasi valitud juhatuse liikmeks või et tema juhatuse liikme volitusi oleks tagantjärgi pikendatud osanikupoolse vastava tahteavaldusega (majandusaasta aruande ja juhatuse tegevuse heakskiitmine vastava otsusega või muu otsus, millega oleks pikendatud tema ametiaega tagasiulatuvalt). Eeltoodu tõttu on välistatud tema vastutus väidetavalt juhatuse liikme tegevusega väidetavalt tekkinud kahju eest ja hagi tuleb jätta tema vastu rahuldamata. A M vastutusega seonduvad asjaolud
33.Vaidlust ei olnud selles, et vaadeldaval perioodil, kui laenuleping sõlmiti ja raha ka üle kanti, oli juhatuse liige AM , samuti oli sellel ajal juhatuse liige S. P .
34.Järgnevalt vaatleb kohus küsimust, kas A. M kui juhatuse liikme vastutuse eelduseks olevad asjaolud on tõendatud. Kui ei ole ülekõik, milline üks asjaoludest, so kahju tekkimine, kohustuse rikkumine, põhjuslik seos kahju tekkimise ja kohustuse rikkumise vahel, ei ole tõendatud, ei saa tõusetuda küsimust vastutusest. Küsimust kahju tekkimisest
35.Vaidlus puudub selles, et vaidlusalune laen ei ole raha tagasimaksmisega rahuldatud. Hageja väitis, et laenulepingust tulenev nõue on väärtusetu. Kõigepealt väärib märkimist, et laenulepingust tulenev nõue muutus sissenõutavaks 31.12.2003. Hageja ei ole esitanud haginõuet laenusaaja vastu, mida hageja ei eita, samuti ei nähtu ühestki hageja esitatud tõendist, et hageja oleks üldse pöördunud vahetult laenusaaja G PS poole avaldusega laenu tagasimaksmiseks. Hageja väitis, et G PS on majanduslikes raskustes ja tema suhtes on algatatud mitmeid pankrotimenetlusi, mis viitab tõenäosusele, et hageja nõue ei saa olla rahuldatud ja on selle tõttu väärtusetu. Tõepoolest on Varssavi Rajoonikohtule 27.02.03 (lk 33-4I), so 2 kuud pärast laenu tagastamise tähtaja saabumist, võlgniku enda poolt esitatud pankrotitaotlus selleks, et tema pankrot välja kuulutada, ent vastavalt advokaat Janek B kirjale 16.03.05 (lk 35) tagastati märgitud avaldus ja äriühing eksisteerib edasi. Hageja poolt kohtule esitatud G SP krediidiaruandest (lk 186 -201) nähtub, et tegemist on 1998.a. registreeritud ettevõttega, ja kui võrrelda 2001. aasta ja 2002. aasta seisu, siis on tema käive 2002.a. võrreldes 2001.a. kasvanud; suurenenud on põhivara ca 2 korda, sj on tal maad, ehitisi, hooneid, samas ei nähtu märgitud aruandest, milline on tema majanduslik seisund 2003.a. ja 2004.a aastal, nähtub vaid, et neid ei ole esitatud. Samas selgub aruandest, et 2003.a. märtsis on võlgnik ise esitanud avalduse pankroti väljakuulutamiseks, 2004.a. ja 2005.a. on võlausaldaja esitanud avalduse pankroti väljakuulutamiseks, ent need on kõik tagasi lükatud vormistusvigade tõttu. Kohus leiab, et pankrotiavalduste esitamine G PS vastu ei tähenda selle äriühingu automaatset maksevõimetust, majanduslikku rasket olukorda, millest saaks järeldada, et hageja laenulepingust tulenev nõue oleks tema suhtes ilmselt perspektiivitu. Õige on hageja arvamus, et G PS enda pankrotiavaldus 2004.a märtsis kinnitab tema makseraskusi, ent kohtu arvates ei saa sellise avalduse esitamine, mis on sealjuures tagasi lükatud kohtu poolt küll vormivigade tõttu, kinnitada seda, et ta on ka faktiliselt ja alaliselt maksejõuetu ja mis omakorda teeks võimatuks hageja kui laenusaaja nõude maksmapanemise ning võla sissenõudmise tema suhtes. Krediidiaruande kohaselt ei ole puuduvad G PS kohta 2004, 2003 ja isegi 2005 aasta majanduslikke andmeid (ei ole esitatud), kuid see ei tähenda, et tegemist oleks varatu või maksevõimetu äriühinguga, kes ei suudaks kestvalt tasuda oma võlga ja tal puuduks võla tasumiseks realiseeritav vara. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et tema nõude maksmapanemine laenusaaja vastu on niivõrd perspektiivitu ja tõenäoliselt raha saamine seega niivõrd võimatu, mille tõttu osutuks selle perspektiivituse tõttu tagasisaamata laen ilma katseta nõuda võlgnikult tasumist, hageja kahjuks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kahju tekkimine ei ole tõendatud. Kohtu arvates puudub vajadus anda hinnang sellele, kas hageja ja G PS vahel toimunud väidetav üksteise võlgade tasaarvestamine on kehtiv või mitte, sest isegi selle kehtetuse /tühisuse juures on kohtu arvates hageja kahju tekkimine tõendamata.
36.Kuna kahju tekkimine ei ole tõendatud, tuleb hagi jätta kohtu arvates juba ainuüksi seetõttu A. M vastu rahuldamata ning selle tõttu ei pea kohus andma hinnangut üldse sellele, kas laenu andmisega on toime pandud juhatuse liikmete poolt raske juhtimisviga, kas see põhjustas hageja pankrotisutmise, kas A. M on rikkunud juhatuse liikme üldist lojaalsuskohustust ja kas ta on käitunud hagejale majanduslikult kõige otstarbekamal
viisil ja äriühingu huvidega kooskõlas või ei, juhindunud juhatust kontrolliva organi juhistest, kas ta on saanud vältida väidetava kahju tekkimist ja võtta midagi ette laenu väljamaksmise takistamiseks ja selle sissenõudmiseks ja kas ta võis ka väidetava kahju tekkimist ette näha (TsÜS § 35, 37 lg 1, ÄS § 302, VÕS § 127 lg 3,4 , PankrS § 60 lg 3 p 3, 9), seega ei pea kohus andma hinnangut ka vastavatele tõenditele. Menetluskulude jaotus, tsiviilasja hind
37.TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on otsus tehtud. Hagi jääb rahuldamata ja kostjate menetluskulud jäävad hageja kanda.
38.Tsiviilasja hind on 7494740,56 krooni.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.