Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse Hageja nõue, põhjendused. 23.03.07 voolas hageja korteri kööki vesi kostja korterist. Hageja helistas ühistu santehnikule. Uputuse kohta on koostud vastav akt 03.04.07. Vesi voolas seinte ja kapi peale. Hageja läks kostja juurde, ent keegi ust ei avanud järgmise nädala pärast tilkus jälle vett. Hageja läks kostja juurde ja selgus, et köögi kraanikausi kapi all oli põrand vett täis ja torust jooksis vett. Mõlemal korral kutsus hageja välja ka santehniku.. Vee voolamise tõttu said kahjustada hageja korteris olnud köögi ja toa laed, seinad, tapeet. Kostjad ei ole nõus kahju hüvitama. Kahju ulatus, so remondi maksumus on 38097 krooni. Hageja ei nõustunud kosja vastuväidetega (lk 31). Kostja on oma vastuses omaks võtnud, et tema korteris tilkus torust vett, seega tekkis kahju kostja korterist tulnud vee tõttu. Kahju ei tekkinud mitte 2006.a. märtsis toimunud veeavarii tõttu korteris 85, vaid tekkis 2007.a märtsis just kostja korterist alguse saanud vee läbijooksu tõttu Tõendid: Tunnistaja IR ütlus, korteri plaanid, fotod, remonditööde eelarve, kinnistusraamatu väljavõte, pretensioon koos postikviitungiga. Kostja vastuväited 23.03.07 ei käinud keegi kostja juures, hageja poolt esitatud akt seda ei kinnita, pealegi nähtub, et vesi oli selleks ajaks, kui santehnik kohale jõudis, lakanud jooksmast. Nädal hiljem kui käidi, tilkus vähesel määral vett köögikraani toru tagant, seda ei olnud võimalik näha, seda oli vaid käega katsudes tunda, sest toru oli veidi märg. Torualune kapp oli kuiv, hagis väidetu veejooksu ulatuse kohta on ülepaisutatud. Ei ole veenev kahju ulatus. Akt on koostatud nädal hiljem. Ei ole kahju tekkimises süüdi. 2006.a. alguses oli majas suur veeavarii, kuna korterisse nr 85 oli projektiväliselt ehitatud WC ja kraanikauss köögi kõrvale koridori, mis tõi kaasa veekahju tekke. Siis said kannatada ka korter 71, 77, 73. Tookordse veekahju avastas PV. Ei ole selge, missuguse ala hõlmab lagede remont (27m2) ja kas see on seotud veekahjuga. Remondi eelarve on suur, lagede pahteldamiseks kulub 79,5 kg e keskmiselt 2,9kg/m2 ja tasandussegu 45 kg, mis on 1,6 kg/m2 kohta, tapetseeriva osa suurus hõlmab 39m2, selle alla 78 kg pahtlit ning ei ole selge, et see oleks seotud veekahjuga või hõlmab kogu suure toa või mõne ruumi lisaks. Ei ole selge ka silikooni kulu 2 kg. KÜ aktist ei nähtu, et oleks saanud kahjustada värvitud seinad. Ei ole veenev, et hageja korteris oleks seina peal olnud tapeet hinnaga 160 kr/ rull ja ei ole selge, milline värv oli seintel enne kahjustusi. Ei ole selge, kas hageja soovib parandada kahjustusi või teha remonti. Tõendid tugines aktile 14.03.06 (lk 22), korteri plaanidele (lk 23), tunnistaja P. V , O R , J. M , V. D ütlised. Kohtu põhjendused Esitatud kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et hageja on korteriomandi XXX, mille reaalosaks on korter nr 73, , omanik ja kostja oli seisuga 31.05.07 korterimandi nr XXX mille reaalosaks on korter 77, omanik. Seega on vaidluses tõendatud, et ajal mil väidetav

