Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Urmas Reinola, Ulvi Loonurm, Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. detsember 2009.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-20526
Tsiviilasi
OÜ Pakri Elamu (pankrotis) hagi Tšertšiki vastu võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21. mai 2009.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
4 625 994.10 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Pakri Elamu (pankrotis) apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
25. november 2009.a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Pakri Elamu OÜ (pankrotis), (registrikood 10509236, asukoht Kivi 18, Paldiski), esindaja vandeadvokaat Terje Eipre
Konstantin
Kostja Konstantin Tšertšik (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xx-xx xxxxx xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Maidu Kaasik
1.Jätta Harju Maakohtu 21. mai 2009.a otsus muutmata. 2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Esimese astme kohtu ja apellatsioonikohtu menetluskulud jätta hageja OÜ Pakri Elamu (pankrotis) kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist
otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusabi taotlemise selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 28.05.2007.a esitas hageja Harju Maakohtusse hagi Konstantin Tšertšiki vastu juhatuse liikme poolt äriühingule ning äriühingu võlausaldajatele tekitatud kahju 4 625 994.10 krooni hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt algatas Harju Maakohus 19.03.2007.a hageja pankrotimenetluse ja 19.04.2007.a kuulutas välja hageja pankroti. Kostja oli hageja juhatuse liige alates 19.11.2003.a. Raamatupidamine & Finants OÜ arvamusest nähtub, et hageja lühiajalise võla kattekordaja on olnud nõrk juba aastatel 2005 ja 2006; hageja likviidsuskordaja on olnud alla lubatud piiri juba alates 2004.a; hageja võlakordaja on olnud kõrge juba 2005.aastal ning 2006.a ja 2007.a väga kõrge; hageja võõr- ja omakapitali suhe oli 2004.a ja 2005.a lubatust kõrgem ning 2006.a ja 2007.a juba negatiivne, millest tulenevalt oli hageja võlausaldajate riskimäär lubamatult suur; hageja netovara osakaal osakapitalis langes alla lubatud piiri 2006.a lõpuks; hageja maksejõuetus tekkis 2006.a märtsis. Kostja jättis hageja juhatuse liikmena täitmata seaduses sätestatud kohustuse kokku kutsuda osanike üldkoosolek, kes oleks pidanud otsustama osakapitali suurendamise, osaühingu lõpetamise, ühinemise või pankrotiavalduse esitamise. Hageja jättis täitmata ka seadusest tuleneva kohustuse esitada seaduses sätestatud juhul pankrotiavaldus. Aruandest nähtub, et üldkoosoleku oleks pidanud kostja kokku kutsuma juba 2006.a lõpus ning pankrotiavalduse esitama 2006.a märtsis. Mõlemad kohustused jättis kostja täitmata, sest pankrotiavaldus esitati hoopis võlausaldaja AS-i V. poolt alles 26.02.2007.a. Hageja kehvale majanduslikule olukorrale vaatamata sõlmis kostja AS-ga V. kaks ostu-müügi lepingut: 23.03.2007.a 4 779 000 krooni väärtuses ja 14.09.2006. a 979 400 krooni väärtuses. Mõlemas lepingus oli hageja kauba ostjaks ning kohustus tasuma kauba eest esitatavate arvete alusel, mida hageja pole teinud, kuna hagejal puudusid juba siis rahalised vahendid ostetud kauba eest tasumiseks. Ainuüksi AS-ile V. võlgneb hageja kokku 4 067 726.15 krooni, millest 495 353.16 krooni on põhivõlgnevuselt arvestatud viivised. OÜ-le I. võlgneb hageja kokku 778 700.12 krooni. Kohustused OÜ I. ees võttis hageja pärast seda, kui kostja oleks pidanud hageja juhatuse liikmena esitama pankrotiavalduse kohtusse. Hageja 2006. aasta ja 2007. aasta majandusaasta aruannetest nähtub, et hageja ärikulud olid 2006. aastal 18 165 388 krooni ja äritulud kokku 13 809 927 krooni, millest tulenevalt tekkis hagejal ärikahju 4 355 465 krooni ulatuses. 