Muud › Muud hagiasjad

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Ivika Sillaots

Määruse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2009.a Pärnu, kirjalik menetlus

Tsiviilasja number

2-09-65131

Tsiviilasi

Karin Särav’a hagi OÜ Metavara vastu käenduslepingust tuleneva õigussuhte puudumise tuvastamiseks ja täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks.

Menetlustoiming

Menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Karin Särav; Kostja: OÜ Metavara, registrikood 10742429, asukoht Turba tn 13, Pärnu linn 80010.

RESOLUTSIOON

Juhindudes TsMS § 371 lg. 1 p. 1 , § 372 lg4-6,

Keelduda Karin Särav’a hagi OÜ Metavara vastu käenduslepingust tuleneva õigussuhte puudumise tuvastamiseks ja täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks menetlusse võtmast ja tagastada hagiavaldus selle esitajale. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu

Sisulised asjaolud Karin Särav on esitanud kohtule 04.12.2009.a hagivalduse, milles palub tuvastada OÜ Metavara ja Karin Särav’a vahel 01.11.2005.a sõlmitud käenduslepingust tuleneva käendusnõude tühisus ja tunnistada OÜ Metavara ja Karin Särav’a vahel 01.11.2005.a sõlmitud käenduslepingust tuleneva tühise käendusnõude sundtäitmine lubamatuks. Samuti palub hageja peatada OÜ Metavara ja Karin Sarav’a vahel 01.11.2005.a sõlmitud käenduslepingust tuleneva tühise käendusnõude sundtäitmine kuni asja kohtuotsuse tegemiseni. Hagiavalduses on märgitud, et hageja sai kohtutäitur Rannar Liitmaa’lt täitmisteate, milles OÜ Metavara sissenõudjana nõuab hagejalt võla ja viivise summas 504 592.70 krooni tulenevalt OÜga Novotel sõlmitud rendilepingust ja hagejaga selle tagamiseks sõlmitud käenduslepingust.

2-09-65131

Nõue oli formaliseeritud Pärnu Maakohtu tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-08-12885, hageja ei olnud kohtumenetlusest teadlik, et saanud selles menetluses nõuet esitada. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et esitatud hagiavaldus tuleb selle esitajale tagastada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, kuivõrd hagiavaldusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagiavalduse sisust nähtuvalt soovib K. Särav vaidlustada OÜ-ga Metavara 01.11.2005.a sõlmitud käenduslepingut (tuvastada käendusnõude tühisuse) ja samal ajal palub tunnistada lubamatuks täitemenetluse, mis toimub mitte käenduslepingu, vaid jõustunud kohtuotsuse alusel. Kohtute elektroonilise infosüsteemi väljavõttest nähtuvalt on tsiviilasjas nr 2-08-12885 Pärnu Maakohus teinud 18.12.2008.a tagaselja kohtuotsuse, millega rahuldas OÜ Metavara hagi ja mõistis välja OÜ-lt Novotel Invest, Karin Särav’alt ja Katrin Turk’ilt solidaarselt põhivõla koos viivistega kogusummas 246 877.33 kr ja viivised, mis ei ole hagi esitamise päevaks veel sissenõutavaks muutunud 0,5% ulatuses põhinõudest päevas arvates hagiavalduse esitamisest kui põhinõude täitmiseni. Karin Särav ega ka keegi teine kostjatest tagaseljaotsusele kaja ei esitanud ning otsus jõustus edasikaebamata ja muutmata kujul 26.02.2009.a. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg. 1 p. 1 tulenevalt on täitemenetluses täitedokumendiks jõustunud kohtuotsus, st. kui võlgnik otsust vabatahtlikult ei täida, on sissenõudjal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtuotsuse sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võlaõiguslikud lepingud (v.a. teatud liiki notariaalselt tõestatud kokkulepped) ei saa olla täitemenetluse seadustiku mõttes täitedokumendiks. Jõustunud kohtuotsust kui kehtivat täitedokumenti on menetlusosalisel lubatud vaidlustada üksnes kahel viisil: 1) kui menetlusosaline ei saanud seaduses sätestatud kaja esitamise tähtaega järgida mõjuval põhjusel, võib menetlusosaline esitada põhistatud avalduse kaja esitamise tähtaja ennistamiseks TsMS § 67 alusel ning samaaegselt ka kaja asjas menetluse taastamiseks. 2) Jõustunud kohtulahendi võib Riigikohus menetlusosalise avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul uuesti läbi vaadata teistmise korras juhul, kui esinevad TsMS § 702 lg. 2 loetletud teistmise alused. Teistmise avaldus esitatakse Riigikohtule ja sellest märgitakse muu hulgas taotlus lahendi suhtes, avalduse põhjendus ja teistmise õiguslik alus, samuti asjaolud, millest nähtub avalduse esitamise tähtajast kinnipidamine ja tõendid, mis tõendavad teistmise alust ja teistmisavalduse esitamise tähtajast kinnipidamist. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (TSMS § 372 lg.6)