Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hageja sõlmis kostjaga 18.02.2008 laenulepingu internetikeskkonnas. Hageja kandis samal kuupäeval kostjale pangakorraldusega üle 4 000 krooni laenu tagastamise tähtajaga 19.03.2008. Laenulepingu sõlmimisel lepiti kokku intress 850 krooni laenuperioodiks. Kostja ei ole laenu tagastanud. Hageja on laenutingimuste p 6.1. alusel arvestanud viivist 0,75 % tagastamisele kuuluvast summast päevas, kokku 10 470 krooni. Hageja vähendas hagiavalduses viivise nõuet 3 999 kroonini ning kohtuistungil loobus hageja esindaja kogu viivise nõudest. Hageja nõue kostja vastu on 4 850 krooni, millest 4 000 krooni moodustab põhivõlg ja 850 krooni on intress. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidles maksekäsu kiirmenetluses vastu hageja kogu nõudele. Kostja esindaja poolt kohtuistungil esitatud vastuväidete kohaselt ei ole hageja nõutud intress kooskõlas heade kommetega. Heade kommetega vastuolus olev kokkulepe on tühine ning kohaldamisele kuulub seadus. Kostja esindaja arvestuste kohaselt saab hageja nõuda intressi 656 päeva eest 708.60 krooni. 01.05.2009 kehtima hakanud TsÜS § 86 redaktsioon ei ole sisult uus. Heade kommetega vastuolus olev tehing on tühine ka varem kehtinud TsÜS-i redaktsiooni kohaselt. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada hageja poolt kohtuistungil esitatud ulatuses. Kostjalt tuleb välja mõista põhivõlg ja intress. Eva Kurm on kätte saanud laenusumma 4 000 krooni, mille üle poolte vahel vaidlus puudub. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Laenulepingu üldtingimuste p 3.6. ja 3.7 kohaselt oli laenusaaja kohustatud 4 000 krooni suuruse 30 päevaks võetud laenu puhul tasuma laenuandjale laenu tagastamise tähtajaks laenusumma ja käsitlemise kulu 850 krooni. Hagiavalduses võrdsustab hageja käsitlemise kulu intressiga, tuginedes VÕS §-le 397 lg 1. Intress on tasu laenusumma kasutamise eest ja selle suurus lepitakse poolte vahel kokku. Kohus on seisukohal, et kostja pidi tasuma hagejale hiljemalt 19. märtsiks 2008 a kokku 4 850 krooni, sh 850 krooni intressi VÕS § 397 lg 1 ja 3 alusel: Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. VÕS § 42 lg 1 kohaselt Tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 2 2. lause kohaselt Tüüptingimust ei vaadelda ebamõistlikult kahjustavana, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet. Kohus on seisukohal, et kuivõrd laenulepingu sõlmimise ajal veebruaris 2008 ei kehtinud TsÜS § 86 uues redaktsioonis, millega piirati laenu kasutamise tasu suurust ehk intressi, tuleb lähtuda kehtinud seadusest, mille kohaselt ei olnud tarbijat ebamõistlikult kahjustav kokkulepe, mis puudutas lepingu eseme hinda ja üleantu väärtust, seega laenusummat ja laenu hinda ehk intressi. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjalt tuleb välja mõista laenulepingu järgi saadud 4 000 krooni ja kokkulepitud intress 850 krooni.

Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. Hageja esindaja väitel on hageja menetluskuluks ainult riigilõiv. Riigilõiv on tasutud põhinõudelt. Kohus rahuldab põhinõude, mistõttu kostja peab hüvitama hagejale selles ulatuses ka menetluskulu. Poolte muud menetluskulud jäävad nende endi kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.