2007. aastal on ärikulud olnud kokku 463 475 krooni, kuid äritulud puudusid. Eeltoodu tähendab seda, et kostja on realiseerinud hageja kaupu ja teenuseid 01.01.2006.a kuni 31.03.2007.a allapoole soetushinna müügikahjumiga
30%, mida võib pidada hageja maksejõuetuse põhjuseks ning seega on kostja hageja maksejõuetuse põhjustanud, mis on juhatuse liikme kohustuste rikkumine (raske hooletus). Kostja on hageja endise juhatuse liikmena pannud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmisega toime raske juhtimisvea. Kostja tekitas hagejale 2006.a otsest varalist kahju 3 789 078 krooni ulatuses, müües hageja kaubad, toormematerjalid ja teenused olulises ulatuses alla soetushinna (ka omahind). Märgitud kahju on saadud kaupade, toormematerjalide ja teenuste kulu 17 599 005 krooni mahaarvutamise teel ärituludest 13 809 927 kroonilt, mis teeb 3 789 078 krooni. Teiseks tekitas kostja hagejale 2007.a otsest varalist kahju summas 341 563 krooni ulatuses, müües hageja kaubad, toormematerjalid ja teenused olulises ulatuses alla soetushinna. Märgitud kahju on saadud kaupade, toormematerjalide ja teenuste kulu 341 563 krooni maha arvutamise teel ärituludest 0 kroonist, mis teeb 341 563 krooni. Kostja poolt hagejale tekitatud kahju hulka tuleb arvata ka pankrotiavalduse esitaja AS V. poolt põhinõudelt 3 572 323 kroonilt arvestatud viivised summas 495 353.16 krooni, mis on arvestatud kohustuse sissenõutavaks muutumisest alates, kuni pankroti välja kuulutamiseni. Kokku moodustab kostja tekitatud kahju 4 625 994.10 krooni. Juhul, kui kostja oleks esitanud 2006.a märtsis võlgniku pankrotiavalduse kohtusse hageja maksejõuetuse tõttu, ei oleks hagejal hetkel võlgnevust pankrotiavalduse esitaja AS V. ees põhiosas 3 572 323 krooni ning põhiosalt arvestatud viiviste osas 495 353.16 krooni. Samuti puuduksid hagejal võlgnevused OÜ I. ees täies ulatuses. Juhul kui kostja poleks müünud hageja kaupa ja toormematerjale ning osutanud teenust alla soetushinna, poleks hagejale 2006.a tekkinud kahju summas 3 789 078 krooni ja 2007. aastal summas 341 563 krooni. Kostja on hageja juhatuse liikmena jätnud järgimata käibes vajaliku hoole olulises ulatuses (raske hooletus) ning kostja otsesed teod põhjustasid hageja maksejõuetuse, tekitades sellega kahju nii hagejale kui ka hageja võlausaldajatele, kelle kaupu hageja kasutas ning mille eest hageja lõppkokkuvõttes pole tasunud ega ole suuteline tasuma. Vastutustundetu käitumine ilmnes kostja käitumises 2007.a alguses, kuna pärast 2006.a aruande allkirjastamist 31.12.2006.a kohustus kostja esitama pankrotiavalduse kohtusse. Majandusaasta andmetele vaatamata (kohustusi ca 5 miljonit, netovara vähemalt 10 korda vähem, kusjuures netovaraks oli liisitud auto, mida kostja püüdis kolmanda isiku nimele registreerida), jätkas kostja hageja majandustegevust ning tekitas sellega veel lisakahju vähemalt üle poole miljoni (2007.a materjalide ja teenuste kahju ning 2007.a AS V. viivised). Ülaltoodust lähtuvalt on kostja toime pannud raske juhtimisvea hageja