kahjujuhtum aset leidis, olid hageja ja kostja vastavate korteriomandite omanikud. See, et korterid asuvad üksteise peal, ei ole vaidluse all. Eeltoodust tulenevalt reguleerib pooltevahelisi suhteid omandi kasutamisel ja teiste korteriomandi omanike omandi kahjustamisel eelkõige korteriomandi seaduse sätted. Vastavalt KOS § 11 lg 1 p 1 on korteriomanik kohustatud hoiduma kaasomandi eset kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Eeltoodust järeldub, et seaduses märgitud kohustus hõlmab ka korteriomandi omaniku poolt tema korteriomandi reaalosas ja selle juurde kuuluva mõttelise osa valdamist ja kasutamist viisil, et ei teisele korteriomandi omanikule takistusi mõttelise osa kasutamisel aga ka selle mõttelise osa kahjustusi või muutmist, millest tingituna tekkivad negatiivseid mõjud teistele korteriomandite omanikele. Juhul, kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. KOS § 11 lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata. Seega on korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest reguleeritud erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena muid sätteid. Kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlakstegemisel kohaldatakse VÕS-i 7. peatüki sätteid. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses. Eeltoodust järeldus, et korteriomandi omaniku vastutus teise korteriomandi omaniku ees kahju tekitamisel ülalmärgitud sätete alusel järgneb süüst olenemata ja vastutus võib olla välistatud vaid rikkumise vabandatavuse tõttu. Seega ei oma vaidluses tähendust kotja väited, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. VÕS § 103 lg 2 kohaselt on vääramatu jõud asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Seega saab vääramatuks jõuks lugeda vaid sellist asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja sellise asjaolu tekkepõhjus peab olema objektiivne, st võlgnik ei ole seda oma tegevuse või tegevusetusega ise põhjustanud. Kahju tekkimine, põhjuslik seos, õigusvastasus, kostja tegu

Kohtule esitatud KÜ aktist 03.04.07 nähtub, et ühistu valvesantehnik käis vee läbijooksu tõttu 23.03.07 hilisõhtul korteris nr 73 selle tõttu, et kööki voolas ülemise korruse korterist nr 77 vesi. Selleks ajaks, kui santehnik sinna jõudis, oli vee läbijooks lõppenud, samas ei avanud keegi korteri nr 77 ust. Korteris nr 73 olid märjaks saanud lagi, tapeet ja põrandakate oli üles kerkinud. Hageja tunnistaja IR ütlustest nähtub, et hageja korteris olid kahjustada saanud suur tuba, köök, samas kui II korruse korteris ust ei avatud. Tunnistaja elab samas majas kohakuti hageja korteriga, ainult III korrusel. Tunnistaja korteris ei olnud veeleket, seda kontrollis ka

santehnik kes välja kutsuti. Veeleke tekkis 2007.a. kevadel, esimest korda märtsis ja teine kord märtsi lõpus. Ta oli just hageja juures, kui vesi hakkas voolama laest, seinale tekkis plekk, vesi jooksis lage mööda, mööda köögikappi. Santehnik tuli välja ja nad läksid I korruse naabri juurde, P. Volid kodus, nende köögi kraanikausi voolik oli niiske, sealt jooksiski vesi. Hageja korteri esikus oli veeplekk, kuid põhiliselt oli need köögis ja suures toas. Tunnistaja ei teadnud seda, kas 2006.a .veekahjus sai kannatada ka 77 korter ehk kostja korter. Tunnistaja ütles, et pärast 2007 uputust ei ole hageja remonti teinud, ütles, et hageja korter sai kannatada 2007a., mitte 2006.aastal kui 85 korteris toimunud veekahju tõttu sai kannatada tunnistaja korter. Kostja tunnistaja VD ütlusest nähtub, et ta kirjatas