Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

kostja juurde ja selgus, et köögi kraanikausi kapi all oli põrand vett täis ja torust jooksis vett. Mõlemal korral kutsus hageja välja ka santehniku. Uputuse kohta on koostud akt 03.04.2007. Vee voolamise tõttu said kahjustada hageja korteris olnud köögi ja toa laed, seinad, tapeet. Kostjad ei ole nõus kahju hüvitama. Kahju ulatus, so remondi maksumus on 38 097 kr. Kostja vaidles hagile vastu. 23.03.2007 ei käinud keegi kostja juures, hageja poolt esitatud akt seda ei kinnita, pealegi nähtub, et vesi oli selleks ajaks, kui santehnik kohale jõudis, lakanud jooksmast. Nädal hiljem tilkus vähesel määral vett köögikraani toru tagant; seda ei olnud võimalik näha, seda oli vaid käega katsudes tunda, sest toru oli veidi märg. Torualune kapp oli kuiv, hagis väidetu veejooksu ulatuse kohta on ülepaisutatud. Kahju ulatus ei ole veenev. Akt on koostatud nädal hiljem. Kostja ei ole kahju tekkimises süüdi. 2006 alguses oli majas suur veeavarii, kuna korterisse nr. xx oli projektiväliselt ehitatud WC ja kraanikauss köögi kõrvale koridori, mis tõi kaasa veekahju tekke. Siis said kannatada ka korterid nr. xx, xx, xx. Ei ole selge, missuguse ala hõlmab lagede remont (27m2) ja kas see on seotud veekahjuga. Remondi eelarve on suur: lagede pahteldamiseks kulub 79,5 kg pahtlit ja tasandussegu 45 kg, tapetseeriva osa suurus hõlmab 39 m2, selle alla 78 kg pahtlit ning ei ole selge, kas see on seotud veekahjuga või hõlmab kogu suure toa või mõne muu ruumi remondi. Ei ole selge ka silikooni kulu 2 kg. KÜ K. aktist ei nähtu, et oleks saanud kahjustada värvitud seinad. Ei ole veenev, et hageja korteris oleks seina peal olnud tapeet hinnaga 160 kr/rull ja ei ole selge, milline värv oli seintel enne kahjustusi. Ei ole selge, kas hageja soovib parandada kahjustusi või teha remonti. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis välja kostjalt hageja kasuks 34 152,07 krooni. Ljudmilla Višnevskaja menetluskulud jäid 89,4% ulatuses Peeter Vennikase kanda ja Peeter Vennikase menetluskulud 10,6% ulatuses Ljudmilla Višnevskaja kanda. KÜ K. 03.04.2007 aktist nähtub, et ühistu valvesantehnik käis vee läbijooksu tõttu 23.03.2007 hilisõhtul korteris nr. XX selle tõttu, et kööki voolas ülemise korruse korterist nr. XX vesi. Selleks ajaks, kui santehnik sinna jõudis, oli vee läbijooks lõppenud, samas ei avanud keegi korteri nr. XX ust. Korteris nr. XX olid märjaks saanud lagi, tapeet ja põrandakate oli üles kerkinud. Tunnistaja I. R. ütlustest nähtub, et hageja korteris olid kahjustada saanud suur tuba ja köök. Tunnistaja elab samas majas kohakuti hageja korteriga, ainult III korrusel. Tunnistaja korteris ei olnud veeleket, seda kontrollis ka väljakutsutud santehnik. Tunnistaja I. R. oli just hageja juures, kui vesi hakkas voolama laest, seinale tekkis plekk, vesi jooksis lage mööda ja mööda köögikappi. Santehnik tuli välja ja nad läksid I korruse naabri juurde. P. Vennikas oli kodus, köögi kraanikausi voolik oli niiske, sealt jooksiski vesi. Hageja korteri esikus oli veeplekk, kuid põhiliselt oli kahjustused köögis ja suures toas. Tunnistaja ei teadnud seda, kas 2006 veekahjus sai kannatada ka korter nr. XX ehk kostja korter. Tunnistaja ütles, et pärast 2007.a. uputust ei ole hageja remonti teinud. Tunnistaja V. D. ütlusest nähtub, et tema kirjutas alla 2007.a. koostatud aktile. Kahjustada sai korter nr. XX: märjaks sai lagi, tapeet, sein. Seda nägi tunnistaja ise, kuna käis korteris nr. XX, kuid tal ei õnnestunud pääseda nr. XX korterisse. Tunnistaja ütles, et 2006.a. toimunud veeavarii ja 2007.a. juhtumi asjaolud on erinevad, 2006.a. juhtumi tõttu sai kannatada korter nr. XX, kuid tunnistaja ei teadnud, kas kannatada sai tookord ka hageja korter, kuid ütles, et sellisel juhul oleks ilmselt koostatud akt. 2(5)