majandustegevuse korraldamisel ning põhjustanud hageja maksejõuetuse. Hageja palub mõista kostjalt välja (pankrotiavalduse esitamata jätmisega ja maksejõuetuse põhjustamisega) hagejale tekitatud varalise kahju summas 4 625 994.10 krooni. Hageja 10.07.2008.a täienduste kohaselt on kostja rikkunud oma tegudega seadusest tulenevat kohustust, mille kohaselt pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Nimetatud sätte rikkumisega tekkis hagejale kahju summas 4 130 641 krooni. Kostja poolt pankrotiavalduse õigeaegse esitamisega oleks kohus pankroti välja kuulutanud 2006.a märtsi kuus. Pankroti väljakuulutamisega lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Kostja juhatuse liikmena on rikkunud oma kohustust
(jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata), mille tagajärjel tekkis kostjale kahju intresside osas. Kostja vastuväited Kostja juhatuse liikmena ei saanud 31.12.2006.a teada hageja finantsprobleemidest ja sellest, et hageja on maksejõuetu, kuna majandusaastaaruanne esitatakse hiljemalt 30.06.2007.a ning majandusaasta aruanne ei olnud kinnitatud. Äri on seotud riskiga. Hageja pankrotistus, kuna kostja juhatuse liikmena sõlmis suure võlausaldajaga AS-iga V. ostu-müügi lepingu. Kostja tegi omalt poolt kõik, et arved oleksid makstud kõikidele hageja võlausaldajatele. Hageja ja AS V. sõlmisid 23.03.2006.a ostu-müügilepingu nr. 17/06, mille kohaselt hageja ostis kaubad kogumaksumusega 4 779 000 krooni. Ülalnimetatud ostu-müügitehing oli sõlmitud hageja poolt seoses sellega, et viimane sai tellimuse Paldiski Põhjasadamalt. Paldiski Põhjasadam aga ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, viivitas tehtud töö eest tasumisega, mille tõttu tekkis kahju ka hagejal. Majandusaasta aruanne on allakirjutatud kostja poolt 01.03.2007.a. Võlausaldaja pankrotihoiatus aga oli saadud 13.02.2007.a ning pankrotimenetlus oli algatatud 19.03.2007.a. Kui pankrotimenetluses ei oleks võetud vastu otsus lõpetada hageja tegevus, oleks võlgu olnud võimalik kustutada mõne aja jooksul. Kostjale on arusaamatu, milles seisnes kahju ja nimelt missugune vara oli müüdud alla hinna ja kas müüdi üldse alla omahinna. Hageja arvestusi ei saa vaadelda läbi üldise kahju, seega kahju olemasolu pole tõendatud. Bilansimaht ei kajasta äriühingu vara väärtust. Hageja ei ole tõendanud, et vara müüdi alla omahinna. 15.07.2008.a täiendavate vastuväidete kohaselt on hageja võlausaldaja AS V.. Hageja sõlmis AS-iga V. ostu-müügilepingu plaatide ostmiseks. Üks leping sõlmiti 23.03.2006.a. Need plaadid osteti töö teostamiseks Põhja Sadamas, milleks sõlmiti alltöövõtuleping 31.03.2006.a hageja ja Nordic Trade Group AS vahel. Lepingu hind oli 7 585 816.50 krooni. Kahjuks töid alustati palju hiljem, mille tõttu hagejal tekkisid täiendavalt kohustused (tehnika seisak, tähtaegade pikendamine). Hageja pidi sõlmima veel ühe sarnase lepingu Põhja Sadamas tööde teostamiseks ja selle pärast oli sõlmitud septembris 2006.a teine ostu-müügileping ASiga V.. Kahjuks leping jäi sõlmimata ning OÜ Pakri Elamu ei saanud täita oma kohustusi AS V. eest. Juhatuse liikme poolt kohustuste hoolsa täitmise näitajaks on võlgnevuste olemasolu või puudumine Maksu- ja Tolliameti ees. OÜ-l Pakri Elamu olid tasumata ainult jooksvad maksed, kuid oli enammakse käibemaksu põhimaksu osas 156 818 krooni. Kostja 04.12.2008.a täienduste kohaselt nähtub konto väljavõttest, et hageja arveldusarvele kandis 