alla 2007.a. koostatud aktile, kahjustada sai korter nr 73 - märjaks sai lagi, tapeet, sein, mida ise nägi, kuna käis ise ka korteris nr 73, kuid ei õnnestunud pääseda 77 korterisse. Tunnistaja ütles, et 2006.a 85. korteri ja käesoleva juhtumi asjaolud on erinevad, 2006.a. juhtumi tõtt sai kannatada 81. korter, kuid ei teadnud kas kannatada sai tookord ka hageja korter, kuid ütles, et sellisel juhul oleks ilmselt koostatud akt. Kostja tunnistaja PV kohaselt toimus 2006.a veeuputus, kuna 85. korteri omanik ehitas WC projektiväliselt. 2007.a. 23. märtsil ei toimunud vaidlusalust veeavariid, ka ei tea, et hageja oleks andnud uksekella sellel õhtul, ehkki tunnistaja oli sellel ajal kodus, ei teadnud seda, et tema korteris oleks vaja olnud teha 2007.a. aprillis santehnilisi töid. Mäletas, et kord oli vaja vahetada köögikraan, mida tegi santehnik M ja arvatavasti tehti seda selle tõttu, et hageja käis kogu aeg rääkimas, et kostja tekitanud hagejale veekahjusid. Tunnistaja rääkis, et 2006.a. käis hageja koos tunnistaja R nende juures ja selgitas, et miks ei kaevata 4. korruse omanikku kohtusse. 2006.a toimus aga ulatuslik veeuputus, mis oli tingitud 85. korterist tulnud veega. Tunnistaja ei mäletanud, et ta oleks näidanud V. D ja M kraanikausikappi. Tunnistaja on käinud hageja korteris, kus köögi laest oli koht lahti, värv koorunud maha 1-1,5 m, koridori ja köögi vahelisel alal on näha värvikahjustusi laes, ei mäletanud, kas köögis võis olla tapeet. Kostja tunnistaja JM, kes tegi elamut haldavas ühistus sanitaartehnilisi töid, ütlustest nähtub, et hageja korteris oli veeuputus, käidi kostja korteris, kus selgus, et veeavarii oli köögis, kuid seda, millal see toimus, ei mäletanud. T. R ütlusi, esitatud akti 03.04.07, mis on allkirjastatud kostja tunnistajate V. D ja J. M poolt, leiab kohus, et mainitud tõendeid hinnates saab järeldada, et 2007.a. toimus hageja korteris märtsis veeuputus, mis sai alguse kostja korterist. Nimelt kinnitas T. R , et märtsis oli hageja korteris kaks korda veeuputus, kusjuures teisel korral, mis oli märtsi lõpus, kutsusid nad kohale ka J. M ning siis nägi tunnistaja ise, kuidas vesi voolas hageja korterisse ning nad käisid ära ka tema enda korteris, kus kõik oli korras ja ka kostja korteris II korrusel, kus kostja oli koos tunnistaja P. V kodus ning selgus, et köögikapi kraanikausi voolikust jooksis vesi läbi. Kostja tunnistaja V. D kinnitas, et ta kirjutas eelmainitud aktile alla ja nägi samuti, et hageja korteris oli tekkinud veekahju märtsis 2007. Ehkki P. V ei mäletanud, et tema juurde oleks hageja pöördunud 2007. märtsis veeuputuse tõttu, ei kinnita tema ütlused seda, et märgitud uputust ei oleks aset leidnud, teadis, et millalgi vahetati köögis kraan välja eelkõige seetõttu, et hageja kaebas justkui kostja uputaks hageja korterit. Kostja tunnistaja J. M , kes on