Tunnistaja P. V. ütluste kohaselt toimus 2006.a. veeuputus, kuna korteri ne. XX omanik ehitas WC projektiväliselt. 23.03.2007 ei toimunud veeavariid, ka ei tea tunnistaja, et hageja oleks andnud uksekella sellel õhtul, ehkki ta oli sellel ajal kodus; tunnistaja ei teadnud seda, et tema korteris oleks vaja olnud teha 2007.a. aprillis santehnilisi töid. Tunnistaja mäletas, et kord oli vaja vahetada köögikraan, mida tegi santehnik J. M. ja arvatavasti tehti seda selle tõttu, et hageja käis kogu aeg rääkimas, et kostja tekitanud hagejale veekahjusid. Tunnistaja rääkis, et 2006.a. käis hageja koos tunnistaja I. R.ga nende juures ja selgitas, et miks ei kaevata 4. korruse omanikku kohtusse. Tunnistaja ei mäletanud, et ta oleks näidanud V. D. ja J. M.ile kraanikausikappi. Tunnistaja on käinud hageja korteris, kus köögi laest oli koht lahti, värv koorunud maha 1-1,5 m, koridori ja köögi vahelisel alal on näha värvikahjustusi laes; tunnistaja ei mäletanud, kas köögis võis olla tapeet. Tunnistaja J. M., kes tegi elamut haldavas ühistus sanitaartehnilisi töid, ütlustest nähtub, et hageja korteris oli veeuputus, käidi kostja korteris, kus selgus, et veeavarii oli köögis, kuid seda, millal see toimus, ei mäletanud. I. R. ütlusi ja 03.04.2007 akti hinnates saab järeldada, et 2007.a. märtsis toimus hageja korteris veeuputus, mis sai alguse kostja korterist. Nimelt kinnitas I. R., et märtsis oli hageja korteris kaks korda veeuputus, kusjuures teisel korral, mis oli märtsi lõpus, kutsusid nad kohale ka J. M.i ning siis nägi tunnistaja ise, kuidas vesi voolas hageja korterisse ning nad käisid ära ka tema enda korteris, kus kõik oli korras. Nad käisid ka kostja korteris II korrusel, kus kostja oli koos tunnistaja P. V. kodus ning selgus, et köögikapi kraanikausi voolikust jooksis vesi läbi. Tunnistaja V. D. kinnitas, et ta kirjutas eelmainitud aktile alla ja nägi samuti, et hageja korteris oli tekkinud veekahju märtsis 2007. Ehkki P. Vennikas ei mäletanud, et tema juurde oleks hageja pöördunud 2007.a. märtsis veeuputuse tõttu, ei kinnita tema ütlused seda, et märgitud uputust ei oleks aset leidnud. Tunnistaja teadis, et millalgi vahetati köögis kraan välja eelkõige seetõttu, et hageja kaebas, justkui kostja uputaks hageja korterit. Tunnistaja J. M.i ütlustest nähtub, et hageja korteris toimus veeuputus, et selle tõttu käidi ka kostja korteris, kus ta nägi, et avarii oli kostja korteri köögis. Ehkki tunnistaja ei mäletanud, millal avarii toimus, ei tähenda see, et hageja korteris poleks 2007.a. märtsis veeuputust olnud. Tunnistaja J. M. on aktile alla kirjutanud 07.04.2007, milles fikseeriti hageja korteris toimunud veeuputus just 2007.a. märtsis. Seega on hageja tõendanud akti ja I. R. ütlustega, et 23.03.2007 leidis aset hageja korteris veeuputus, mis sai alguse kostja korterist, kuna tema korteri köögis jooksis kraanikausi voolik läbi. Tunnistajate V. D., J. M.i ja P. V. ütlustega ei ole tõendatud vastupidist, s.t. kostja väited, et veeuputus oleks aset leidnud hageja korteris hoopis 2006.a. korteris nr. XX toimunud veeuputuse tagajärjel. 03.04.2007 aktiga, I. R. ütlustega ja fotodega leidis seega kinnitust, et kahjustada said hageja korteris tapeet, seinad, lagi, seega on saanud kahjustada hageja omand ning tõendatud on hagejale kahju tekkimine. Seda, et kostja ei olnud nõus hagejale kahju hüvitama ja hageja kahju hüvitamist ka kohtueelselt nõudis, ei ole vaidluse alla seatud. Korter nr. XX kuulus kostja (õnnetuse ajal oli ta korteriomandi omanik) mõjussääri, st kostjal oli võimalik kontrollida ja hoolitseda selle eest, et vältida võimalikke veetorust lähtuvaid ohtusid teistele omanikele ja seega ei ole tema vastutus VÕS § 103 ja KOS § 11 järgi välistatud. Katki läinud osa asus kostja köögis kraanikausi all, kostjal oli sinna juurdepääs ja tal oli võimalus omada ülevaadet veetoru seisundist. Eeltoodu alusel ei ole kostja KOS § 11 lg 1 p 1 märgitud kohustust täitnud ja selliseid asjaolusid ei ole esile toodud, et veetoru oleks katki läinud vääramatu jõu tõttu ehk rikkumine oleks vabandatav, mistõttu on kostja vastutav hagejale tekitatud kahju eest. 3(5)