07.04.2006.a Nordic Trade Group 1 900 000 krooni, millest 955 00 krooni kanti AS-ie V., 560 764.30 R.ile (tehnika rent), 22 390.50 I. (tehnika rent) samal päeval, ja 10.04.06.a kanti 150 638.80 Harku Karjäärile (killustik). Peale ülalnimetatud raha kandmist on jäänud summa 210 407 krooni, millest oli tasutud sõiduauto, kütuse, telefoni, ehitusmaterjali eest ning tasutud maksud ja töötasud. Kostja käitus samamoodi, kui tulid muud summad Nordic Trade Group AS-it ja omalt poolt esmasena kustutas hageja kohustused teiste äriühingute ees. Kostja, kui juhatuse liige käitus korraliku ettevõtja hoolsusega. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused 21.05.2009.a otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus leidis, et hageja kui äriühingu ja kostja kui juhatuse liikme vahel on
käsundilaadne suhe ja kostja vastutus äriühingu ees oma kohustuste rikkumisest tulenevalt ei ole deliktiline vastutus (ÄS § 187 lg 2). Vaidlust ei ole selles, et kostja sõlmis hageja nimel kaks ostu-müügilepingut AS-iga V. 23.03.2006.a (hagiavalduses ilmselt ekslikult 23.03.2007.a) 4 779 000 krooni väärtuses (tl 1617) ja 14.09.2006.a 979 400 krooni väärtuses (tl 18-19). Hageja võttis ka kohustused OÜ I. ees pärast seda, kui oleks pidanud juhatuse liikmena esitama pankrotiavalduse. Vaidlust ei ole selles, et võlgnevus OÜ-le I. moodustab 778 700 krooni (tl 20). Kostja ei ole eitanud ka seda, et ta müüs kaubad ja teenused alla soetusmaksumuse. Hageja käsitleb võlausaldajatele AS-le V. ja OÜ-le I. tekkinud kahju kui temale tekkinud kahju, mis tekkis lisakohustuse juurdevõtmisega hagejale. Samas ei ole hageja esile toonud, millise konkreetse kahju kostja sellega hagejale põhjustas. Hageja on tuginenud teisalt asjaolule, et kostja tekitas hagejale otsest varalist kahju 3 789 078 krooni ulatuses 2006.a, müües hageja kaubad, toormematerjalide ja teenused olulises ulatuses alla soetushinna (omahinna). Hageja on saanud kahju suuruse arvestuslikul teel, lahutades ärituludest kaupade, toormematerjalide ja teenuste kulu. Lisaks müüs kostja 2007.a hageja kaubad, toormematerjalid ja teenused olulises osas alla soetushinna, hageja saab äritulude 0 kroonist 341 563 krooni lahutamise teel tekkinud kahju. Hageja ei ole esile toonud, et hageja vara oleks kostja poolt saanud müüa soodsamatel tingimustel või vara tulnuks jätta müümata, seda oleks saanud müüa muul viisil või kõrgema hinnaga, et kostja müüs kauba või teenused alla turuhinna. Hageja ei ole esile toonud, milline oli vara turuväärtus selle müümise hetkel ja pole seda võrrelnud müügihinnaga. Nimetatu ei tulene ka raamatupidaja arvamusest (tl 12-15). Raamatupidamislik kahju suuruse arvestamine ei ole kohtu hinnangul põhjendatud, kui hageja ei ole näidanud, et kaupade müümine teistsuguse hinnaga olnuks võimalik. Hageja väidab sisuliselt, et kostja tegutses majanduslikult ebaotstarbekalt, kuna ärikulude-tulude suhtest tulenes raamatupidamislik kahjum (tl 21-55), kuid ei too esile, milline olnuks võimalik alternatiiv. Raamatupidaja arvamusest (tl 12-15) nähtub, et hageja maksejõuetus kujunes välja märtsis 2006.a. Hageja käsitleb temale tekkinud viivise nõuet AS-iga V. peale maksejõuetuse tekkimist sõlmitud lepingust summas 495 353.16 krooni (tl 56-60) hagejale tekkinud kahjuna. Hageja on õigesti märkinud, et juhul, kui kostja oleks pankrotiavalduse õigeaegselt esitanud, ei oleks hagejal põhi- ega viiviste võlgnevust AS V. ees. Käesolev nõue kostja suhtes tuleneb hageja ja kostja vahelisest sisesuhtest ja hageja ei saa kohtu hinnangul nõuda AS-i V. viivisintressi nõuet antud asjaoludel kostjalt kahjuna, vaid seda saaks nõuda AS V. välissuhtes deliktiõiguse alusel. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega kostja raskest juhtimisveast (PankrS § 28). Et rääkida raskest tagajärjest, tuleb tuvastada kahju tekkimine ehk raske tagajärg hagejale oma kohustuse täitmata jätmisega. Pankrotiavalduse esitamata jätmine on küll seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmine (ÄS § 180 lg 51), kuid antud juhul ei ole tegemist raske juhtimisveaga, sest hageja ei ole esile toonud, et kostja tegevusetus selles osas oleks tekitanud hageja maksejõuetuse. Hageja on tuginenud kahju tekkimise osas sellele, et kostja müüs hageja kaupu ja teenuseid alla turuhinna. Oma täiendustes on hageja asunud seisukohale, et kostja tekitas hagejale kahju maksete tegemisega olukorras, kus maksejõuetus oli välja kujunenud, jättes täpsustamata, milliste maksete tegemisega kahju tekkis. Seetõttu pole nimetatud väide kohtu poolt kontrollitav.
Kuna tuvastamist ei leidnud, et kostja põhjustas hagejale oma tegudega kahju, puudub vajadus hinnata põhjuslikku seost tekkinud kahju ja kostja tegevuse vahel ning seda, kas kostja tegutses korraliku ettevõtja hoolsusega ning kostja vastavasisulisi vastuväiteid. Kohus ei uuri seetõttu ka 31.märtsil 2006.a sõlmitud alltöövõtulepingut (tl 136-142, tõlge 177-183). Kuivõrd hageja ei ole esitanud tagasivõitmise hagi võlausaldajate ebavõrdse kohtlemise tõttu, ei ole asjakohased kostja väited kõikide võlausaldajate võrdsest kohtlemisest. Samuti ei oma asjas tähendust, et hagejal puudusid võlad maksu- ja tolliameti ees, mistõttu ei uuri kohus vastavat teatist (tl 143). Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus 15.06.2009.a esitas OÜ Pakri Elamu (pankrotis) otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Maakohtu otsus on vastuoluline ja ei ole piisavalt põhjendatud. Maakohus märgib, et hageja ei ole esile toonud, millise konkreetse kahju kostja hagejale tekitas, võttes lisakohustusi OÜ I. ja AS V. ees. Järgmises lauses märgib kohus, et hageja on tuginenud asjaolule, et kostja tekitas hagejale otsest varalist kahju. Seega on siiski arusaadav, et hageja nõuab otsese varalise kahju hüvitamist. Samuti on hageja täiesti selgelt märkinud, et kahju tuleneb sellest, et juba 2006.a oleks kostja hageja juhatuse liikmena pidanud esitama pankrotiavalduse, kuid ei teinud seda ja võttis hagejale veel kohustusi juurde, olles samal ajal teadlik, et hageja on maksejõuetu. Samuti märgib maakohus, et hageja ei ole esile toonud, et kostja müüs kauba või teenused alla turuhinna, kuid samas on maakohus kohtuotsuse põhjendustes kirjutanud, et kostja ei ole eitanud, et ta müüs kaubad ja teenused alla soetusmaksumuse. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kohtu arvates ei ole hageja esile toonud, milline oli vara turuväärtus selle müümise hetkel ja pole seda võrrelnud müügihinnaga. Hageja on toonud esile, et kostja on realiseerinud hageja kaupu ja teenuseid vahemikus 01.01.2006.a kuni 31.03.2007.a allapoole soetushinna müügikahjumiga 30% ning see on põhjustanud ka hageja maksejõuetuse. On üldteada, et kui mingi kaup või teenus müüakse odavamalt kui ta soetati, siis paratamatult tekib sellest kahju. Hagiavaldusele lisatud raamatupidaja arvamuses