aktile alla kirjutanud, ütlustest nähtub, et hageja korteris toimus veeuputus, et selle tõttu käidi ka kostja korteris, kus ta nägi, et avarii oli kostja korteri köögis. Ehkki tunnistaja ei mäletanud, millal avarii toimus, ei tähenda see kohtu arvates, et märgitud hageja korteris poleks 2007.a märtsis veeuputust olnud. Tunnistaja J. M on aktile allkirjutanud 07.04.07, millega fikseeriti toimunud veeuputus just 2007.a. märtsis hageja korteris. Seega on hageja tõendanud akti, T. R ütlustega, et 2007.a 23.03 leidis aset hageja korteris veeuputus, mis sai alguse kostja korterist, kuna tema korteri köögis jooksis kraanikausi voolik läbi ning kostja tunnistajate V. D . J. M i ja P. V ütlustega ei ole tõendatud vastupidist e kostja väited, et veeuputus oleks aset leidnud hageja korteris hoopis 2006.aastal 85. korteris toimunud veeuputuse tagajärjel. Kohtule esitatud fotodega, varemmainitud aktiga ja T. R ütlustega leidis seega kinnitust, et kahjustada said hageja korteris tapeet, seinad, lagi, seega on saanud kahjustada hageja omand e tõendatud hagejale kahju tekkimine. Seda, et kostja ei olnud nõus hagejale kahju hüvitama ja hageja kahju hüvitamist ka kohtueelselt nõudis, ei ole vaidluse alla seatud ja seega ei pea kohus andma hinnangut hageja esitatud pretensioonile ja postikviitungile (lk 13) KOS § 11 lg 1 tuleneb kohustus hoida oma reaalosa ja selles asuvad asjad seisundis, et nendest lähtuv ei tekitaks kahju teistele korteriomanikele, kuulus kostja (õnnetuse ajal oli korteriomandi omanik) mõjussääri, st kostjal oli võimalik kontrollida ja hoolitseda selle eest, et vältida võimalikke veetorust lähtuvaid ohtusid teistele omanikele ja seega ei ole tema vastutus VÕS § 103 ja KOS § 11 järgi välistatud. Katki läinud osa asus köögis kraanikausi all, kostjal oli sinna juurdepääs ja kostjal oli võimalus omada ülevaadet veetoru seisundist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja ei ole KOS § 11 lg 1 p 1 märgitud kohustust täitnud ja selliseid asjaolusid ei ole esile toodud, et veetoru oleks katki läinud vääramatu jõu tõttu ehk rikkumine oleks vabandatav, mistõttu on kostja vastutav hagejale tekitatud varakahju eest. Kuna hagejale kahju tekkimine on tõendatud, siis on hageja omandi kahjustamine õigusvastane ja kuna tõendatud on asjaolu, et kostja korterist sai alguse vee läbijooks, mis põhjusta hageja omandi rikkumise ja kuna kostja ei ole oma KOS § 11 lg 1 tulenevat kohustust täitnud, on tõendatud seega samuti põhjuslik seos kahju tekkimise ja kostjapoolse kohustuse rikkumise vahel. Kahju ulatus

VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 1 tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS §

132 lg 3 järgi siis, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Hageja poolt kohtule esitatud K OÜ eelarvest nähtub, et korteri nr 73 asuva ruumi lagede (27m2), seinte (39m2) taastusremondi maksumus on kokku arvestades materjalide maksumust, tööde enda maksumust, sj transpordikulu kokku 38097 krooni. Märgitud eelarvest nähtub, et hageja korteri remondiks kulub viimistlusmaterjali (pahtlid, akvastop, kruntvärvid, liim, abimaterjal, silikooni), samuti ka korterieelse seisundi taastamiseks tapeeti, värvi (laed, seinad). K i OÜ eelarvest nähtub vajadus ka laeliistude paigaldamiseks. Kohtule esitatud fotodelt nähtub, et hageja korteris said kahjsutada tapeet, lagi, seinad: värv, tapeet kobrutab, sh on näha, et hageja korteris on ka laeliistud. Tunnistaja I. R ütluste kohaselt on tehtud fotod hageja korterist ja kahjustada on saanud köök, suur tuba ja tema ütluste kohaselt sai hageja korter mitte 2006.a. korteris nr 85 toimunud uputuse tõttu kahjustada, vaid 2007.a. Kostja tunnistaja OR, kes koostaski hageja poolt kohtule