Hageja esitatud K. OÜ eelarvest nähtub, et korteri nr. XX asuva ruumi lagede (27m2), seinte (39m2) taastusremondi maksumus on kokku arvestades materjalide maksumust, tööde enda maksumust, s.h. transpordikulu, kokku 38 097 kr. Märgitud eelarvest nähtub, et hageja korteri remondiks kulub viimistlusmaterjali (pahtlid, akvastop, kruntvärvid, liim, abimaterjal, silikoon), samuti ka korterieelse seisundi taastamiseks tapeeti ja värvi. Eelarvest nähtub vajadus ka laeliistude paigaldamiseks. Fotodelt nähtub, et hageja korteris said kahjustada tapeet, lagi, seinad: värv; tapeet kobrutab, s.h. on näha, et hageja korteris on ka laeliistud. Tunnistaja I. R. ütluste kohaselt on fotod tehtud hageja korterist ja kahjustada on saanud köök ja suur tuba. Tunnistaja O. R., kes koostas K. OÜ eelarve remondi tegemiseks hageja korteris, oli käinud ka kohapeal ning tema ütluste kohaselt oli veekahjustus ulatuslik, kahjustused olid värsked; tema ütluste kohaselt tegeleb firma remondiga juba 11 aastat. Eeltoodust tulenevalt on hageja K.i OÜ eelarvega tõendanud kahju ulatust ja taastamisremondi maksumust. Kostja ei ole ise välja toonud, milline võiks olla hageja korteri taastusremondi maksumus, seades vaid kahtluse alla selle ulatuse. Tunnistaja O. R. ütlustest ei nähtu, et kahju ulatus oleks väiksem kui koostatud eelarve. Nimetatud põhjustel puudub alus kahelda eelarve usaldusväärsuses, s.h. ka eelarves kajastuvates materjalide kogustes, tööde mahus, hindades. Taastusremonti ei ole võimalik läbi viia selliselt, et osa kahjustatud köögi ja toa laest või tapeedist või liistust asendatakse, ülejäänud osa mitte; vastasel korral osutuks remondijärgselt kahjustada saanud osa endiselt ebaühtlaseks, kuid samas peab kahjuhüvitis VÕS § 127 lg 1 järgi ikkagi olema selline, et taastada kahjueelne olukord. Hageja selgitas kohtuistungil, et korteris oli remont tehtud 2002.a., s.o. 5 aastat enne seda, kui kostja korterist tekkinud vee läbijooksu tõttu sai hageja korter kahjustada. Fotodelt ei nähtu, et korteris oleks olnud seinas seineks. Eeltoodu alusel K. OÜ eelarves pakutav kulud seineksile 649,20 kr. ei ole põhjendatud arvata taastusremondi hulka, ja kuna fotodelt nähtuvalt ei olnud köögis ka tapeeti, ei ole põhjendatud arvata taastusremondi hulka tapetseerimistööde maksumust 27,50 m2 (eelarve p 3) eest 2695 kr. Eelarve 38 097 kr. sisaldab endas käibemaksu 18%. Eelarvest nähtuvalt on taastusremondi maksumus ilma käibemaksuta 32 286,64 kr. Arvestades maha seineksi hinna 649,20 kr. ja tapetseerimistööde maksumuse 2695 kr., siis on eelarve maksumuseks 28 942,44 kr., millele tuleb juurde arvestada käibemaks 18%, s.o. kokku on eelarve 34 152,07 kr. Nimetatud ulatuses on põhjendatud ka taastusremondi maksumus ja kahju hüvitamise ulatus. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused on üksteisega vastuolus. Kohus on otsuses kahju tekkimise, põhjusliku seose, õigusvastasuse ja kostja teo tõendatuse küsimuse otsustamisel toetunud KÜ K. 03.04.2007 aktile, mis on koostatud 10 päeva pärast väidetavat sündmust. Nimetatud aktist tuleneb, et Xxxxxxx x-xx korter ust keegi ei avanud. Tunnistaja J. M. kinnitas kohtuistungil aktis toodut, et ta ei pääsenud kostja korterisse, et kontrollida, kas veeavarii on just korteris nr. XX. J. M. kinnitas ka, et ta ei käinud nr. XX korterist ülalpool asuvaid korterites kontrollimas, kas veeavarii on sealt alguse saanud. Asjaolu, et kostja korterisse keegi sisse ei pääsenud, kinnitas ka tunnistaja V. D., kes on KÜ K. juhataja. Kohus ei ole analüüsinud vastuolu nimetatud akti ja tunnistajate ütluste vahel, vastuolu on kohtu poolt kõrvaldamata.