hageja majandustegevuse ja raamatupidamise kohta leiab raamatupidaja, et maksejõuetuse on põhjustanud just teenuste ja kaupade müük alla omahinna. Hageja leiab, et maakohus on jaganud tõendamiskoormise ebavõrdselt, kuna eeldas, et hageja peab tõendama ka üldteada asjaolu, et kaupade või teenuste müük alla omahinna tekitab müüjale reeglina kahju. Maakohus ei ole raamatupidaja eelnimetatud arvamust tõendina arvestanud, vaid heidab hagejale ette, et viimane ei ole näidanud, et kaupade müümine teistsuguse hinnaga oleks olnud võimalik. Samas ei ole maakohus põhjendanud, miks ta ei arvesta tõendina raamatupidaja arvamust maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Tõendamise kohustuse ebavõrdsele jaotamisele viitab ka asjaolu, et maakohus on 10.12. 2008.a istungil mitmel korral kostjale selgitanud, millist asjaolu oleks kostjal vajalik esile tuua ja tõendada. Hagejale ei ole kohus teinud ettepanekut tõendada täiendavalt oma väidet, et maksejõuetus tekkis, kuna kostja müüs kaupu ja teenuseid alla soetusmaksumuse, kuid otsuses märgib kohus, et hageja ei ole näidanud, et kaupade ja teenuste müük teistsuguse hinnaga oleks olnud võimalik. Hageja oli arvamusel, et raamatupidaja hinnang on piisav tõend antud asjaolu kohta.
Maakohus on nõustunud hagejaga, et juhul, kui kostja oleks pankrotiavalduse õigeaegselt esitanud, ei oleks hagejal põhi- ega viiviste võlgnevust AS V. ees. Seega maakohus nõustub hagejaga, et hagejal on tekkinud võlgnevus AS V. ees just kostja poolt pankrotiavalduse esitamata jätmise tõttu, kuid kohtu hinnangul tuleneb nõue kostja suhtes hageja ja kostja sisesuhtest ning hageja ei saa nõuda AS-i V. viivisintressi nõuet antud asjaoludel kostjalt kahjuna, vaid seda saaks nõuda AS V. välissuhtes deliktiõiguse alusel. Maakohus on jätnud põhistamata, miks ta leiab, et hageja ei saa selliselt tekkinud kahju kostjalt nõuda ning ei ole võtnud seisukohta põhinõude suhtes, puudutades ainult viivisintressi nõuet. Kohus on otsuse tegemisel rikkunud TsMS § 442 lg 8 nõudeid, mille kohaselt peab kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Samuti peab kohus viidatud sätte kohaselt otsuses kõiki tõendeid analüüsima ning kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Kohtuotsuse motiveerivas osas sisulised põhjendused puuduvad, kohus on üksnes piirdunud tõdemusega, et hagejale ei ole kahju tekkinud. Seetõttu on kohus otsuse teinud vastuolus TsMS § 442 lg 8 ning sellest tulenevalt on kaevatav otsus vastuolus ka TsMS § 436 lg 1, mille kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Vastustaja seisukoht Kostja leiab, et apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, ära kuulanud kostja esindaja ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p-s 1 sätestatust võttis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus leidis õigesti, et hageja kui äriühingu ja kostja kui juhatuse liikme vahel on käsundilaadne suhe ja kostja vastutus äriühingu ees oma kohustuste rikkumisest tulenevalt ei ole deliktiline vastutus. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-18-08 selgitanud, et juhatuse liige, täites juhatuse liikme kohustusi, ei tekita äriühingule lepinguväliselt õigusvastaselt kahju, sest tal on äriühinguga lepingusarnane suhe. Juhatuse liikme kohustuste rikkumist tuleb hinnata sellest võlasuhtest (nt käsunduslepingust) tulenevate kohustuste rikkumisena ja selle suhte raames tekitatud kahju hüvitamisele ei saa kohaldada lepinguväliselt õigusvastaselt kahju tekitamise sätteid. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist selle tõttu, et kostja jättis pankrotiavalduse esitamata, sõlmis vaatamata hageja majanduslikule olukorrale AS-iga V. 2 ostu-müügilepingut ning müüs kaubad alla soetusmaksumuse. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja ei ole eeltoodud tegevusega hagejale kahju tekitanud. Kolleegium nõustub maakohtu järeldustega. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kahju olemasolu. Et hageja ei ole talle tekitatud kahju ei hagiavalduses ega kaebuses kirjeldanud ega asjaolusid esile toonud, on maakohus põhjendatult jätnud analüüsimata küsimused sellest, kas kostja teod on käsitletavad juhatuse liikme kohustuste rikkumisena ning kas esineb põhjuslik seos kostja
võimaliku kohustuse rikkumise ning hagejal tekkinud kahju vahel. Kaupade ja/või teenuste müük ja/või müümata jätmine ei too iseenesest kaasa juhatuse liikme vastutust. Juhatuse liikme vastutuse kohaldamiseks peab eksisteerima juhatuse liikme poolne kohustuste rikkumine ning selle rikkumisega põhjuslikus seoses oleva kahju tekkimine. Tõendeid kostja kui juhatuse liikme kohustuste rikkumisest, mis on põhjuslikus seoses hagejal kahju tekkimisega, kohtule esitatud ei ole. Hagiavalduses on hageja toonud välja üksnes asjaolud, millest nähtub äriühingu kahjumlik tegevus ning kahjumi arvestuslik suurus. Kohtule ei ole esitatud tõendeid vara turuväärtuse kohta selle müümise hetkel ega võrdlevalt müügihindu. Kolleegium leiab, et juhatuse liikme vastutus äriühingu arvestusliku kahjumi eest ei saa tuleneda üksnes asjaolust, et äriühing on kahjumis. Nõustuda ei saa hagejaga ka selles, et ainuüksi pankrotiavalduse esitamisega viivitamine kostja poolt tekitas hagejale kohustusi AS-i V. ees. Sõltumata sellest, kas hageja nõue kvalifitseerida ÄS § 187 lg 2 ja TsÜS § 46 lg 1 või deliktilise nõudena VÕS § 1043 jj järgi, on nõude esmaseks eelduseks kahju olemasolu. Et hageja ei ole tõendanud kaupade võimalikku müüki teistsuguse hinnaga, on õige, et raamatupidamislik kahju suuruse arvestamine ei ole põhjendatud. Raamatupidamislik kahjum näitab iseenesest küll äriühingu majanduslikult ebaotstarbekat tegevust, kuid ei võimaldada järeldada, et kostja tegevuse tagajärjel muutus hageja maksejõuetuks ning sellega tekitati hagejale ja hageja võlausaldajatele kahju. Analoogsele seisukohale on asunud Riigikohus lahendis nr 3-2-1-44-08. Nõustuda ei saa kaebuse seisukohaga tõendamiskoormuse ebaõigest jaotamisest kohtu poolt. Maakohus on 07.02.2008.a kirjaga (tlk.120-121) pooltele tõendamiskoormust ammendavalt selgitanud, esitades pooltele mh täiendavaid küsimusi. 25.06.2008.a (tlk. 125-126) on maakohus teinud pooltele ka trahvihoiatuse, nõudes küsimustele vastuseid ning poolte selgitusi. TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Et kostja müüs kauba või teenuse alla turuhinna, raamatupidaja arvamusest ei nähtu. Tõendeid, mis kinnitaksid kostja poolt vara või teenuse realiseerimise maksumust, hageja esitanud ei ole. Seepärast ei ole asjakohane ka kaebuses toodud viide TsMS § 231 lg-le 2. Maakohus ei ole otsuse tegemisel TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut rikkunud. Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja OÜ Pakri Elamu (pankrotis) kanda (TsMS § 171 lg 1).
Urmas Reinola
Ulvi Loonurm
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.