Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tartu Maakohus Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva 17. detsember 2009. a Tartu kohtumaja 2-09-56329
OÜ Aktiva Finants hagi Maria Kapp vastu 4 045,34 krooni väljamõistmiseks 2 023,17 krooni Tsiviilasja hind - hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht Menetlusosalised ja nende Jõe 3, 10151 Tallinn); esindajad - hageja lepinguline esindaja Silver Eensaar (Julianus Inkasso OÜ; asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn); - kostja Maria Kapp Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Maria Kapp’ilt OÜ Aktiva Finants kasuks 07.06.2003. a sõlmitud Tele2 liitumislepingu ja Tele2 järelmaksulepingu alusel tekkinud võlgnevus 4 045,34 krooni, millest põhinõue on 2 023,17 krooni ja viivisenõue 2 022,17 krooni.
3.Jätta menetluskulud Maria Kapp’i kanda.
4.Välja mõista Maria Kapp’ilt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud 1 700 krooni. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse.
5.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
6.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD
1.OÜ Aktiva Finants (hageja) esitas 26.10.2009. a Tartu Maakohtusse hagi (tl 4-6) Maria Kapp’i (kostja) vastu 07.06.2003. a sõlmitud Tele2 liitumislepingu ja Tele2 järelmaksulepingu alusel tekkinud võlgnevuse nõudes, kogusummas 4 045,34 krooni (põhinõue 2 023,17 krooni ja viivisenõue 2 022,17 krooni). Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse 4 045,34 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 1 000 krooni, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 200 krooni ja lepingulise esindaja õigusabikulud nii maksekäsu kiirmenetluses kui hagimenetluses kokku 2 500 krooni.
2.11.12.2009. a saatis kostja kohtule e-kirja (tl 41), milles palus hagi menetlemisel võtta arvesse asjaolu, et ta on 2001. aastast alates põdenud depressiooni ja et talle on väljastatud raske puude tõttu pensionitunnistus. Lepingute kehtivuse ajal oli haiguse kõrgperiood, mil kostja viibis tugevatoimeliste antidepressantide ja rahustite mõju all, olles sel perioodil statsionaarsel ravil ka SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikus, mistõttu on kostjal raske usaldada oma mälu, et ennast hagi vastu kaitsta. Et väidetava võlgnevuse tekkest on möödunud kuus aastat, siis ei ole kostjal mingeid dokumente maksmise kohta esitada. Kostja leiab, et ta võib olla hoopis sel ajal Tartus tegutsenud kuritegeliku grupi, kelle spetsialiteet oli mobiiltelefonide ja järelmaksulepingute väljapetmine, ohver, kuid mingeid tõestusmaterjale tal võimalik esitada ei ole. Kostja kasvatab praegu koos elukaaslasega nelja alaealist last ning ka parima tahtmise juures oleks nõutud summa maksmine praktiliselt võimatu. Kokkuvõttes palub kostja, et kohus kohaldaks antud asjas aegumist.
KOHTU SEISUKOHT
3.Eeskätt tuleb kohtul lahendada aegumise kohaldamise küsimus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on taotlenud aegumise kohaldamist. Vastavalt TsÜS § 142 lõikele 1 nõudeõigus aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul.
4.Toimiku materjalide kohaselt (tl 8, 10) on hageja ja kostja 07.06.2003. a sõlminud kaks lepingut: liitumislepingu mobiilsideteenuste kasutamiseks, mille lahutamatuks osaks on Tele2 teenuste kasutamise tingimused (tl 13-20) ja järelmaksulepingu, mille kohaselt ostis kostja hagejalt mobiiltelefoni Siemens A55 ja kohustus selle hinna tasuma igakuiste maksetena, millest viimane tuli teha 2004. aasta juulis. Viidatud teenuste kasutamise tingimuste punktide 7.1 jj kohaselt pidi kostja tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete alusel. Nõude aegumise seisukohalt tuleb analüüsida ja eristada nii erinevaid lepinguid kui ka ühest lepingust tekkivaid erinevaid nõudeid.