4(5)

Samas on kohus otsust tehes toetunud tunnistaja I. R. ütlustele, kes väitis, et kõik koos käisid 23.04.2007 veeavarii ajal kostja korteris. Tunnistaja I. R. selline ütlus on ilmselgelt vastuolus 03.04.2007 koostatud akti ning tunnistajate V. D.i ja J. M.i ülaltoodud ütlustega. Ka see vastuolu on kohtu poolt kõrvaldamata. Kohus on viidanud tunnistaja J. M.i ütlustele, kes olevat vastupidiselt ülaltoodule märkinud, et käis kostja korteris, kus nägi avariid. Samas on tunnistaja J. M. andnud 03.04.2007 aktile allkirja (aktis on märgitud, et keegi kostja korterisse sisse ei pääsenud). Ka ei mäletanud J. M. avarii toimumise aega ja asjaolusid. Vaatamata istungil esitatud korduvatele küsimusele selle kohta, milles avarii seisnes, ei osanud J. M. veeavarii põhjust selgitada. On äärmiselt kummaline, et professionaalne santehnik mäletab, et leidis aset veeavarii, kuid ei mäleta, millised olid veeavariisse puutuvad asjaolud. Tunnistaja P. V. ütlus ei kinnita, et tema ja kostja korteris oleks hageja väidetud ajal 23.04.2007 veeavarii aset leidnud ning seda, et sel põhjusel oleks hageja tema poole pöördunud. P. V. pole ka kinnitanud, et hageja või keegi teine oleks kostja ja tema korteris väidetava avarii ajal käinud. Seega ei olnud õige hageja nõude põhjendatuks lugemisel toetuda P. V. ütlustele. Tuvastamata on jäänud kostja tegu, mille tagajärjena hagejal väidetav kahju tekkis. Kostja ei ole kunagi omaks võtnud asjaolu, et tema korterist sai alguse vee läbijooks hageja korterisse. Sellest tulenevalt on ainetu kohtu käsitlus põhjusliku seose ja kahju tekkimise kohta. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Maakohus on tõendeid kogumis hinnanud ja kohtuotsust põhjendanud vastavuses TsMS § 442 lg.8 sätetele. Tunnistaja I. R. kinnitas hageja väiteid, et 2007.a. märtsikuus toimus kostja korterist vee läbijooks hageja korterisse kahel korral, kusjuures esimesel korral kostja korterisse ei pääsetud. Tunnistaja ütlused ja korteriühistu 03.04.2007 akt ei ole omavahel vastuolus; akt käsitab 23.03.2007 toimunud läbijooksu ja seda, et selle kuupäeval kostja korterisse ei pääsetud. Tunnistaja J. M. kuulati kohtus üle ligi 2 aastat pärast juhtunut, mistõttu ei ole midagi eriskummalist selles, et ta ei mäleta täpselt, kas kostja juures lekkis vesi torust või voolikust. Tunnistaja P. V. ütluste sisu on otsuses kajastatud vastavalt kohtuistungi protokollile ja maakohus on tema ütlusi kogumis teiste tõenditega adekvaatselt hinnanud.

Margo Klaar

Tiit Kollom

Mare Merimaa

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.