esitatud K OÜ eelarve remondi tegemiseks hageja korteris, oli käinud ka kohapeal ning tema ütluste kohaselt oli veekahjustus ulatuslik, kahjustused olid värsked, tema ütluste kohaselt tegeleb firma remondiga juba 11 aastat. Eeltoodud tõendeid hinnates leiab kohus, et hageja poolt kohtuleesitatud K i OÜ eelarvega on hageja tõendanud kahju ulatust ja taastamisremondi maksumust. Kostja ei ole ise välja toonud, milline võiks olla hageja korteri taastusremondi maksumus, seadis vaid kahtluse alla selle ulatuse ning kostja taotluse alusel ülekuulatud O. R ütlustest ei nähtu, et kahju ulatus oleks väiksem kui koostatud eelarve. Nimetatud põhjustel puudub kohtul alus kahelda eelarve usaldusväärsuses, sj ka eelarves kajastuvates materjalide kogustes, tööde mahus, hindades. Kohtu arvates ei ole võimalik taastusremonti läbi viia selliselt, et osa kahjustatud köögi, toa laest või tapeedist või liistust asendatakse, ülejäänud osa mitte, vastasel korral osutuks remondijärgselt kahjustada saanud osa endiselt ebaühtlaseks, kuid samas peab kahjuhüvitis VÕS § 127 lg 1 järgi ikkagi olema selline, et taastada kahjueelset olukorda. Hageja selgitas kohtuistungil, et korteris oli remont tehtud 2002.a. so 5 aastat enne seda, kui kostja korterist tekkinud vee läbijooksu tõttu sai hageja korter kahjustada. Fotodelt nähtub, et hageja korteris on saanud kahju tapeet, seinad, laed, sj ei nähtu fotodelt, et korteris oleks olnud seinas seineks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et K OÜ eelarves pakutav seineksile kulud hind 649,20 krooni ei ole põhjendatud arvata taastusremondi hulka ja kuna fotodelt nähtuvalt ei olnud köögis ka tapeeti, ei ole põhjendatud arvata taastusremondi hulka tapetseerimistööde maksumust 27,50 m2 (lk 5, eelarve p 3) eest summas 2695 krooni. Esitatud plaanide järgi on köök väiksem kui suur tuba, seega ei arvestagi kohus tapeeti 27,50m2 alale. Eelarve 38097 krooni sisaldab endas käibemaksu 18%. Eelarvest nähtuvalt on taastusremondi maksumus ilma käibemaksuta 32286,64 krooni, sj nähtub, et materjalide maksumus, tööde maksumus jm on arvestatud kõik käibemaksuta ja lõpptulemusele (32286,64 kr) on arvestatud juurde käibemaks 18%. Kohus arvestab seineksi hinna 649,20 krooni ja tapetseerimistööde maksumuse 2695 krooni maha 32286,64-st, mis teeb seega eelarve maksumuseks 28942,44 (32286,64-649,20-2695) krooni. Märgitule tuleb juurde arvestada käibemaks 18%, so 5209,63 krooni ning kokku on eelarve seega 34152,07 krooni. Nimetatud ulatuses on kohtu arvates põhjendatud ka taastusremondi maksumus ja kahju hüvitamise ulatus. Mis puutub kostja

väitesse, et tapeedi hind on põhjendamatu, siis arvestades eelarve koostaja (tunnistaja O. R ütlus) kogemusi, puudub kohtul alus kahelda valitud tapeedi hinnas ülejäänud korteri osa taastamisremondi tegemiseks. Eeltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele summas 34152,07 krooni, mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja. Menetluskulud TsMS § 163 alusel jäävad hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud vastavas osas kummagi poole kanda. Hagi kuulus rahuldamisele 89,4% ulatuses, seega jäävad hageja menetluskulud kostja kanda 89,4 % ulatuses ja kostja menetluskulud 10,6% ulatuses hageja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.