5.Liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg TsÜS § 146 lõike 1 kohaselt on kolm aastat. Kohus on seisukohal, et aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada TsÜS § 147 lõiget 1 ja lõike 3 teist lauset. TsÜS § 147 lõike 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lõike 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist) teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Viimane (lõpp)arve esitati kostjale 18.12.2003. a (tl 11-12) ja selle tasumise tähtaeg oli 05.01.2004. a. Seega algas liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lõike 3 teise lause alusel 2004. aasta lõppemisest. Kuna nõude aegumistähtaja alguseks peab TsÜS § 147 lõike 3 teise lause kohaselt kalendriaasta olema lõppenud, algas hageja liitumislepingust tuleneva telefoniteenuste kasutamise eest makstava tasu nõude aegumine 01.01.2005. a kell 00.00. Aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lõiget 1 arvestades 31.12.2007. a kell 24.00.
6.Järgmiseks analüüsib kohus järelmaksulepingust tuleneva müügihinna tasumise nõude aegumistähtajaga seonduvat. Kohus on seisukohal, et selle lepingu korral on tegemist korduvate kohustustega (kostjal oli kohustus iga kuu tasuda teatud summa – 99 krooni) ning
seetõttu tuleb aegumistähtaja ja selle alguse leidmisel analüüsida TsÜS § 154. Nimetatud paragrahvi kohaselt on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Tele 2 järelmaksulepingu (tl 10) ja ettemaksuarve (tl 9) kohaselt oli kostja kohustatud müügihinna tasuma 2003. aasta juunist kuni 2004. aasta juulini tehtavate igakuiste osamaksetena. Toimikus on ka hageja 04.10.2003. a teatis lepingu ülesütlemise kohta (tl 21), mis võimaldab kohtu arvates võlaõigusseaduse (VÕS) § 399 lõiget 1 analoogia alusel kohaldades järeldada, et ülesütlemisega muutusid sissenõutavaks kõik seni maksmata osamaksed, sealhulgas 2004. a juulis tasumisele kuulunud viimane osamakse. Seega tuleb müügihinna tasumise nõude korral eristada neid nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks enne lepingu ülesütlemist ja neid nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega. Esimesena nimetatud nõuete korral tuleb lähtuda eelnevalt viidatud TsÜS §-st 154 ja sellest, et nende nõuete osas algab hagi aegumistähtaeg 01.01.2004. a kell 00.00. Need nõuded on tehingust tulenevad nõuded, mis aeguvad TsÜS § 146 lõike 1 järgi kolme aastaga, seega lõppes aegumistähtaeg 31.12.2006. a kell 24.00. Lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete korral on kohus seisukohal, et kuna tegemist ei ole enam korduvate kohustusega, algab aegumistähtaeg TsÜS § 147 lõike 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega, kusjuures aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lõike 1 järgi kolm aastat. Lepingu lõpetamise teate kohaselt palus hageja 04.10.2003. a tasuda võlgnevuse hiljemalt 25 päeva jooksul arvates käesoleva teate koostamisele järgnevast päevast. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks alates 30.10.2003. a. Eeltoodust tulenevalt algas nende nõuete aegumistähtaeg 01.01.2004. a kell 00.00 ja lõppes 31.12.2006. a kell 24.00.
7.Lisaks on pooled eelnevalt viidatud Tele2 teenuste kasutamise tingimuste kohaselt kokku leppinud ka viivises 0,15 % kalendripäevas maksetähtpäevaks tasumata summast (punkt 7.3). Hageja on kohtule esitanud viivisenõude. Viivise korral on praegusel juhul tegemist korduvate kohustustega, sest kostjal tekib kohustus tasuda viivist iga viivitatud kalendripäeva eest. Seega tuleb kohaldada TsÜS § 154 ja viivise nõude aegumistähtaeg algab 01.01.2005. a kell 00.00 ning lõpeb TsÜS § 146 lõike 1 järgi 31.12.2007. a kell 24.00.
8.Kuigi käesolevas asjas on hagi maakohtule esitatud 26.10.2009. a, esitas hageja kohtule 29.12.2006. a maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tl 29). Seega tuleb kohaldada TsÜS § 160 lõike 2 punkti 3 koostoimes sama paragrahvi lõikega 1. TsÜS § 160 lõike 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lõike 2 punkti 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Seega peatus hagi aegumistähtaeg hageja jaoks 29.12.2006. a ning hagi eespool kirjeldatud nõuete osas ei ole aegunud, mistõttu kostja ei saa keelduda oma kohustuste täitmisest.
9.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Hageja on esitanud kohtule poolte vahel sõlmitud lepingute rikkumisest tulenevad nõuded. Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktid 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
10.VÕS § 108 lõike 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingute alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes talle osutatud teenuste eest esitatud arved tasumata. Kostja sisulised vastuväited hagile on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja ei ole väitnud, et tema ei ole lepinguid sõlminud ja et lepingutel ei ole tema allkiri. Samuti ei ole kostja avaldanud, et lepingute sõlmimise ajal oleks olnud kadunud tema isikut tõendavad dokumendid, mistõttu osutus võimalikuks kolmandal isikul lepingute sõlmimine tema nimel.
Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale lepingute alusel osutatud teenuste eest kokku 2 023,17 krooni. Võlateatisest (tl 23) nähtuvalt koosneb nimetatud summa telefonimaksetest summas 224,95 krooni ja kõneteenustest summas 1 798,22 krooni. Kostja võlgnetava summa suurust vaidlustatud ei ole, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 2 023,17 krooni põhivõlgnevuse katteks.
11.Hageja nõuab arvete mitteõigeaegse tasumise eest kostjalt viivist 2 022,17 krooni. Viivise arvutamisel on lähtutud viivise määrast 0,15 % päevas ja viiviseid on arvestatud alates kostjale esitatud viimase arve tasumise tähtajast kuni hagiavalduse koostamiseni. Samas on hageja viivise suuruse sidunud põhinõude suurusega ja vähendanud viivist 2 022,17 kroonini. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kostja jättis oma rahalise kohustuse täitmata, siis on hageja õigustatud viivist nõudma. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise määrale ega taotlenud viivise vähendamist VÕS § 113 lõike 8 ja § 162 kohaselt. Seega on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis summas 2 022,17 krooni.
12.Kokkuvõttes loeb kohus hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 4 045,34 krooni (2 023,17 krooni põhinõude ja 2 022,17 krooni viivisenõude katteks).
13.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4 ning jätab menetluskulud Maria Kapp’i kanda.
14.Lähtudes TsMS § 405 lõike 1 punktist 3, menetluskulude jaotusest, hageja menetluskulude nimekirjast (tl 7) ja menetluskulusid tõendavatest dokumentidest (tl 3, 26, 27), mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1 700 krooni (riigilõiv 1 000 krooni ja lepingulise esindaja õigusabikulu 700 krooni kooskõlas TsMS § 175 lõikes 1 sätestatuga). Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Menetluskuluks TsMS § 138 lõike 1 järgi on menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (esindajate kulud). Nähtuvalt Tartu Maakohtu 18.09.2009. a määrusest (tl 29) jäeti hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldus (tsiviilasi nr 2-06-44126) rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Tulenevalt TsMS § 172 lõikes 9 sätestatust jätab kohus kostjalt välja mõistmata maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 200 krooni. Hageja nõue riigilõivu osas on põhjendatud 1 000 krooni ulatuses. Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Antud hagi näol on tegemist n.n masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete juhtumite korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude suurust (hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 700 krooni. Seega on hageja menetluskuludeks käesolevas asjas kokku 1 700 krooni (1 000 + 700).
15.TsMS § 405 lõike 1 punkti 10 alusel tunnistab kohus käesoleva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.